Ravi liigesed
Viimane pole aga noorte inimeste haigus: pigem kurdavad selle üle keskeas ja vanemad inimesed. Ära liialt kõhnu.
Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese. Neid elundeid nimetatakse ka tugi- ja liikumiselunditeks. Tingimisi võib siia lisada ka elundeid toestava sidekoe. Toesehaigusi nimetatakse veel ka reumaatilisteks haigusteks. Need on luu- liigese- lihase- ja sidekoehaigused ning veresoonepõletikud ehk vaskuliidid.
Labajalgade ja hüppeliigeste valu ei lase hommikul hästi valu pärast kõndida,» räägib dr Eve Sooba, Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst.
FOTO: Shutterstock Nagu kogu keha, ei jää ka liigesed sageli aastatest puutumata.
Tervis Niiske ilma korral kurdavad inimesed sageli luu- ja liigesevalu üle.
Artikkel on kuulatav digipaketi tellijatele Tellijale «Kui tervis on väga hea, siis on esialgu raske aktsepteerida, et mõni asi hakkab natukene «logisema»,» tõdeb dr Eve Sooba, Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst. Liigesehaigused jagatakse laias laastus arsti sõnul ägedamateks, põletikulisteks liigeshaigusteks ja nö rahulikult kulgevaks ehk artroosiks, mis süveneb aastatega ja on seotud elukaare muutustega.
Kui me õigesti ei treeni või oleme hoopiski passiivsed — olgu need siis selja- kaelalülid, ranne, õlg või põlved — siis muutuvad lihased nõrgaks ja kõhrede kulumine kulgeb kiiremalt. Kui lihased, sidemed on nõrgad ja liigest ei toeta, siis hakkavad kõhreservad üksteisele lähenema ja teineteise vastu rohkem hõõruma,» kirjeldab arst.
Igasugused anatoomilised muutused ravi liigesed traumad reumatoidartriidi kasi olla põhjuseks, et üks liiges saab suurema koormuse — mis liigub rohkem või on rohkem koormatud, võib kiiremini kuluda,» selgitab dr Sooba.
Kuna ravi liigesed on anatoomiliselt veidi erinevad, siis ka x- või o-põlvsus, liigeste üliliikuvus ehk hüpermobiilsus, tingivad asendeid või muutusi, mis võivad soodustada nt põlveliigesel mõne serva kiiremat kulumist. Samuti võivad rolli mängida kunagised traumad või selja skolioos, mille tulemusena on inimene toetub veidi enam ühele jalale ja ka koormus liigestele jaguneb ebaühtlaselt.
Seepärast on oluline nende muutuste korral või kui on varem olnud radikuliiti, hakata keha teadlikult treenima, et vaagen, tuharapiirkond, jalad ja selg oleksid vastupidavad, ning et ka erinevus jalgadega maha toetumisel ei koormaks liigselt põlve, puusa või labajalga. Kõige tüüpilisemaks põletikulise liigesehaiguse esindajaks on reumatoidartriit, kus haigeks jäävad väikesed liigesed, kui tegu pole erijuhtumite või lastega.
Arsti sõnutsi on artriit sümmeetriline ehk haarab mõlemat jäset.
Reumatoloog: liigesevalu ravi võiks praegu alata kodustest vahenditest
Haigeks jäävad tavaliselt mõlemad käed, randmed ja sõrmeliigesed. Samal ajal võib haigus võib pugeda ka labajalgadesse.
Artroosi puhul tekib valu rohkem suuremates liigestes ja valu esineb alguses aeg-ajalt, pigem koormuse ajal või pärast seda. Korraga on valu tavaliselt ühes puusas, põlves või õlas. Artroosi valu on artriidi valust algfaasis tuimem ja kaasnev kangus ei kesta kaua, liikuma hakkamisel see möödub.
Lisaks suurtele liigestele poeb artroos vahel ka kätesse. Valu ja kangust on siis kas pöidlaliigestes või sõrme lõpplülidevahelistes liigestes, käed muutuvad pika haiguse peale pahklikuks.
Käte artroosiga veres põletikku ei leia ja liigesed oluliselt paiste ei lähe.
Mida teha, kui liigesed annavad endast märku?
Kui artoosi korral on tihti mängus soodustavate faktoritena trauma või ülekaal, ravi liigesed põletikulist liigeshaigust ei saa ise ära hoida ja pärilikkus võib siin mängida oma rolli. Põletikuliste haiguste puhul on tegemist kogu keha haaravate immunoloogiliste protsessidega, mis põhjustavad ka liigespõletikku.
Põletikuliste liigesehaigustega tekkiva artriidi ehk liigespõletiku puhul ei anna liigeskangus, paistetus — väikesed liigesed on silmnähtavalt punnis — ja valu järele. Tunde või terve päeva kestev kangus ja valu käes võib teha nii haigeks, et pastakat või lusikat ei saa kätte võtta, samuti ei püsi kohvitass käes.
Miks põlves krigiseb: taastusraviarst selgitab liigeshaiguste tekke ja õige ravi tagamaid
Labajalgade ja hüppeliigeste valu ei lase hommikul hästi valu pärast kõndida,» räägib arst. Artroos põhjustab tõsiseid häireid alles haiguse lõppfaasis, kus liiges on nii ära kulunud, et valu muutub regulaarseks, sageli on siis valu ka öösel.
Diagnoosimise ja ravi olulisus Esimese asjana tuleb pöörduda perearsti juurde, kus tehakse selgeks, kas tegemist võiks olla pigem artroosiga või jääb kahtlus põletikulisele liigesehaigusele nagu näiteks reumatoidartriidile või mõnele teisele haigusele.
Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst Eve Sooba on nõus, et suvi on Eesti inimesele parim aeg ka tervise mõttes. Sügisel hakkavad paraku eriti liigesehaigused ägenema. Kuid siin on kindlasti igal haigusel omad eripärad. Reumatoidartriit ja osteoartroos artroos — need kaks haigust ongi oma olemuselt vastandlikud: kui reumatoidartriit kahjustab põletikuga liigest, siis artroos on liigesekõhre kulumishaigus. Haiguse korral on haaratud ka liigeselähedased koed: limapaunad, kõõlustuped, lihased.
Kuna artriidi kulg on erinev artroosist ning see liigeseid ja luid lammutav põletikuline protsess on kiire uhine valus parast ujumist, siis diagnoosi hilinemisel ja õige ravita tekivad kätes jalgades püsivad deformatsioonid, mis ei lase enam endiselt tööd teha ja võib invaliidistumist põhjustada. Põletikuliste liigeshaiguste ravi on erinev artroosi omast.
- Nendest kuuest ainest aga loobu!
- Liigesepõletik | Haiguste ABC - koduvalvur.ee
- Liigeste haigused ja nende margid
- Valutab streptococcuse liigest
- Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «
- Chondroitiin glukosamiini kompleksi analoog
Kui artroosi raviks jääb peaasjalikult valu ravi, taastusravi, spetsiaalsed harjutused ja füüsiliselt aktiivne eluviis, siis põletikuliste liigeshaiguste raviks kasutatakse erinevaid nn haigust modifitseerivaid ravimeid. Põletikuliste liigeshaigustega inimesed vajavad samuti taastusravi.
Nende haiguste puhul läheb vaja erinevaid spetsialiste nagu füsioterapeut, tegevusterapeut, võimalusel sageli ka psühholoog. Kuna põletikuline haigus kestab terve elu ning annab vahel ägenemisi, siis nende järel ja pärast operatsioone võivad inimesed vajada isegi taastusravi haiglas.
Põletikulise liigeshaigusega inimesed tunnevad tihti liigeseid nii valusana, et haiguse alguses tundub neile võimlemine võimatu ja pigem hoiavad end tagasi. Või kui jalad on nagu puupakud all, nii et käid kõverdatud põlvedega ettevaatlikult.
Nende haigustega tasuks harjutusi siis, kui päeva peale enesetunne juba paremaks läheb, kasutada nö «päeva parimat hetke»,» õpetab Sooba. Ägenemiste ajal soovitatakse ravi liigesed kohe alustada harjutustega, et haiged liigesed «kinni» ei jääks.
Enamlevinud luu- ja liigesehaigused
Põletiku vaibudes aga suurendatakse ettevaatlikult koormust ja harjutuste mahtu,» seletab Sooba. Artroosi korral saab tihti kiiremini minna tugevamate harjutuste peale. Ka artroosiga tuleks harjutusi õppida taastusravis spetsialistide juhendamisel.
Nii artroosi kui artriidi spetsiaalsed harjutused on ka liigesest lähtuvalt veidi erinevad.
Suuremate liigeste puhul juhendab harjutuste tegemist füsioterapeut, kätele õpetab taastusravis harjutusi aga tegevuserapeut. Tegevusterapeut töötab taastusravis ja nõustab abivahendite kasutamise osas, valmistab vajadusel ka ise lahaseid ja õpetab liigeseid säästvaid võtteid. Taastusarstile taastusraviks või otse füsioterapeudile suunab inimese perearst või reumatoloog.
Valu vastu Artroosist tingitud valu saab vaigistada lihtsamate vahenditega nagu valu kreemid, -salvid ja plaastrid ja soojaravi. Kui valu aga hakkab häirima, võiks ikkagi võtta ka valuvaigistavaid tablette.
Turvaline valuvaigistav ravim number üks on paratsetamool. Kui aga artroos põletiku ja ravi liigesed kulgeb, kasutatakse ka valu — ja põletikuvastaseid ravimeid.
Kaugelearenenud artroosiga aga ravi liigesed vaja minna ka tugevatoimelisi valuvaigisteid. Kui artroosi valu ja jäikustunnet leevendavad sageli igasugu soojendavad vahendid nagu soojakott, parafiin, muda, soe vann, siis ägedalt põletikuga kulgevaid haigusi pole mõtet sooja- ja tihti ka elektriraviga ravida, need võivad põletikku isegi ägestada, seega vastupidi — tuleks vältida kõiki asju, mis võivad haigust ägestada. Tagasi üles.