Sailitab kuunarnukid haiget
Lamatis nimme- ja tuhara piirkonnas Lamatiste edasine areng Nahk puruneb, tekib pindmine haavand või vill Pilt 4. Need kiirendavad vereringet ja aitavad seeläbi lamatisi ennetada. Näide poolselili asendist ja asendi toestusest Joonis 3. Lamatiste tekke riskipiirkonnad Kuidas lamatist ära tunda? Abivahendid ja erivarustus sh voodi, madratsid Hea hoolduse tagamiseks võib olla vajalik kodu ümber korraldada vastavalt inimese vajadustele ja võimalustele.
Lamatiste ennetamine Mis on lamatis? Kui inimesel on liikumis- ja aktiivsuspiirang, ohustavad teda mitmed terviseprobleemid, sh lamatis. Lamatised on tihti valulikud ja nende eest hoolitsemine võib kesta kuid. See mõjutab lamava haige elukvaliteeti, aeglustab põhihaigusest tervenemist ning on nii patsiendile kui ka hooldajale suureks koormaks. Järjepideva hooldustööga on sailitab kuunarnukid haiget ennetamine aga võimalik.
Kellel võib lamatis tekkida? Lamatis võib tekkida kõigil, kuid osa inimesi on nende tekkele vastuvõtlikumad. Lamatise teket soodustavad ja tekkeriski suurendavad järgnevad tegurid.
Piiratud liikumine. Risk on suurem, kui inimene on terve päeva voodis.
- Lamatiste ennetamine Mis on lamatis?
- Materjali reprodutseerimine levitamise eesmärgil ei ole ilma Eesti Haigekassa nõusolekuta lubatud.
Olukord süveneb, kui inimene ei suuda ilma kõrvalise abita keha või jäsemeid liigutada. Samuti siis, kui ta ei suuda säilitada asendit, millesse teda on aidatud ning ta nihkub voodis valesse asendisse.
Seetõttu toimub pidev naha hõõrdumine, mis suurendab lamatise tekkimise riski. Terve päeva ratastoolis viibivad inimesed on samuti ohustatud. Risk suureneb juhul, kui inimene ei tunne ebamugavust või valu, mis tekib pikka aega ühes asendis lamamisel või ei reageeri sellele tundele õigeaegselt. Kui inimesel esineb pidev uimasus või muu teadvusehäire, mis vähendab veelgi õigeaegset reageerimist ebamugavustundele näiteks rahustite mõjulvõib olukorda pidada ohtlikuks.
Risk suureneb, kui inimene higistab palju riided või voodilinad on pidevalt märjad või tal esineb uriini- või roojapidamatus, mistõttu kasutatakse igapäevaselt mähkmeid.
Risk sailitab kuunarnukid haiget, kui inimene ei söö piisavalt täisväärtuslikku toitu ja on seetõttu alakaalus. Näiteks juhul, kui inimene sööb enamjaolt kolmandiku toiduportsjonist ja tarbib minimaalselt vedelikke. Loetelu allikaks on Bradeni riski hindamise skaalamille abil hinnatakse tervishoiuasutustes lamatiste tekkeriski.
Lisaks eelmainitule sailitab kuunarnukid haiget olulist rolli ka organismi üldseisund ja kaasuvad haigused. Lamatis tekib kiiremini kehapiirkondadesse, mis on pideva surve all. Ohustatud kehapiirkonnad, kuhu lamatis võib esmajärjekorras tekkida: kukal, kõrvade tagumine pind, küünarnukid, abaluud, kogu istmiku piirkond, puusad, põlved, pahkluud ja kannad.
Need on kohad, kus luuline pind on nahale väga lähedal. Joonis 1. Lamatiste tekke riskipiirkonnad Kuidas lamatist ära tunda? Pilt 1. Lamatis seljal Pilt 3. Lamatis nimme- ja tuhara piirkonnas Lamatiste edasine areng Nahk puruneb, tekib pindmine haavand või vill Pilt 4. Lamatis nimme- ja tuhara piirkonnas Lamatise süvenemine lamatis haarab enda alla rasvkoe ja lihased ning ulatub lõppstaadiumis luuni, moodustades uuriseid ja õõnestisi Sekkumata jätmise korral areneb lamatis kiiresti Lamatisele iseloomulik koevigastus võib olla suurem ja ulatuslikum, kui naha pinnalt paistab.
Pilt 5. Lamatis nimme- ja tuhara piirkonnas Kuna lamajatel haigetel esineb tihti ka närvikahjustusi, ei pruugi inimene valu tunda. Seetõttu jääb vigastus piisava tähelepanuta. Esimeste lamatise tunnuste ilmnemisel tuleb sellele kohe tähelepanu pöörata, et olukorra süvenemist peatada.
Kui inimesel esinevad mõned eelmises peatükis loetletud riskifaktorid, tuleb kindlasti tegutseda järgnevalt: Vaadelge ja hinnake voodis oleva inimese nahka eriti riskipiirkondi võimalikult sageli. Tehke seda hooldustoimingute ajal — kui vahetate ihupesu, teete hommikust tualetti või vahetate mähkmeid.
Nõuanded sel teemal
Hoolitsege, et nahk oleks kuiv ja puhas. Kui hooldatav kaebab mingis piirkonnas valu, kipitustunnet või survet, pöörake sellele viivitamatult tähelepanu. See võib olla esmane lamatise tekke sümptom. Kui nahal esineb punetus, mis ei kao pärast survest vabastamist, võib seda pidada lamatise tekke alguseks.
Kindlasti ärge masseerige punetavat piirkonda! On leitud, et kahjustunud piirkonna masseerimine võib alandada naha temperatuuri ja tekitada koe taandarengu. See võib anda tõuke lamatiste tekkeks. Asendivahetus ja toestamine Parim viis lamatiste ennetamiseks on keha asendi muutmine.
Selle tulemusel vabaneb piirkond survest. Kui inimene suudab sailitab kuunarnukid haiget oma asendit muuta, siis tuleb seda igal võimalusel teha. Asendit tuleks muuta kohe, kui inimene tunneb surve all oleval kehaosal ebamugavust. Võimalusel tuleks teha voodis jäsemetele võimlemisharjutusi.
Need kiirendavad vereringet ja aitavad seeläbi lamatisi ennetada. Kui inimene ei suuda ise oma asendit muuta, tuleb selleks leida abiline. Kui lamatiste tekke risk on suur ja inimene lamab tavalisel madratsil, tuleb ühes asendis viibimist veelgi koehaiguse crying. Inimest tuleb sel juhul pöörata iga kahe tunni järel.
Spetsiaalse lamatisi ennetava madratsi kasutamine pikendab asendivahetuse vajadust neljale tunnile. Samas arvestage individuaalseid naha iseärasusi ja lamava inimese soove. Asendit tuleb vahetada ka öösel. Sobilikud asendid on külili, selili, kõhuli ja poolkülili. Sobiliku asendi püsima jäämiseks tuleb asend patjadega toestada.
Peaalust võib tõsta 30 kraadist kõrgemale ainult söögikordadel või muude hooldustoimigute ajaks.
Kõrgendatud peaalusega lamades tekib tuharatele suurem surve, see aga suurendab lamatiste tekkeriski. Vaadake õigeid ja valesid asendeid ja toestamissoovitusi käesoleva juhendi lisast.
Kui inimene ei suuda ise oma asendit muuta, tuleb teda aidata, soovitatavalt mitmekesi. Hoiduge inimese nihutamisest teda mööda voodipesu libistades. Mitmekesi asendit muutes ja abivahendeid kasutades väheneb risk saada hõõrdumisel ja nihutamisel lisavigastusi.
Kaasake lamaja ise asendit muutma, et teda aktiveerida ja enda koormust vähendada. Abivahendid ja erivarustus sh voodi, uhise poletiku ravi kaes Hea hoolduse tagamiseks võib olla vajalik kodu ümber korraldada vastavalt inimese vajadustele ja võimalustele. Hooldajal või pereliikmel peab olema juurdepääs patsiendi voodile, soovitavalt mõlemalt poolt voodit.
Vastas dr Ain Pajos
Naha seisundi jälgimiseks peab voodi asuma hästi valgustatud kohas. Pange vajalikud hooldusvahendid käeulatusse. Mida suurema osa ajast veedab inimene voodis, seda olulisem on voodi ja madratsi kvaliteet.
Ideaalis võiks voodi olla reguleeritava kõrgusega, et kergendada abistaja tööd ning lihtsustada voodis lamaja liikumist erinevatesse asenditesse. Võimalusel võiks voodis olla uuri valja argroza ravi spetsiaalne lamatisi ennetav madrats või sailitab kuunarnukid haiget vt käesoleva juhendi Abivahendidjoonised Sobivaks peetakse ka meditsiinilist Austraalia lambanahka, mis aitab niiskust ja temperatuuri paremini juhtida.
Kõiki eelmainitud abivahendeid on Eestis võimalik osta või rentida. Abivahendite kasutamine kergendab hooldaja tööd ja tagab selle, et inimese nahale ei tekiks ebaõigetest töövõtetest või keskkonnast lisavigastusi.
Paigutage voodi külge abivahendid, millega inimene saab end ise aidata nt rihm jalutsis, trapets peatsis vm. Kandadele tekkivate lamatiste ennetamiseks on soovitatav kasutada kandade tõstmiseks patju. Sobivad tavalised padjad, aga kasutada võib ka spetsiaalselt selleks välja sailitab kuunarnukid haiget tugesid.
Kannatoed peavad olema asetatud nii, et kanna piirkond oleks nn hõljuvas asendis. Lamatise ennetamiseks ei ole soovitatav kasutada erinevast materjalist rõngaid, sest need võivad rõnga piirkonnas tekitada ülemäärast survet.
Sobiva abivahendi leidmiseks pöörduge kindlasti oma pereõe, -arsti, koduõe või abivahendi pakkujate poole! Voodipesu Võimalusel valige naturaalsest materjalist, niiskust imavad ja õhku läbi laskvad voodiriided ja ihupesu.
Haige kodune põetamine | Haiguste ABC - koduvalvur.ee
Linad sealhulgas imavad voodlinadmis takistavad voodi märgumist peavad voodis olema võimalikult sirgelt. Väiksemgi korts ja konarus võivad pikemalt voodis lebavale inimesele tekitada ebamugavust ja tema nahka kahjustada. Naha hooldamine Kui inimese nahk on terve ja tal ei esine uriini- ega roojapidamatust, võib jätkata harjumuspärase hooldusega.
Nahapuhastusvahendi pH peaks olema 5,5. Pärast puhastamist peab nahk jääma kuivaks. Ärge hõõruge ega masseerige lamatise tekke riskipiirkondi, vaid tupsutage nahka õrnalt.
Kasutage nahale mõeldud kaitsekreeme või -emulsioone, kui nahk on liiga kuiv või liiga niiske, esineb turset või märkate põletikutunnuseid punetus, kuumus, valu.
Kuiva naha korral aitavad kreemid vältida naha lõhenemist ja purunemist. Vahetage mähkmeid vajaduse tekkimisel, ootamata nende maksimaalset täitumist. Võimalusel võiks lasta nahal õhu käes n-ö hingata. Uriini- või roojapidamatuse korral eelistage nahale sobiva pH-ga nahapuhastusvahendit pH 5,5. Toitumine Lamatise tekkerisk on suurem alatoitumusega patsientidel, seega tuleb alakaalulise inimese toitumisele suuremat tähelepanu pöörata.
Pakkuge toidusegusid, millel on täiendav energeetiline väärtus ning millesse on lisatud mineraalaineid ja vitamiine. Arvestage ka patsiendi eelistusi. Spetsiaalseid toitesegusid leiate apteekidest.
Teaduslikult pole tõestatud, et üksik eraldi lisatud toitaine oleks lamatiste ennetuseks efektiivne. Toituma peaks tasakaalustatult!
Tervisliku ja tasakaalustatud toitumise põhimõtted on järgmised: 1.