Sigade liigeste haigused.

Uuringute mahtu suurendatakse niikaua, kuni saadakse negatiivne tulemus kolmel järjestikusel tööpäeval. Muude põllumajandusloomade salmonellooside tõrje Paragrahvis 30 esitatud tõrjemeetmeid ja kitsendusi kohaldatakse ka muude põllumajandusloomade salmonellooside tõrjel.

Liitu uudiskirjaga

Viiruse siirutajateks ja looduslikuks reservuaariks on pehme toesega puugidkes nakatuvad viirust kandvatel sigalastel parasiteerides. Sigalased võivad nakatuda viirust kandvate puukide hammustuse kaudu.

MPS I (Eesti)

Mitmed sigalased, nagu aafrika tüügassiga Phacochoerus aethiopicuslaanesiga Hylochoerus meinertzhagenijõesiga Potamochoerus porcus ja pekaari sea liigid Tayassu tajacu ja Tayassu albirostris võivad olla nakkusekandjad ja toimida viiruse loodusliku reservuaarina, kuid põevad haigust asümptomaatiliselt.

Nakkuse levimine[ muuda muuda lähteteksti ] Sigalaste hulgas levib sigade Aafrika katku viirus otsese kontakti ja kõikide kehaeritiste kaudu.

Tõrjemeetmed § Kitsenduste ja tõrjemeetmete kohaldamine 1 Salmonella nakkuse diagnoosimise korral karjas või selle avastamisel haudejaamas või ettevõttes, kus käideldakse loomseid saadusi või toodetakse või vahendatakse sööta, peab veterinaararst, volitatud veterinaararst või veterinaarjärelevalve ametnik teavitama sellest Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust ja loomapidajat, loomsete saaduste käitlejat, sööda tootjat või vahendajat ning kohaldama eeskirjas ettenähtud tõrjemeetmed ja kontrollima nende täitmist.

Teised loomaliigid ei ole katkule vastuvõtlikud. Arvatakse, et nakkuse levikule aitavad kaasa ka linnudkes on viirusega kokku puutunud ja siis näiteks toiduotsinguil seafarmi lennanud, sigade liigeste haigused inimesed ja seadmed, mis ei ole piisavalt desinfitseeritud.

Liigesepõletikud Artriit ehk liigesepõletik ja lonkamine on probleemiks paljudes karjades.

Arvatakse, et viirus inimesi ei nakata, kuid inimesed, sarnaselt teiste loomadega, võivad sigade katku levitada. Nikolai Laanetu väidab, et nakkuse peamised levitajad ei ole inimesed, vaid metssigade korjustel toituvad linnud ja ka seal arenevad putukad, esmajoones porikärbsed on ohu allikaks selle taudi levikul.

  • Liigesepõletikud
  • Sigade Aafrika katk – Vikipeedia
  • Logy liigesed haiget
  • Aktiivne salv liigeste jaoks
  • Glässeri haigus Haemophilus parasuis infektsioon Äge, kõrge suremusega fibrinoosse polüserosiidi ja artriidiga kulgev bakteriaalne haigus sigadel, mis esineb sigadel kogu maailmas.
  • Viiruse siirutajateks ja looduslikuks reservuaariks on pehme toesega puugidkes nakatuvad viirust kandvatel sigalastel parasiteerides.
  • Семь Солнц являлись центром галактической власти и науки, а он, должно быть, имел чрезвычайно влиятельных друзей.
  • Põllumajandusloomade salmonellooside tõrje eeskiri – Riigi Teataja

Nakatunud sigalaste lihas sh suitsusinkides, suitsuvorstides säilib viirus 5—6 kuud. Nakatunud sigade organismis paljuneb viirus esmalt lümfisõlmede monotsüütides ja makrofaagideska endoteelirakkudes, hepatotsüütidesneerude tuubulite epiteelirakkudes ja neutrofiilides.

Edasi levib viirus verega või lümfiteid pidi muudesse kudedesse nagu luuüdipõrnkopsudmaks ja neerudkus toimub viiruse teisene paljunemine.

Sigade tursetõbi Escherichia coli enterotokseemia Haigusele on iseloomulik nahaalune ja serooskestade alune turse, progressiivne ataksia, loomad jäävad lamama ja surevad. Tekitaja Põhjustaja on enterotoksiline hemolüütiline E. Tekitajat nimetatakse vahel ka tursetõve E. Paljud F18 tüved toodavad nii enterotoksiine kui Stx2e-d, sellisel puhul väljendub haigus sagedamini võõrutusjärge diarröana kui tursetõvena.

Nakatanud rakud harilikult surevad 24 tunni jooksul.