Sigade liigeste haigus, Haigused ja seisundid
Üks erüsipelade sümptomitest on kõhukinnisus, mille kõrvaldamiseks võite valmistada klistiiri mahuga kuni kaks liitrit. Isselbacher et al.
- Glässeri haigus Haemophilus parasuis infektsioon Äge, kõrge suremusega fibrinoosse polüserosiidi ja artriidiga kulgev bakteriaalne haigus sigadel, mis esineb sigadel kogu maailmas.
- Liigesepõletikud Artriit ehk liigesepõletik ja lonkamine on probleemiks paljudes karjades.
- Когда никто на него не смотрел, он сделал несколько попыток напасть на робота, но тот привел его в еще большую ярость тем, что не обратил на эти наскоки ни малейшего внимания.
Viiruse siirutajateks ja looduslikuks reservuaariks on pehme toesega puugidkes nakatuvad viirust kandvatel sigalastel parasiteerides.
Sigalased võivad nakatuda viirust kandvate puukide hammustuse kaudu.
Mitmed sigalased, nagu aafrika tüügassiga Phacochoerus aethiopicuslaanesiga Hylochoerus meinertzhagenijõesiga Potamochoerus porcus ja pekaari sea liigid Tayassu tajacu ja Tayassu albirostris võivad olla nakkusekandjad ja toimida viiruse loodusliku reservuaarina, kuid põevad haigust asümptomaatiliselt. Nakkuse levimine[ muuda muuda lähteteksti ] Sigalaste hulgas levib sigade Aafrika katku viirus otsese kontakti ja kõikide kehaeritiste kaudu.
- Brutselloos on krooniline nakkushaigus, mille tekkitajad on Brucella perekonda kuuluvad bakterid.
- Kas see kandub edasi ka inimestele Erysipelasid ei leidu ainult sigadel, see nakatab sageli lambaid.
- Tõrjemeetmed §
Teised loomaliigid ei ole katkule vastuvõtlikud. Arvatakse, et nakkuse levikule aitavad kaasa ka linnudkes on viirusega kokku puutunud ja siis sigade liigeste haigus toiduotsinguil seafarmi lennanud, ka inimesed ja seadmed, mis ei ole piisavalt desinfitseeritud.
Arvatakse, et viirus inimesi ei nakata, kuid inimesed, sarnaselt teiste loomadega, võivad sigade katku levitada. Nikolai Laanetu väidab, et nakkuse peamised levitajad ei ole inimesed, vaid metssigade korjustel toituvad linnud ja ka seal arenevad putukad, esmajoones porikärbsed on ohu allikaks selle taudi levikul.
Nakatunud sigalaste lihas sh suitsusinkides, suitsuvorstides säilib viirus 5—6 kuud. Nakatunud sigade organismis paljuneb viirus esmalt lümfisõlmede monotsüütides ja makrofaagideska endoteelirakkudes, hepatotsüütidesneerude tuubulite epiteelirakkudes ja neutrofiilides.
Edasi levib viirus verega või lümfiteid pidi muudesse kudedesse nagu luuüdipõrnkopsudmaks ja neerudkus toimub viiruse teisene paljunemine. Nakatanud rakud harilikult surevad 24 tunni jooksul.
