Valus tagasi kriimustusliidete,

Tänapäeva risti-rästi suhtlevas maailmas on need aga sagedased ja loomulikud. Seejuures polegi vajadust viidata ühele lähtekeelele: samalaadset väljendust võib kohata mitmes Euroopa keeles. Mida rohkem liikumist — seda parem! Sõna oli aga juba kasutatud loenguil ja mujal ning seda ei hakatud siis enam muutma.

Hoiduge löökidest vastu ülajäset.

Ebasoovitav on kanda õlapaelaga rasket kotti samapoolsel õlal. Võimalusel laske vererõhku mõõta ja vereproovi võtta vastaspoolselt ülajäsemelt Mitte kanda ülajäset soonivaid ehteid.

Toit olgu mitmekülgne ja madala soolasisaldusega Rinnanäärme eemaldamise järgselt kandke rinnaproteesi. Ärge kartke ülajäset liigutada, ainuüksi see ei põhjusta haavaõmbluse ega armi lahtiminemist. Nahk Nahaprobleemid võivad põhjustada lokaalse turse aga ka lümfisoonte seina ja pehmete kudede põletiku. Vältige allergiat tekitavaid pesemisvahendeid.

Võimalusel vältige kriimustusi, putukahammustusi ja päikesepõletusi. Olge ettevaatlik maniküüri tegemisel.

Raseerimisel soovitame kasutada epilaatorit žileti asemel. Kuiva nahka niisutage igapäevaselt pehmendavate ja niisutavate vahenditega beebiõli, vaseliinkreem.

Fun with Music and Programming by Connor Harris and Stephen Krewson

Võimlemine Võimlemisharjutustel on väga oluline roll lümfipaisu ennetamisel. Soovitav on võimelda peegli ees. Valu ilmnemisel puhata ja tõsta ülajäse südame tasapinnast kõrgemale. Võimeldes sooritage harjutusi mõõdukas tempos. Hoiduge äkilistest liigutustest. Sobivad spordialad on ujumine, suusatamine, jalgrattasõit, kepikõnd.

Suruge sõrmed rusikasse ja vabastage sõrmed rusikast. Istuge või seiske. Lõdvestage õlad ja püüdke kael ja selg hoida sirge. Painutage käsi küünarliigesest, asetage näpuotsad õlanukile. Nii J.

Aavik kui ka J. Veski tõid rohkesti murdesõnu kirjakeelde.

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

Aaviku toodud on nt almus, kihk, kääbus, liud, lõust, läte, menu, perv, leebe, too, hajuma, kaikuma, lammutama, lebama, mainima, peibutama, sebima, viipama, äsja, meeleldi, ent. Saaremaalt tegi ta kogu eesti rahvale tuttavaks nt sõnad abajas, imal, jõhker, kipakas, rehala, tarima, ülle, üll, ült. Veski laenas murdest kirjakeelde hulga sõnu, kusjuures mitmed neist jõudsid üldkirjakeelde oskuskeele kaudu.

Asta Veski on loendanud, et —35 töötanud terminoloogiakomisjonides rakendati J. Veski kaastegevusel oskuskeele eri aladel kokku üle murdesõna, võttes neid nii Wiedemanni sõnaraamatust kui ka otse murdekeelest. Näiteks: majandus — jäätmed, kütus, luna, lõiv, näit, rahvastama, vahendama, vajak; õigus — aeguma, hagelema, orb; ajalugu — kari karipõlustama, sarg sara ; arhitektuur — riisk riisarinnatis, uuk; matemaatika — haar, jada, muut muuduseos, ulatuma, ühtima; füüsika — märgama, tahke, tahkuma; keemia — hüüve hüübelõhustama; tehnika — kile, liigend, noolutama; zooloogia — hõõtsik, ingerjas, kulles, kõõlus, nugiline, nugima; botaanika — alss, enelas, kogrits, pilvik, astel, kida, oga; metsandus valus tagasi kriimustusliidete toim toimetüü, välu; geograafia — kohr, kõnnumaa, laamjää, maaroom, mõhn.

Päris tavaline oli ka kord juba rakendatud oskussõnade rändamine ühe eriala keelest teise. Vahel tuli J. Villem Grünthal-Ridala on eesti kirjakeelde toonud nt sellised praegu üldkasutatavad sõnad nagu agu, halama, halvama, palang, sööst, sööstma, ulgumeri, saalima, terendama, vakatama, võluma, hõrk, kalkvel, pigemini, enneaegu, pälvima, räme, valev, vilgas, üsk.

Murdetüvesid ja -sõnu on aga kirjakeelde soovitatud lähiaegadelgi.

Peale kohamurrete võivad kirjakeelde ainest pakkuda ka sotsiaalsed murded, s. Eesti kirjakeel on võtnud omaks slängituletise pastakas, närimiskummi kõrvale tuli näts, limonaadi kõrvale limps. Oskuskeelde on tulnud sõnu erialaslängist. Vahel võtab kirjakeel omaks slängi lühendised ja loobub ajapikku pikkadest täiskujudest: nii on läinud aku, trafo ja laboriga. Vahel muganeb slängis mõni võõrkeelne sõna ja sobib siis hästi ka eesti kirjakeelde.

Eesti erialaslängis sai sellest tuts. Võõrusastmik omama poolt võõrama poole on: 1 kirjakeele põlissõnavara võõrus on null2 laenud oma murdeist, 3 laenud lähisugulaskeelist, 4 laenud kaugsugulaskeelist, 5 keelkonnavälised laenud, s.

Põlis- laen- ja tehissõnad Peale põlis- ja laentüvede on eesti keeles kolmandana olemas veel tehistüved.

Nende praktiline osatähtsus keele tüvevaras on väga väike, teoreetiline tähendus aga suur. Tehistüvi on tüvi, mis on vaadeldavas keeles uus, olemata korrakohane laen. Nt raal : raali — tüvisõna raal, tuletistes raalima, raalistama, liitsõnades raaljuhtimine, -projekteeri-mine, -refereerimine, -reguleerimine, -tõlge, -õpe, -graafika, -polügraafia, -arveldus jm.

Tehistüved on veel aabe, eira- emba- evi- hõiva- hõlva- küülik, laip, laup, liibu- lünk, lüüme, malbe, meenu- mõrv, mürsk, neim, nenti- nõme, nördi- põrpi- range, reeta- relv, roim, selmet, selve, sudu, tarni- tauni- teim, türp, vandel, veena- võsta- välmi- jt. Tehissõna on sõna, mis sisaldab tehistüve. Nt tüvisõnad lünk, selmet, sudu, tuletised veenduma, veendumus, küülik. On võimalikud ka tehisliited nt J. Aaviku pakutud -lisv, -nüüp, -ulg ja tehistunnused nt J.

Aaviku soovitatud agentaali ehk tegijakäände tunnus -n. Tehiskeelendid jagunevad saamisviisi järgi kaheks: a vabalt kombineeritud, b aluskeelendile või -keelendeile toetuvad. Vabal ehk suvalisel kombineerimisel ei toetuta ühelegi aluskeelendile. Tehissõna kombineeritakse kindlat eesmärki silmas pidades valmis foneemhaaval ex nihilo. Aavik lõi Uue tehistüve loomisel tuleb arvestada häälikkuju ekspressiivsust. Aavik oskas seda teha ja on korra isegi üle pingutanud.

Kokku tuli valus tagasi kriimustusliidete roim, mida keeletarvitajad ei seosta enam näiteks taskuvargusega, vaid üksnes mõrva vm raske kuriteoga, ning raha väljameelitav pettur on küll kurjategija, aga mitte roimar. Aluskeelendile või -keelendeile toetudes on sellega nendega ümber käidud õige vabalt. Aaviku esimesed tehissõnad veenma ja Kõik teed on head, kui aga tulemus hea on.

Kõige harilikum aluskeelendi pakutav tugi on siiski assotsiatsioonid. Assotsiatiivseid mõjusid on täheldatud mitme J. Aaviku tehissõna puhul. Kuigi J. Veski on aluseks võtnud eesti sõnad ja seetõttu räägitakse neist enamasti kui siselaenudest, millel kuju muudetud.

Uudistüvi võib aga keelde lisanduda isegi kogemata. Veski on H. Rätsepale rääkinud, et õigusteaduse oskussõnade komisjonis soovis üks juuraprofessor saada eesti vastet saksa sõnale feststellen.

Veski pakkus tuletise turvastama tüvest turb : turva. Sõna meeldis, professor pani selle märkmikku kirja ja lubas kasutama hakata. Mõni aeg hiljem kuulis Veski mingit sõna tuvastama. Järeleuurimisel selgus, et jurist oli Veski pakutud sõna valus tagasi kriimustusliidete üles kirjutanud.

Sõna oli aga juba kasutatud loenguil ja mujal ning seda ei hakatud siis enam muutma. Oma- ja võõrsõnad Sõnade struktuuri omasuse või võõruse alusel eristatakse oma- ja võõrsõnu.

Sõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni, on omasõna. Omasõnad moodustavad keele omasõnavara. Selleks et laenkeelend meile omasemaks saaks, ta tihtipeale mugandatakse, st kohandatakse eesti keele struktuurile hääldusele, muutmisele jm vastavamaks.

Omasõnus ei saa esineda võõrsõnatähed. Seepärast vanades laenudes asendab f-i hv, tähti š, z, ž aga s. Mõnigi võõrsilt laenatud sõna käibib kahel kujul. Harilikult on need variandid samatähenduslikud, nagu blankett ja plank plangišanss šansi ja sants santsu. Vahel on variantsus tingitud nii originaali hääldus- kui ka kirjakuju või selle muganduse käibimisest: džuut ja jute, džäss ja jats. Juhtub aga sedagi, et algselt ühtne sõna lõhestub eesti keeles eri tähenduste vahel, nt blokk ja plokk, figuur ja vigur, missioon ja misjon.