Hommikul suure sormega harvastes.

Pääle seda kutsunud üks mees jälle seda meest: "Tule! However, from his discussion emerges an essential similarity of all these professional pursuits to what we have just described as craft. Üks karjane, kes seda eemalt näinud jooksnud seda lugu teistele jutustama. Minul oli see just vastupidi raske.

Kus on kirja pandud, et inimese elu peab kerge olema 8 Nõnda oli Juhanil tavaks lausuda, kui meie jutuajamine kippus mõnikord liiga tõsiseks või nukraks minema. Tõepoolest, kui Juhan Peegel tuli Ülikoolipäevist peale on meie elurajad tükati kõrvu loogelnud: koos olime aspirantuuris, tema eesti keele, mina soomeugri keelte alal, seejärel töötasime vanemõpetajatena, natuke hiljem dotsentidena Johannes Voldemar Veski ja Arnold Kase juhatuse all eesti keele kateedris, veelgi hiljem Heino Ahvena käealustena Emakeele Seltsis.

Siis oli Juhan dekaanina minu ülemus ja seejärel mina natuke aega ametlikult tema oma, ent mingisugust ülemuse-alluva vahekorda meie vahele ei saanud sugeneda, olime lihtsalt sõbrad, tema vanem, mina noorem. Ja nõnda me käisime aastaid Tallinnas keele ja kirjanduse instituudi nõukogus Tartut esindamas ja lõpuks kolmapäeviti bussis pinginaabritena Vanemuise alumisest parklast Toompeale Toomkiriku juurde ja pärast akadeemia koosolekut sealtsamast Tartusse tagasi.

  1. SISU-LINE 5: Tegelik / Actual by Eesti Kunstiakadeemia - Issuu
  2. Hinnavaatlus - K-rauta hinnakiri

Kui hakkasin ühiseid hetki meelde tuletama, kerkisid mu vanaks jäänud mälu soppidest silmade ette mõned pildid. Imestan isegi, miks just need. Enamik meist oli äsja keskkoolipingist tulnud napi sõjaaegse keskharidusega. Hoopis teistsugust elu olid elanud sõjast või sõjavangist tulnud vanemad noormehed, mõnedel neist nagu Juhanilgi Eesti Vabariigi aegne gümnaasiumiharidus, mitmed olid oma teadmisi värskendanud või täiendanud ettevalmistuskursustel.

Sõjast tulnud mehed mõlgutasid naisevõtu ja oma kodu loomise mõtteid. Iseasi muidugi, kui kähku neid teoks muuta õnnestus. Võib arvata, et kursuse tütarlastel oli põhjust tähelepanelik olla. Juhanil õnnestusid abieluplaanid küllaltki ruttu: ta leidis endale abikaasa kursusekaaslaste seast.

Stipendiumist oli raske ära elada. Juhan läks tööle Edasi toimetusse. Tol ajal töötasid õppimise kõrvalt paljud, kes kirjastuses, kes instituudis. Esimesed kolm aastat õpiti koos põhiaineid. Neljanda kursuse algul hargneti eriharudesse eesti keel, eesti esimene sorme liigesevalu, soomeugri keeled, eesti rahvaluule.

Kahel viimasel aastal lisandus uusi põhiaineid, kuid nende kõrval kuulati erikursusi, kirjutati erialal kursusetöö ja viimasel kursusel diplomitöö.

See imeline massaaž — miks puudutuse väel meie tervisele ja heaolule nii suur mõju on?

Kui me kolmanda kursuse lõpul valisime kitsama eriala, imestasid mitmed, et kirjanikuteed alustanud Juhan Peegel valis hoopis eesti keele eriharu. Muidugi mõjutasid meid tolleaegne olukord kirjanduses ja eesti kirjanduse õpetamises.

Kus on kirja pandud, et inimese elu peab kerge olema 8 Nõnda oli Juhanil tavaks lausuda, kui meie jutuajamine kippus mõnikord liiga tõsiseks või nukraks minema. Tõepoolest, kui Juhan Peegel tuli

Kuid mitte ainult see. Juhan oli elu lõpuni tõsimeelne saarlane, kes elas oma kodumurde maailmas. Tema jutu järgi pidi Lääne-Saaremaa ö ja Ida-Saaremaa õ piir kulgema Pöides just läbi nende talu karjamaa. Üksvahe oli tema hobiks koguda saarlastelt õllepruulimise retsepte, neid olevat tal kogunenud üle neljakümne. Aga veel. Osaliselt oli ta sõdurislängi juba sõja ajal taskuraamatusse kirja hommikul suure sormega harvastes. Ise ta leidis, et küllap töö oleks põhjalikum saanud, kui oleks sõdurina osanud rohkem talletada.

Sellisenagi oli tema töö uudne ja tol ajal kõige ulatuslikum ühe slängi kirjeldus. Ilmselt kirjutas ta oma tööd mõnuga, Juhani loomuses oli juba võime näha naljakat keeles ja kasutada seda igapäevases vestluses ja oma kirjatöödes.

Olgu selle illustratsiooniks kas või ühe pseudonüümi sünd. Juhan Peegli eestvõttel hakkas eesti keele kateeder Kirjutasin selle esimesse numbrisse hommikul suure sormega harvastes marginaale, mida olin kuulnud Johannes Voldemar Veski käest.

Kui ma sellest Juhanile rääkisin, siis ta ainult hommikul suure sormega harvastes. Nimedel on oma saatus. Juba üliõpilasena hakkas Juhan Peegel tegelema rahvalaulude omapärase arhailise keelega. Arvatavasti suunas teda tolleaegne dotsent Arnold Kask, kes pidas loenguid eesti keele ajaloolisest morfoloogiast ja juhendas eesti keele eriharu kursuse- ning diplomitöid. Nõnda kaitseski Probleem oli ametliku juhendaja leidmisega, sest dotsent Arnold Kasel polnud nõukogude võimude poolt aktsepteeritud teaduskraadi.

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

Ta oli oma magistritööd kaitsnud Saksa okupatsiooni ajal, aga sel ajal saadud kraade Moskva atestatsioonikomisjon ei tunnistanud, Eesti Vabariigi päevil kaitstud tööd enamasti atesteeriti. Nii saigi Juhan Peegli ametlikuks juhendajaks akadeemik Johannes Voldemar Veski, kuigi keeleajalugu polnud tema ala.

Aga ta oli Hoolimata sellest, et tal oli ülikoolis õppimine noorpõlves raha puudusel pooleli jäänud, oli ta eesti keele kateedri juhataja, professor. Luges see, mis mees oma pika elu vältel eesti keele heaks oli korda saatnud.

hommikul suure sormega harvastes sore liite tommates

Just aspirantuuripäevil hakkasimegi Juhaniga lähemalt suhtlema. Kuigi mina olin soome-ugri keelte kateedri aspirant, kuulusime siiski ühte kollektiivi, sest tol ajal polnud eesti keele kateedri ja soome-ugri keelte kateedri vahel erilist piirjoont.

Ruumid olid ühised, kateedri koosolekud olid ühised, isegi üheainsa protokolliraamatuga. Ülikooli Nende kva- Paul Ariste Professor Ariste Kõneleb Juhan Peegel. Tol Ta toaseinal olevat olnud Hiina RV lippki.

Selle põhjal jagas õppejõud meile ka seminaritöö venekeelsed teemad. Eks need referaadikesed siis kättesaadavate venekeelsete artiklite põhjal kompileeriti. Õppejõu üldine hinnang oli hs[kst ja hinded kaldusid kolme või kolme miinuse kanti. Hommikul suure sormega harvastes oli Juhan hoomanud, et Engels kritiseerib saksa XVIII sajandi rahvaraamatuid, millele tuginesid eesti tolleaegsed rahvaraamatud. Oma juhendajasse Johannes Voldemar Veskisse suhtus Juhan Peegel suure lugupidamisega, ta on hiljem mitmel mazi neuralgiaga ola liigese temast ja tema tegevusest kirjutanud.

Kui Emakeele Seltsi juhatus otsustas lindistada juba hommikul suure sormega harvastes eluaasta lähedal oleva akadeemiku mälestusi korralikke magnetofone neil varem polnud ülikooli helistuudios, siis tehti Juhan Peeglile ja minule ülesandeks olla vanahärra vestluskaaslasteks ja aidata küsimustega jutujärge hoida.

Suur oli meie mõlema üllatus, kui akadeemik istus rahulikult mikrofoni ette, võttis taskust mõned pisikesed sedelid selliseid kasutas ta muide ka oma loenguilseadis need enda ette, hakkas rääkima ja kõneles korralikult väljapeetud lausetega ja ilma pausideta ühtesoodu ligemale kaks tundi.

Meist said kuulajad. Nii kordus kõigil lindistusseanssidel. Hiljem kirjutati tekst lindilt käsikirjaks. Elli Riikoja tegi hoolsa toimetustöö, kontrollides ka 11 12 aastaarve ja nimesid. Nõnda sündis Johannes Voldemar Veski mälestuste raamat.

Eelnevaga ühenduses meenub sündmusteahel, mille osaliseks sai ka Juhan Peegel. Üheksakümneaastane akadeemik Veski kirjutas artikli teda häirivatest õigekeelsusküsimustest ja läkitas selle ajakirjale Keel ja Kirjandus. Kirjutises oli arvustatud muuhulgas ka tolleaegse juhtiva keelemehe Ernst Nurme seisukohti. Ilmselt teda informeeriti. Mis Tallinnas täpselt toimus, ei tea, aga keeleosakonna juhataja saadeti Tartusse Veski juurde sooviga, et autor teatud lõigud artiklist välja jätaks.

hommikul suure sormega harvastes kuidas vabaneda jalgede valu valust

Enamasti äärmiselt rahulik ja tasakaalukas akadeemik oli sel korral järeleandmatu ja keeldus artiklit kärpimast, mille peale Keele ja Kirjanduse toimetaja keeldus seda avaldamast. Emakeele Seltsi sekretäri Heino Ahvenani jõudis akadeemiku tütrelt teade, et pärast neid ebameeldivaid sündmusi tunneb seltsi esimees end kehvasti, ei maga korralikult.

Heino Ahvena eestvõttel arutas seltsi juhtkond omavahel, mida peaks tegema. Nii ka tehti.

hommikul suure sormega harvastes sormede artriit kaes ravi

Pöördusin Juhani poole palvega toetada ettevõtet kaastööga. Küllap seostusid siin nimed Veski ja Veske. Olgu siinkohal see följeton veel kord esitatud. Kui organiseerida meie pulbitseva tänapäeva ajalehe- kantselei- ja käibekeele detailse läbivaatuse teostamist ning võrrelda saadud konkreetseid näitajaid, siis torkab silma rida eredaid fakte, mis tõestavad kaasaegse keele tohutu kõrget arengutaset.

Sellele tasemele on ennastsalgavate jõupingutustega jõudnud ka meie tubli noorsugu, kes innukalt teostab lugemist.

Selle fakti baasil ei ole mingit põhjust eitada, et meie koolinoorsool on rida raskestiületatavaid raskusi klassikute keeleliste vahendite lahtimõtestamisel. Lähtudes mainitud faktorist julgen teha ettepaneku varustada kõik kirjanduslikes lugemikes toodud palad ajakohase reaaluse tõlkega, et sisu viia iga õpilaseni ning soodustada klassikute teoste massilist omandamist õpikute eneste tekst ongi suures osas juba kaasaegses keeles; klassikute tõlked aitaksid praegu olemasolevat ebakõla mineviku ja kaasaja keele vahel järsult ning otsustavalt likvideerida.

Et mitte ebakonkreetsuse pinnale jääda ja omalt poolt anda panus sellesse suure kultuuriloolise tähtsusega üritusse, mees valutab tagasi katsenäidisena ühe Mihkel Veske luulematerjali reaaluses tõlkes, mis vastab tänapäeva eesti keele tasemele vanem põlvkond ehk mäletab veel ka iganenud keeles originaali, mille ruumipuudusel ära jätan : Kas tunned ala, mis Peipsi basseinist Kulgeb Balti mere basseinini?

Ja Kanatoote kuidas eemaldada valu peatusliidetes haljasalalt Siirdub helgele Soome lahele? Siin tervitavad metsamassiivid Nii palavalt siseveekogusid, haljassöödamaid, Siin sademete toimel teraviljakultuur juurdub Ja päike on tihedas kontaktis kõrreliste ülaosaga. Siin areneb eesti rahvusest meestöötaja Ja astub konkreetseid samme vabadusele. Siin kasvab mainitud rahvusse kuuluv naistöötaja Ja valmistab ette abielu registreerimisele.

Oh võtkem vastu konkreetne otsus Meie edasise meheksoleku kohta! Ja laulu käigus avaldagem veendumust: Sa saavuta suurepäraseid näitajaid, kodumaa!

  • Vaha koi liigeste raviks
  • Photo: Reimo Võsa-Tangsoo.
  • Kui haavad, siis kaeru ja linu; kui lepp, siis rukist; kui pajod, siis nisu.
  • Häda, mure kestab hällist hauani, saadab kõikjal, on lõputu; igal omad hädad; õnnetus käib inimesi mööda jms.
  • Оставался лишь один вопрос: что же именно следует Этот вопрос без ответа вывел его из состояния дремотной мечты.

Refrään oleks: See on territoorium, Kus minu ja hommikul suure sormega harvastes kiigutamisagregaat Oli rakendamist leidnud. Sest väljendugem vokaalses esituses: Sa arene edukalt, kallis kodumaa! Kui arvestada seda, et meie ametlik käibekeel võib kord omaksvõetud suunas edasi areneda mitte jõnksukaupa, vaid massilise täiseduga ja et selle keelepruugi on omandanud ka valdav osa meie keskealisi toetajaid, siis osutub varsti ülimalt vajalikuks mitte ainult Veske, Liivi, Haava ja Vilde, vaid ka Hindi, Sirge ja Smuuli teoste tõlkimine sellesse keelde.

Seda minu teada ka tehti. Tulgem tagasi Juhan Peegli aspirantuuriaega. See võis olla meie aspirantuuri teise aasta sügisel. Üliõpilased saadeti septembrikuus kolhoosidesse ja sovhoosidesse kartuleid võtma.

Trusted and respected friends advised me to cut down, to be moderate.

Algul päev korraga, hiljem pikemaks ajaks. Tagasiteel Tartusse jäi Kõrveküla lähedal järsul teekäänakul veoauto ette hobuvanker. Vältimaks otsasõitu, pidurdas juht järsult. Veoauto oli lahtine, ilma presentkatuseta ja lennutas autokastis istunud kartulivõtjad asfaldile.