Liigeste ja narvide haigused

Närvi-lihashaigused erinevad oluliselt teistest närvihaigustest. Vahendatud S. Ehkki närvi-lihashaiguste kõige tavalisem sümptom on nõrkus, võib esineda ka muid nähte nagu lihaste krambid, lihaste kõhetumine atroofia ning valud kätes ja jalgades. Kui kõigi enam kui 40 diagnoosi esinemissagedused kokku arvata, selgub, et kroonilisi häireid on ainult ühel inimesel tuhandest Näiteks poliomüeliidi puhul nakatab viirus närvirakkude kehi seljaajus ja ajutüves. Lõdvestumisvõimetus annab end rohkem tunda külma ilmaga ja pärast tegevusetust.

Mõni ei saa hästi vilistada, läbi kõrre juua ja õhupalli täis puhuda, mõnel kipub toit põseõõnde kinni jääma. Raskendatud võib olla neelamine esialgu eelkõige vedelike ja pooltahkete toitudesõnade täpne välja-hääldamine, hääl võib muutuda kähedaks, ninakõlaliseks. Hingamine võib muutuda pindmiseks ja köhatõuge nõrgaks. Mõningate N-L haiguste korral võib esineda võbelusi ja krampe lihastes.

Sagedasemad haigused

Võib ka olla raskusi haarde lõdvendamisega pärast käesurumist või millestki kinnivõtmist. Lõdvestumisvõimetus annab end rohkem tunda külma ilmaga ja pärast tegevusetust.

N-L haiguste puhul ei kahjustu mõtlemist, haismis- nägemis- kuulmis- või maitsmismeeli juhtivad ajuosad. Enamik N-L haigused seksuaalsust otseselt ei kahjusta. Individuaalse puude sügavus sõltub sellest, millised lihased on nõrgenenud ja millist mõju avaldab see inimese eluviisile.

Enamiku N-L haiguste puhul on kogu lihaskonnast kahjustatud vaid teatud osa, osad funktsioonid säilivad. Kõige sagedamini on kahjustatud käe- ja jalalihaste töö. Kui seetõttu tehakse vähem liigutusi, väheneb liigeste liikuvus ning nad võivad muutada jäigaks, tekivad kontraktuurid.

Kui mõlemale poole selgroogu jäävad lihased ei suuda seda enam toetada, kujuneb selgrookõverus e. Esinemissagedus N-L haigused on harvaesinevad: kui kõigi enam kui 40 haiguse esinemis-sagedused kokku arvata, selgub, et neid on ühel inimesel tuhandest N-L haigusi võib esineda nii meestel kui naistel ning need võivad avalduda mistahes eas.

Mõnikord on imik kaasasündinud haiguse tõttu juba sündides nõrk. Vanemaks saades ei pruugi seisund halveneda, vaid nõrkus püsib. Mõned haigused tulevad esile just kas lapsepõlves, noorus- või täisea vältel.

On haigusi, mis võivad kogu elu vältel jääda peaaegu märkamatuks. Enamusel N-L haigetest on liikumine raskendatud.

Osal niivõrd, et nad ei ole suutelised ise liikuma ja vajavad ratastooli. Kuigi igal N-L haigusel on talle iseloomulik kulg ja progresseerumine, võib sama haigus erinevatel inimestel olla vägagi erinev. Mõne haiguse nt.

Müasteenia puhul on närvi-lihase ülekanne häiritud inimese immuunsüsteemi puudulikkuse tõttu. Eraldi rühma moodustavad pärilikud lihasdüstroofiad, mis mõjutavad otse lihast. Igal lihasdüstroofial on talle iseloomulik kulg ja nõrkuse jaotumine.

Lihasdüstroofiate pärilikkuse mudelid on erinevad. Esineb ka otseselt lihast mõjutavaid haigusi, mis ei ole pärilikud.

Vahe tegemiseks on oluline täpne diagnoos. Ehkki närvi-lihashaiguste kõige tavalisem sümptom on nõrkus, võib esineda ka muid nähte nagu lihaste krambid, lihaste kõhetumine atroofia ning valud kätes ja jalgades. Jäseme pikaajaline nõrkus võib põhjustada kaasuvaid tüsistusi nagu liigeste liikuvuse vähenemine kontraktuuridselgroo kõverdumine skolioosjalgade paistetus, lamatised.

Närvi-lihashaigused erinevad oluliselt teistest närvihaigustest. Nende puhul va mõned väga spetsiifilised diagnoosid. Närvi-lihashaiguste puhul ei täheldata ka vaimsete võimete kahjustumist nagu näiteks enneaegse seniilsuse e.

Alzheimeri tõve puhul. Ka ei esine lihashaigetel tõmblusi. Haiguste erinevuse mõistmine aitab ära hoida asjatut hirmu.

• Üldist » Lihashaigused » ELS
• Sore kuunarnukk vasakpoolne kasi
• Vaata osteokondroosi folk oiguskaitsevahendeid

Kroonilised närvi-lihashaigused on harvaesinevad. Kui kõigi enam kui 40 diagnoosi esinemissagedused kokku arvata, selgub, et kroonilisi häireid on ainult ühel inimesel tuhandest Närvi-lihashaigused võivad tekkida mistahes eas.

Mõnikord on laps juba imikueas kaasasündinud lihashaiguse tõttu nõrk. Vanemaks saades ei pruugi seisund halveneda vaid nõrkus püsib. Mõned haigused annavad märku just kas lapsepõlves, või noorukieas. Mõned lihashaigused algavad alles peale kuuendat eluaastat, mõned võivad avalduda ka peale kaheksakümnendat eluaastat.

Ehkki närvi-lihashaigusi võib esineda nii meestel kui naistel, on konkreetsed haigused vanuserühmiti ja erinevatel sugupooltel erinevad. Näiteks Duchenne´i düstroofiat põevad ainult poisid, kusjuures sümptomid ilmnevad harilikult 5.

Põletikulisi müopaatiad ja müasteeniat esineb sagedamini naistel, enamasti eluaasta vahel. Põletikulised müopaatiad ja müasteenia ei ole pärilikud, kuid perekondades on kalduvus nendeks haigusteks — nii nagu suhkruhaiguseks, kõrgeks vererõhuks ja vähikski.

Kuigi igal närvi-lihashaigusel on talle iseloomulik kulg ja haiguse progresseerumine, võib sama haigus erinevatel inimestel olla vägagi erinev. Mitmete diagnooside, nagu näiteks müasteenia ja põletikuliste müopaatiate puhul, sümptomid kord tugenevad, siis taas nõrgenevad. Enamgi, tänu ravimitele võivad sümptomid taanduda, nii et jõud taastub täielikult, kuid soodumus sümptomite taaskordumiseks jääb.