Valu vaikeste jala liigestega, Jalalaba - jalatallalihaste ülekoormus » Kasulikku lugemist » Eesti Ortoosikeskus

Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kõige värskemad Tervise uudised otse sinu postkasti Liigesevalu annab endast märku liigesekulumise, liigesepõletiku, reuma, osteoporoosi ja ka tavalise viirushaiguse korral või pärast lühiajalist ülekoormust.

Anna liigestele puhkust. Tervisesportlasele ei ole vaja mingeid toidulisandeid, puhta vee tarbimisest piisab täiesti. Millal pöörduda arsti poole? Kui liiges hakkab valutama, peaks mõtlema, mis võiks olla põhjus.

Mis seda põhjustavad?

Näiteks jooksid 20 km või tegid kükitades või põlvili tööd ja pärast seda algas põlvevalu. Pane tähele, kas valu tekkis koormusega või n-ö tühjalt kohalt.

Kas valu on tasapisi hullemaks läinud või ilmus korraga ja kiiresti?

Kui valu on tekkinud järk-järgult pikema aja vältel, peaks nõu pidama arstiga. Kui valu tabas sind järsku seoses mingi tegevusega, on esimene soovitus anda liigesele puhkust. Võib kasutada ravigeele või panna peale külma. Kaire Kenk Suure varba kõverdumine ehk jalanukk on turse või kühm suure varba liigese välisküljel.

Probleemi põhjustaja on suure varba kaldumine teise varba suunas.

Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.

Suure varba kõverdumine ehk jalanukk on turse või kühm suure varba liigese välisküljel. Diureetikumipodagra on tänapäeval sage.

See on kõrgvererõhktõve ravis kasutatavate diureetikumide ehk kuseajatite kõrvaltoime.

• Valuvaigistid valude valu jaoks
• Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «
• Hip liigesed
• Mis salvi liigesest valu on parem
• Hurt harja

Toidu-podagra on tingitud ülesöömisest ja alkoholi, eriti õlle joomisest. Ainevahetuslik podagra on üldise ainevahetushäire üks avaldus, teised on ülekaalulisus, suhkurtõbi, vererasvade suur sisaldus ja kõrgvererõhktõbi.

Teisene e sekundaarne podagra on tingitud mõnest muust haigusest, näiteks neerutõvest, polütsüteemiast või psoriaasist. Ülikute podagra on tuttav ajaloost, kuna mõned riigimehed, kirikuvürstid ja teised kõrgesse ametisse tõusnud mehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega.

Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad. Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud.

Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti on see üsna kergekujuline. On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigesest. Esimesed hood paranevad täiesti ära. Ilma ravita võib podagra levida mitmesse liigesesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse. Ravimata podagra kahjustab ka neerusid. Diagnoosi kinnitamiseks võetakse liigesevedelikust nõelaga proov, milles mikroskoobiga nähakse uraadikristalle.

Samal teemal

RAVI Äkilise podagrahoo raviks on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti. Kõige tõhusam podagrahoo ravi on liigesesse süstitud steroidhormoon.

Kui oled haigestunud podagrasse, on Sul põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti.

Millal tasub pöörduda lastearsti poole? Miks päkad valutavad ja kust abi saab? Igat sammu tehes me ei mõtle, kuidas ja miks meie jalad just nii liiguvad. Ega ei peagi.

Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape. Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid. Kui tarvitate diureetikume või diabeediravimeid, paraneb podagra vähehaaval ka ilma muu ravita, kui on võimalik neid ravimeid teistega asendada. Kui dieedist raviks ei piisa või Sa ei soovi dieeti pidada, määratakse Sulle pärast kolmandat podagrahoogu ravimid, mis vähendavad vere kusihappesisaldust. Allopurinool on väga tõhus.

Seda kasutatakse umbes aasta jooksul iga päev, seejärel võib proovida dieeti ilma ravimiteta. Paljudele on püsiraviks küllaldane üks tablett nädalas või lühiaegne ravikuur suurema söömingu puhul. Probenetsiid viib kusihappe verest ja kehast kusega välja. See on hea ravim, kuid ravi alguses tuleb iga päev kasutada söögisoodat 1 teelusikatäis 4 korda päevas umbes paari nädala jooksul, et liigne uraat ei sadeneks neerukivideks.

Hea Fertilitase külastaja

Raskusi võib tekkida, kui ravimid põhjustavad kõrvaltoimeid ja neid ei saa kasutada. Rohkesti puriine sisaldavad ja ainult vähehaaval söödavad toiduained: kala; liha; oad, herned, soja, spargel, seened.

Muud ohtlikud ained: kõik alkohoolsed joogid, eriti õlu; atsetüülsalitsüülhapet aspiriini sisaldavad palaviku- jt ravimid. Sellesse haigestub igal aastal umbes poolsada täiskasvanut Eestis. Kõige sagedamini haigestuvad 60—aastased naised ja kõige harvem noored mehed. See ei ole pärilik haigus, kuid kalduvus haigestuda on kergelt pärilik. Teised reumatoidartriiti soodustavad tegurid on eelnenud sünnitus, nakkused ja võimalik, et ka liigeste vigastused.

Reumatoidartriidi põhjust ei teata, kuid seda loetakse autoimmuunseks põletikuks, mille puhul keha immunoloogiline kaitse on vääralt suunatud keha enda kudede vastu. Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Kui tekib liigesekesta põletik, hakkab liigesekest, mis tervena on õhuke, paksenema.

Sellesse kasvab uusi veresooni ning koguneb mitmesuguseid põletikurakke. Ergastatud põletikurakud eritavad enda ümber põletiku virgatsaineid mh interleukiinid, prostaglandiinid, TNFmis verega levivad kõikjale ning põhjustavad üldisi põletikunähte. Need on väsimus, palavik, isutus, üldine pahaolu. Põletiku korral kiireneb sete ja tõuseb CRP.

Põletikuline kude kasvab ja levib piki liigesekõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades oma teel kõhre, luud ja liigesesidemeid. Tagajärjeks on liigeseosiste hävimine, erosioonide e uurete teke ja liigese talitlushäire. Põletik kahjustab ka kõõluseid valu vaikeste jala liigestega aastate jooksul kujunevad reumatoidartriidile iseloomulikud deformatsioonid moonded. Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunevast tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest.

Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise. Turset täheldatakse alguses peamiselt sõrmedes ja randmetes. Kõige iseloomulikumal juhul ongi reumatoidartriit varvaste ja labakäte liigeste haigus, kuid see võib levida kõigisse jäsemeliigestesse, aga ka lõualiigestesse ja lülisamba kaelaossa.

Alguses on üldine haiglane tunne, väsimus, hommikune liigesejäikus. Üldseisund halveneb sedamööda, mida rohkem liigeseid on haigestunud ja mida kiirem on sete. Sagedamini on reumatoidartriit siiski pikaajaline, isegi aastakümneid kestev haigus. Kõhre ja luu uuristamine algab juba nädalate jooksul. Aastatega uurded laienevad ja ilmuvad üha uutesse liigestesse. Kauakestev põletik närtsitab kudesid: nahk õheneb, lihased kõhetuvad, luu hõreneb ja vere hemoglobiin langeb.

Jalanukkidest priiks ilma valu ja vaevata - Tervis - 60+

Kõige rohkem teevad tüli jäsemete suurte liigeste puusa, põlve, õla ja lülisamba kaelaosa kahjustused. Ka labakäte väikeste liigeste kahjustus segab tööd ja toimetulekut. Ehkki liikumine ja liigutused on suuresti häiritud, peab suurem osa haigetest — ehkki küll mitte kõik — suurimaks mureks valu.

Vaevalt et haigel tuleb mõne muu haiguse korral kannatada valu peaaegu kõigis liigestes peaaegu iga päev peaaegu poolsada aastat. Kauakestnud reumatoidartriidi puhul võib olla häireid ka teistes elundites. Silmade, suu ja suguelundite limaskesta kuivamine on tingitud Sjögreni ehk kuivuse sündroomist. Väikeveresoonte põletikust tingitud reumatoidsõlmed võivad kasvada küünarnukkide, sõrmede või istmiku ümbrusse.

Valgesõrmsus ehk Raynaud´ tunnus on märk veresoontekahjustusest. Kopsudes võivad tekkida kopsukelmepõletik, reumatoidsõlmed, healoomuline armkude või raske ja kiiresti arenev alveoolide kopsusompude sidekoestumine. Amüloidoos on pikaajalise aktiivse põletiku tagajärg, põletikuvalgu amüloidi ladestumine neerudesse ning teistesse elunditesse ja kudedesse.

Oma tööülesandeid võiks planeerida nii, et iga natukese aja järel saaks muuta kehaasendit ja koormuse liiki.

Ebamugavad ja väga kõrge kontsaga või kontsata jalatsid kahjustavad liigeseid. Enda säästmiseks võiksid naised valida 3—4 cm kõrguse kannaosaga jalatsid. Ortopeedilised jalatsid.

Ortopeedilisi jalatseid ei ole kindlasti vaja kanda igaks juhuks, küll aga on nii ortopeedilised jalatsid kui sisetallad põhjendatud näiteks ülekaalu, pöia- kanna- või põlvevalude korral, jaladeformatsioonide — näiteks viltuse suure varba või väljaulatuva liigesenuki, aga ka näiteks lastel X-jalgsuse või väga painduvate liigeste korral.

Kui jala deformatsioon on juba tekkinud, ei saa seda muuta olematuks, kuid ortopeediliste jalatsite abil saab takistada deformatsiooni edasist arengut ning vältida piinavaid jalavaevusi.

Palju vedelikku ja oomega-3 rasvhappeid.

Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese. Neid elundeid nimetatakse ka tugi- ja liikumiselunditeks. Tingimisi võib siia lisada ka elundeid toestava sidekoe. Toesehaigusi nimetatakse veel ka reumaatilisteks haigusteks. Need on luu- liigese- lihase- ja sidekoehaigused ning veresoonepõletikud ehk vaskuliidid.

Liigeste tervist mõjutab otseselt ka toit. Menüüsse tuleb rohkem lisada puu- ja köögivilju, et saada piisavalt vitamiine ning vähendada kiirete näkside ja magusa söömist. Peab vähendama soola tarbimist. Koormuse toimel võivad lameneda nii pöia eesosas olev ristvõlv kui ka kogu pöida kandev pikivõlv. Astumise lõppfaasis tõmbuvad päkaluude vahelised lihased kokku, takistades päka ristisuunas laienemist. Kui need lihased ei saa korralikult toimida, siis ristvõlv lameneb ja tekib suurem kontakt maapinnaga.

Jätkuva ülemäärase koormuse puhul tekib liigesesidemetes põletik, mis põhjustab valu. Hiljem võivad sidemed välja venida, kahjustub ka liigesekapsel, suureneb liigese liikuvus ning lõpuks jalavõlvi kuppel lameneb. Mis seda põhjustavad? Inimene üritab teadlikult või instinktiivselt vältida valu või ebamugavustunnet ja selle tõttu muudab ta kõndimisel või jookmisel jala asendit. See omakorda lisab või muudab koormuse jagunemist jalalabas ja päkas.

Põhjuseid võib olla üks või mitu ja üsna tihi on need omavahel seotud.

Põhjused: ülekoormus kõval pinnal jooksmine, liiga suured treeningkoormused ; ülekaal juba 5—10 kg ülekaalu võib oluliselt lisada koormust päkkadele ; varvaste vale asend hallux valgus, haamervarvas ; traumad luude, liigeste ja pehme koe vigastused ; jalgade vale asend kõndimisel ja jooksmisel hüppeliiges, põlv, puus ; vanus vanemas eas õheneb rasvavahekiht pöia tallapinnal ; pärilikkus ristvõlvi allavaje, lampjalgsus, kõrgekaareline jalg ; liigeste põletik kui pöid on liigse rõhu all, võib välja areneda pöia- või varbaliigeste põletik ; diabeet polüneuropaatia, jalalabaluude deformatsioon ; valed jalatsid liiga kitsad jalanõud, kontsakingad ; Mortoni neuroom närvivalu, mis esineb tavaliselt kolmandal-neljandal varbal ; muud vähem esinevad põhjused borrelioos, Fribergi tõbi jm.

Uuringud ja ravi Ravi tähtsaim lähtekoht on väja selgitada põhjus. Kõlab naiivselt, aga kui vaadata eespool toodud loetelu, ei pruugigi see nii lihtne olla.

Valu põhjust teadmata on raske, kui mitte võimatu anda ka adekvaatset ravi. Vale ravi või valed soovitused tavaliselt head tulemust ei anna või teevad halvemal juhul asja veel hullemaks.

Üsna paljud päkavalu põhjused võib välja selgitada patsienti küsitledes ja jala kliinilise uurimisega. Juba see, kuidas patsient vastuvõtule kõnnib, võib mõnikord anda vihje selle kohta, miks ja kustkohast valutab. Millest alustada?

Kõigepealt tasuks pöörduda oma perearsti või füsiaatri poole. Perearst saab määrata röntgenipildid, vereanalüüsid ja teha esmase läbivaatluse.