Liigeste artroosiga.
Tema paneb uuringute abiga diagnoosi ja koostab patsiendile sobiva raviskeemi. Viimaseks jäävad kirurgilised meetodid.
Liigeste kulumise vastu aitab kõige paremini igapäevane võimlemine
Liigesekulumuse tundemärgid on just sellised Kodutohter Loodusseaduste vastu ei saa - kõik, mis liigub, see ka kulub. Shutterstock Liigesekulumus ehk osteo artroos on kõige tavalisem liigesehaigus. Vanemas eas leitakse artroosi peaaegu kõigil, kuid vaid väiksele osale inimestest põhjustab see raskeid vaevusi. Artroosi tekkepõhjus on pidev koormustaluvusest suurem surve liigesele, selle tulemusel kujunevad välja kulumissümptomid, eriti kõhres. Artroos tuleb vanusega Üldiselt peetakse artroosi vanusega kaasnevaks haiguseks: umbes pooltel inimestel hakkavad liigesed kuluma alates Kõhrekahjustusest algav artroos süveneb aeglaselt aastate jooksul.
Saada lugu
Kõhre elastsus kaob, see hakkab pragunema, kestendama ja kulub õhemaks. Liigesepinnad muutuvad karedaks ning mehaaniline koormus ja hõõrdumine hakkavad liigeses valu tekitama.
Väldi ülekaalu Haiguse väljakujunemist saab tervislikku kehakaalu hoides aeglustada. Ülekaal hoiab liigeste artroosiga pidevalt ebaloomulikult kõrge pinge all, vähene liikumine omakorda võib aga viia kõhre ebapiisava varustamiseni hapniku ja toitainetega.
Selleks, et liigesekõhred jääksid terveks, tuleb tema soovitusel hoolitseda selle eest, et nad saaksid piisavalt vajalikke toitaineid ning ei tekiks vedelikupuudust. Liigeste tervise huvides soovitab proviisor toidus vältida liiga rasvast liha, nisujahutooteid, maiustusi ja valget riisi. Kõhrede vedelikuvajaduse katmiseks tuleb juua rohkelt vett ning vältida aineid, mis organismist vett välja viivad, eriti alkoholi ja kofeiini. Liigestele on kindlasti abiks ka suitsetamisest loobumine. Kõhre tervisele on kasulik regulaarne liikumine, mis liigeseid üle ei koorma: kepikõnd, ujumine, jooga või jalgrattasõit.
Ka võib ülekaalulisel inimesel areneda metaboolseid haigusi, näiteks diabeet, siis halveneb kõhre varustamine veelgi, kõhr kaotab elastsuse ning võib hakata kuluma. Liigesehaiguse märgid Osteoartroosi tavaline sümptom on liigesevalu, mis tekib ja tugevneb kohe, kui hakatakse liikuma, ka pärast suuremat koormust.
Vaevused sõltuvad sellest, kasi sorme rohi liigesed haigestuvad. Lülisamba kaela- ja seljaosas võivad aheneda lülidevahelised luulised avaused, kust väljuvad närvijuured, selle tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu.
Põlvevalu on tunda esmalt trepist laskudes, hiljem ka üles tõustes.
Osteoartroosi vastu aitab võimlemine ja seda tuleks teha juba noorena, et haigus ei tekiks. FOTO: Panther Media Osteoartroosiga on tegemist 12 protsendil inimeste liigesehaiguste juhtudest ning see põhjustab eakatel kõige sagedamini liikumisvõime kaotust. Ameerikas tehtud statistika järgi elab USA-s inimest, kes ei suuda just osteoartroosi tõttu kõndida isegi magamistoast vannituppa. Naisi ja mehi haigestub enam-vähem võrdselt, kuid eakatest inimestest on mehed rohkem hädas puusade ja naised väikeste liigestega.
Puusade ja põlvede artroos võib häirida ka käimist. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks, sõrmeliigeste kohale tekivad artroosisõlmed. Valu saab leevendada Artroosi ei ole võimalik liigeste artroosiga ravida, küll aga saab valu- ja põletikuravimitega valu leevendada. Valu korral võtta paratsetamooli ja kasutada lokaalseid valu- ja põletikuvastaseid salve, mis on saadaval apteegis käsimüügis.
Ärritatud ja turses liikmele võib asetada ka külmageeli või -koti. Kui turse püsib, tuleb pöörduda arsti vastuvõtule.
Rasket ja valulikku puusa- ja põlveliigeste artroosi ravitakse tänapäeval tehisliigeste paigaldamisega. Kindlasti tuleks vältida haige liigese liigset koormamist: liikudes tuleks kasutada tugikeppi või tugiraami, tuleks pigem istuda kui seista, mitte kanda raskusi.
Ka ravivõimlemine säilitab liigeste liikuvust.