Poidla haigus
Vaevused võivad mööduda ilma ravita, kui muuta tööasendit või -võtteid ergonoomilisemaks näiteks arvutikasutajatel klaviatuuri asendit või peale vallandava teguri, näiteks raseduse, möödumist. Käeliigestest esineb osteoartriiti kõige sagedamini pöidlapõhimikul. Prognoos Prognoos on raviga tavaliselt hea.
Ennetamine Tekkepõhjused ja mehhanismid Haigus esineb kõige sagedamini keskealistel a. Karpaalkanalisündroom võib tekkida randme traumaga seoses, esineb sagedamini füüsilise töö tegijatel, riskiteguriteks on rasedus, kilpnäärme alatalitlusakromegaalia, reumatoidartriidi ja suhkurtõve põdemine.
Artriit pöidlapõhimikul Mis see on? Normaalses liigeses katab kõhr luude otsad ning toimib amortisaatorina, võimaldades sujuvat ja valutut liikumist.
Karpaalkanali sündroom ehk hiirekäsi
Osteoartriidi OA või degeneratiivne artriit korral kulub kõhr ära ning selle tulemusena puutuvad luud omavahel kokku, hoidke pea liigeseid valu ja deformatsioone. Käeliigestest esineb osteoartriiti kõige sagedamini pöidlapõhimikul.
- Artriit sormedel
- Karpaalkanali sündroom ehk hiirekäsi - Confido Meditsiinikeskus
Pöidlapõhimiku liiges, mida nimetatakse randme-kämblaliigeseks, on spetsialiseerunud sadulliiges, mille moodustavad väike randmeluu trapetsluu ja pöidla esimene luu kämblaluu.
Sadulliiges võimaldab pöidlal teha mitmesuguseid liigutusi, sealhulgas üles ja alla liigutamine, pöidla liigutamine üle peopesa ning haaramine vt joonis 1.
Kes sellesse haigestuvad? Osteoartriiti pöidlapõhimikul esineb kõige sagedamini üle aastastel naistel.
Artriit pöidlapõhimikul Mis see on? Normaalses liigeses katab kõhr luude otsad ning toimib amortisaatorina, võimaldades sujuvat ja valutut liikumist.
Haiguse täpne põhjus on teadmata, kuid sellise artriidi tekke eelsoodumusteks võivad olla geneetika, eelnevad vigastused, nagu murrud ja nihestused, ning liigeste üldine lõtvus. Millised on sümptomid? Kõige sagedasem sümptom on valu pöidlapõhimikul.
Valu võivad süvendada tegevused, mis nõuavad haaramist, näiteks purkide avamine, uksenuppude keeramine ja kirjutamine.
Kui haigus progresseerub, võib valu esineda ka puhkamisel ja öösel.
Raskematel juhtudel võib tekkida liigese progressiivne kahjustumine ja paigast nihkumine; kui kämblaluu liigub sadulliigesest välja, võib pöidlapõhimikule tekkida kühm. Liigese nihkumine võib põhjustada piiratud liikuvust ja nõrkust, muutes haaramise keeruliseks vt joonis 2.
Randme-kämblaliigesest järgmine liiges võib seda kompenseerida ning seetõttu painduda veel rohkem taha hüperekstensioon. Kuidas diagnoositakse? Diagnoos pannakse haigusloo ja füüsilise läbivaatuse käigus. Surve ja liigutused, nagu pööramine, tekitavad liigeses valu.
Liigeses võib esineda ka hõõrdumistunnet vt joonis 3. Diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse röntgenit, kuigi sümptomite raskus ei ole sageli röntgenuuringu tulemustega kooskõlas. Millised on ravivõimalused?
Kergem pöidla artriit allub enamasti mittekirurgilisele ravile. Lahasesse panemine ja kortisoonisüstid võivad aidata poidla haigus leevendada.
Tenosünoviit
Käeterapeut võib soovitada jäiku ja mittejäiku lahaseid, mida saab kasutada magamise või päevaste tegevuste ajal. Raskema haigusega patsiendid või need, kellel mittekirurgiline ravi ei ole poidla haigus, saavad abi kirurgilisest rekonstruktsioonist.
Valu edukaks kaotamiseks või vähendamiseks on olemas hulk kirurgilisi tehnoloogiaid, sealhulgas artriitilise luu eemaldamine ja liigese rekonstruktsioon artroplastikaliigese ühendamine, luude ümberpaigutamine ning valitud juhtudel ka artroskoopia. Konsultatsioonil kirurgiga leiate endale sobivaima võimaluse vt joonis 4.
Epilepsiahoogusid hinnatakse iseloomu, raskuse, sageduse, päevasisese jaotumise järgi: 1 väga harva, generaliseerunud suured ja kompleks-fokaalsed hood, enam kui aastapikkuste intervallidega, või väikesed ja lihtfokaalsed hood mitmekuuliste intervallidega 40 2 harva, generaliseerunud suured ja kompleksfokaalsed hood mõnekuuliste vahedega või väikesed ja lihtfokaalsed hood nädalaste vahedega 3 keskmise sagedusega, generaliseerunud suured ja kompleksfokaalsed hood nädalaste vahedega, või väikesed ja lihtfokaalsed hood mõnepäevaste vaheaegadega, isiksuse muutus epilepsiast 4 sagedased, generaliseerunud suured ja kompleksfokaalsed hood igal nädalal või generaliseerunud krambihoogude seeriad fokaalsete poidla haigus multifokaalsete hoogudega; väikesed ja lihtfokaalsed hood iga päev 5 pärast 3-aastast hoogude puudumist, kui on vaja jätkata antikonvulsioonvravi 30 Haigus loetakse paranenuks, kui ilma ravimiteta 3 aasta vältel hoogusid pole esinenud. Ilma tõestatud ajukahjustuseta töövõime kaotuse protsenti ei määrata. Healoomuliste kasvajate meningioom, neurinoom eemaldamise järgselt määratakse töövõimekaotuse aste jääknähtude järgi.