Mis infektsioon voib pohjustada liigeste poletikku. Sagedasemad liigeste ja luude haigused

Need on luu-, liigese-, lihase- ja sidekoehaigused ning veresoonepõletikud ehk vaskuliidid. Teisi keha piirkond peale liigeste, mida reumatoidne põletik mõjutab, ravitakse eraldi. Selle tulemusel tekib autoimmuunne põletik, mis on olemuselt krooniline ehk eluaegne protsess.

Liigesekõhr asub liigesevedelikus kahe kokku­liigenduva luu vahel. Selle ülesanne on olla pehmeks, elastseks, sitkeks ja hõõrdumist vähendavaks kihiks luude vahel. Kuna kõhr on kogu aeg allutatud koormusele, peab kõhrkude pidevalt uuenema. Kõhr sisaldab kõhrerakke kondrosüütemis toodavad uut kõhre, st kollageeni ja proteoglükaane. Kõhrest moodustub elastne ja löögikindel kiht liigesepindade ja selja lülivaheketta kaitseks. Kuna kõhres ei ole veresooni, toodavad kõhre­rakud ka liigesevedelikku, mille ülesanne on tagada liigese liikuvus, varustada teda toitainetega ja eemaldada liigesest jääkained.

Glükoosamiin on glükoosist ja glutamiin-aminohappest moodustunud liigese looduslik ühend. Mis infektsioon voib pohjustada liigeste poletikku mitu glükoosamiini ühinevad pikaks ahelaks, tekivad glükoosaminoglükaanid, millest üks on kondroitiinsulfaat. Kui glükoosaminoglükaaniga ühineb veel proteiin, tekib proteoglükaan. Proteoglükaani omadus on võime siduda vett.

Ärge unustage päevas piisavas koguses vett juua! Luud, liigesed, kõhred, kõhrevahelised vedelikud — kõik vajavad vett! Kõige parem on korralikult mineraliseeritud vesi, kus sees on kõik luude ja liigeste jaoks vajalikud mineraalid. Glükoosamiinsulfaati peetakse kõige kasulikumaks ja parimaks suukaudseks glükoosamiini vormiks, sest see on kergesti imenduv ja seda on põhjalikult uuritud.

Samuti sisaldab see sulfaati, mis on vajalik kõhre tootmiseks ja säilitamiseks. Glükoosamiini esineb peale kõhre looduslikult veel nahas, kõõlustes ja veresoonte seintes ning südameklappides. Glükoosamiin ei ole ainult uue kõhre ehitusmaterjaliks. Koos kondroitiinsulfaadiga aktiveerib see kõhrerakke moodustama uut kõhrkudet.

Lisaks takistavad need ka kõhrkoe murenemist. Glükoosamiinil arvatakse olevat ka valuvaigistav toime. Kolmandaks looduslikuks aineks kõhre moodustamisel on MSM metüülsulfonüülmetaan. See on orgaaniline väävel, mida saadakse väikestes kogustes ka toiduga. Kõhres toimib MSM kõhre moodustumiseks vajaliku väävli allikana.

Väävel moodustab proteoglükaanide vahele nn väävlisildu. Liigese enda looduslikud ained glükoos­amiin ja kondroitiinsulfaat ning väävel MSM on uuteks kõhre moodustavateks aineteks. Nende koostisosade individuaalse ja kombineeritud mõju kohta artroosiprobleemide ravimisel on mitmeid kliinilisi uurimisandmeid. Uuringud on näidanud, et liigese enda ainete kasutamine aeglustab liigeskõhre kulumist, vähendab liigesevalu ning suurendab liigeste liikuvust.

Glükoosamiin, kondroitiinsulfaat ja MSM on uuringute põhjal ka pikaajalisel kasutamisel osutunud hästi talutavaks ning nende tarvitamisel pole avastatud selliseid kõrvaltoimeid nagu ravimite kasutamisel. Hüaluroonapet leidub looduslikult ka meis endis, eriti naha kudedes.

Kuigi suur osa organismis olevast hüaluroonhappest paikneb nahas, leidub seda ka klaaskehas, kus see annab silmadele kuju; kõhredes, luudes ja sünoviaalvedelikus, kus see toimib lubrikandina, amortisaatori ja filtrina; veresoontes ja nabaväädis. Selle ülesanne on säilitada kollageeni ja elastiini tootmine kehas.

Kahjuks kahaneb vanusega aga hüaluroonhappe kogus kehas. Eriti rohkelt leidub seda ainet nabanööris, silma klaaskehas, hüaliinkõhres, liigesevedelikus. Täiskasvanul on võrreldes beebiga 20 korda vähem hüaluroonhapet.

Antibakteriaaln e ravi jääb sagedasti soovitud tulemuseta. Sageli esitatakse küsimus: kas parasiidid võivad tekitada luude ja liigeste haiguseid? Jah — seda võivad tekitada kõik helmindid, isegi kõige levinumad askariidid, naaskelsabad ja piugussid võivad tekitada väga tõsiseid kahjustusi liigestes ja luudes, kuna nende parasiteerumist organismis saadab alati mikroelementide taseme langus organites ja kudedes. Kui inimesel juhtub olema luu- ja liigessüsteem geneetiselt nõrk kaasasündinud mikroelementide defitsiit ja disbalansssiis üpris varsti parasiidid selle nõrga koha ka leiavad.

Mikroelemendid on väärtuslikeimad toitained organismis, millede suhe mineraalainetes se väljendub mikrodoosidena.

Milliseid luude ja lihaste haiguslikke seisundeid põhjustab oluliste mineraalide puudus?

Tsingi puudus: tekivad põletikud ja liigesed muutuvad kangeks ja tursuvad artriididkasv kängub, murdunud luud kasvavad kokku väga aeglaselt, haavades tekib infektsioon. Tsingi manustamine alandab turseidj a valusündroomi, vähendab põletikke reumatoidartrii di korral. Mangaan moodustab kõhre vundamendi. See ei lase luuotstel teineteist vastastikku ära kulutada. Ilma mangaanita kaotavad luupinnad oma sileduse ning muutuvad poorseteks ning haprateks ja see protsess ei sõltu vanusest.

Mangaanidefitsi idi taastamine aitab kulunud luudel ja liigestel taastuda. Mangaani defitsiit tekitab häire liigese määrde koostises ning tagajärjena tekib põletik.

Tsingi defitsiid luudes kutsub esile valu, vase defitsiit aga põletikuliste protsesside aktiveerumist.

ARTROOS, OSTEOPOROOS, REUMATOIDARTRIIT – ja muud kroonilised liigeste ja luude haigused

Piinavat valu, mille üle haige kaebab, võetakse kui artriidi tagajärge ning vastavalt seda ka ravitakse. Mangaani defitsiidi korral liigespinnad õhenevad. Liigeses tekib põletik ja turse, millele järgneb luu kahjustumine ning algab osteoartroos. Haigestub terve skelett: artroos, artriit, meniskite ja diskide songad, deformatsioonid ning purunemised.

Kuidas olla terve - dr Riina Raudsik \u0026 Jana Sandberg

Kui mangaani defitsiiti ei likvideerita, pole võimalik haigust peatada ning see sunnib inimest jend järjest vähem liigutama. Reumatoidhaigusestartriidist tingitud põletik võib esineda ka liigeseid ümbritsevates kudedes, nagu näiteks kõõlustes, sidemetes ja lihastes.

Põletik väänab liigeseid — Terviseuudised 9 juuli — DIGAR Eesti artiklid

Mõnel reumatoidartriiti põdeval inimestel toob krooniline erosiivne põletik kaasa kõhre, luu ja sidekoe hävimise, põhjustades nii liigeste deformeerumist. Liigesekahjustused võivad haiguse käigus tekkida varakult ja olla ajas progresseeruvad. Lisaks sellele on uuringud näidanud, et liigeste progresseeruv kahjustumine ei pruugi olla tingimata korrelatsioonis liigestes esineva valu, jäikuse või paistetusega.

Reumatoidartriit on levinud reumaatiline haigus, mida põeb teadaolevatel andmetel ligikaudu 1,3 miljonit inimest Ameerika Ühendriikides. Naiste hulgas on see haigus kolm korda rohkem levinud kui meestel. Reumatoidartriiti esineb võrdselt kõikide rasside lõikes.

Teadlased on kindlaks teinud, et mikroelementide defitsiit on esmaseks mineraalse ainevahetuse häirumise põhjuseks ja ka süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuse häirumise põhjustajaks. Venemaa Meditsiiniakade emia juures asuv Inimmorfoloogia instituut ja Jena ülikooli Shilleri instituut uurisid loomi, kellel tekitati kunstlik ühe mikroelemendi defitsiit ja tegid kindlaks, et mikroelementide defitsiit tekitab skeleti luude düstroofilisi haigusi, kroonilisi põletikke, loote väärarenguid, arengupeetust jne. Immuunsüsteemi nõrgenemine soodustab parasiitide sissetungi näiteks ainuraksed vere parasiidid trihhomonaadidklamüüdia, toksoplasma ja helmindid moodustavad suuri kolooniaid ning on suudavad vallutada kogu organismi. Nad tarbivad organismist väärtuslikke toitaineid, eritades asemele verd mürgitavat piimhapet, peroksiide ja toksiine.

Haigus võib alguse saada igas vanuses ja ilmneb isegi lastel, kuid enamasti tekib see pärast Kuigi seda ei juhtu sageli, võib haigus mõnes peres esineda mitmel pereliikmel, mis viitab geneetilisele tekkepõhjusele. Reumatoidartriit ja toit Reumatoidartriidi jaoks pole olemas spetsiaalset ravidieeti. Sada aastat tagasi arvati, et varjus kasvavad taimed, näiteks tomatid, süvendavad reumatoidartriiti. Tänaseks on sellest seisukohast loobutud. Siiski on mõningaid meetmeid, millest võib abi olla, kuigi neid ei peeta sama tõhusateks kui ravimeid.

Mõned lühiajalised reumatoidart- riidi uuringud on näidanud kalaõli näiteks lõhe ja oomegarasvhapete kasulikku mõju haiguse leevendamisele. Rasket ja valulikku puusa- ja põlveliigeste artroosi ravitakse tänapäeval tehisliigeste paigaldamisega. Koduste vahenditega võid liigesekulumust ravida nii, et väldid haige liigese liigset koormamist: kasutad liikudes tugikeppi või tugiraami, pigem istud kui seisad, ei kanna raskusi, vähendad liigset kehakaalu.

Ravivõimlemine säilitab liigeste liikuvust. Eriti tähtis on põlvede sirutamine. Põlvesirutust võib teha toolil istudes. Kui see on valus, võib põlvi sirutada selili lamades, padi põlvede all.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Põlvede painutamisvõime säilib tavaliselt hästi, kuid artroos piirab just sirutust. Kui liiges on ärritatud ja valulik, võib seda jahutada külmade mähistega. Rahunenud olekus on liigest parem soojendada. Tänapäeval on olemas ka ravimeid, mis aeglustavad liigeste kulumist. Üheks selliseks on glükoosamiin.

Neid ravimeid võid küsida oma arstilt.

Kui liigesekulumus algab noorelt ja paljudes liigestes, jõuab see elu jooksul põhjustada suuri vaevusi. Liigeste endoproteesid tehisliigesed on peaaegu tervenisti kõrvaldanud osteoartroosist tingitud vaegurluse. Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas. Meestel ja naistel on seda ühepalju. Psoriaasi põhjust ei teata. Ei teata ka naha ja liigeste haigestumise seost. Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised ja keskkonnategurid.

Pärilik kalduvus haigestuda nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem. Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada. Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti. Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast.

Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas. On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik. Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks. Kõige mis infektsioon voib pohjustada liigeste poletikku on otsmiste sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel, mille küüntel on psoriaas.

Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik. Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor. Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti. Siis võib haige veres olla ka reumatoidfaktor. Liigeste röntgenipiltidel nähakse umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul.

Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste otsmiste lülivaheliigeste suured kahjustused. RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige ravi, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed.

Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi. Kerged liigesevalud ei vaja muud kui valuvaigistit. Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral.

Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Plaquenil. Metotreksaati on psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks.

See ravib mitte ainult liigeseid, vaid ka nahapsoriaasi. Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka liigesevaevusi. Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul. Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise.

Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu. Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades. Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus.

Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel. Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema. Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk. Suguhormoonide vähesus suurendab luuhõresuse ohtu.

• Valu lihases ja liigeste norkus
• Hurt kuunarnuki liigese vasakpoolne ravi folk oiguskaitsevahenditega
• Tänapäeval on reumatoloogia sisemeditsiini eriala, mis tegeleb reumaatiliste haigustega, sh liigeste, lihaste, pehmete kudede, luude ja sidekoe haigused.
• Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
• Reumatoidartriit | Haiguste ABC - koduvalvur.ee
• Selleks et mitte kiirustada sormede liigeseid
• Eemaldage turse liigestega

Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood kuupuhastused algavad hilja ja lõpevad vara. Luude hõrenemist soodustavad ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõned ravimid, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid. Vaevused on tingitud luumurdudest.

Hõresusmurrud on tavaliselt lülisambas, mille tõttu kehapikkus lüheneb ja selga tekib küür. Kõige raskemaks mureks on siiski reieluukaela murrud, kuna need vajavad peaaegu alati lõikusravi. Eestiski on reieluukaelamurdude sagedus suurenemas. Kui pikkus on lühenenud viis või enam sentimeetrit ja selg on küüru vajunud, on diagnoos peaaegu kindel ilma muude uuringuteta.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «

Luukoe mineraalisisaldust mõõtvaid seadeldisi leidub mõnedes keskhaiglates ja tervisekeskustes. Saadud tulemust võrreldakse noorte täiskasvanute keskmise luutiheduse vastavate väärtustega. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et luutiheduse vähenemine 2,5 standardhälvet alla noorte täiskasvanute keskmise tähendab naistel osteoporoosi standardhälve e standarddeviatsioon SD on statistika mõiste. Meestel on piiriks, mis määrab ravi alguse, kolm standardhälvet ja pidevalt steroidhormoone tarvitajatel poolteist standardhälvet.

Ka tavalistelt luude röntgenipiltidelt võib hinnata osteoporoosi, kui see on kaugele arenenud. Lülisambamurrud on röntgenipiltidel hästi näha. Pikkade luude välimise kihi — plinkolluse — läbimõõdu mõõtmine on samuti hea, kuid töömahukas menetlus. Kandluus võib luutihedust mõõta ultraheliga. RAVI Luuhõresuse ravi on aeganõudev, sest luu kasvab aeglaselt. Ravi peetakse siiski põhjendatuks neil, kellel on hõresusmurd; kel luutihedus jätkuvalt langeb või kel on täheldatud eriti kiiret luuhõrenemist näiteks steroidravi tõttu.

Osteoporoosi ravisse kuulub ööpäevase D-vitamiini- ja kaltsiumivajaduse rahuldamine. Kaltsiumivajadus on umbes mg päevas; selle koguse saab kolmest klaasist piimast või hapupiimast keefirist. Ka juustu- ja kalatoidud on heaks kaltsiumiallikaks. D-vitamiini saab nii päiksevalgusest kui toidust.

Kala ning väljas kasvanud seened on parimad D-vitamiini allikad. Viimastel aastatel on suurendatud vanuritele soovitatavat D-vitamiini ööpäevast annust, mis praegu on üle seitsmekümneaastastele ühikut päevas. Seda annust ei ole võimalik saada igapäevasest toidust, mistõttu vanuritele soovitatakse päevas lusikatäis kalamaksaõli või muid D-vitamiini sisaldavaid ravimeid. Osteoporoosi ravimiseks on töötatud välja ravimid, mida peab tarvitama pikka aega. Need on ohutud, kuid suhteliselt kallid.

On tähtis, et noored tüdrukud kasvataksid endale küllalt tihedad luud, millest vananedes on võimalik osa ilma luumurruohuta loovutada.