Kui liigesed haiget sormede kaes. Mida teha, kui liigesed annavad endast märku? - Eesti Naine
Erinevalt kuluravimitest tarvitatakse neid ravimeid lühiajaliste kuuridena, sest valesti palju ja kaua kasutades on neil raskeid, isegi eluohtlikke kõrvaltoimeid maoverejooks jt. Artroosi puhul tekib valu rohkem suuremates liigestes ja valu esineb alguses aeg-ajalt, pigem koormuse ajal või pärast seda. Et eelnevas on siiski rohkem kunsti kui teadust, võivad haiged katsetada ka muid termilisi protseduure, jätkates nendega, mis näivad neid aitavat. Mõõduka OA-ga haiged saavad treeningut alustada omapead, kuid raskema vormi puhul või kaasnevate haiguste puhul läheb vaja taastusravi-spetsialisti või kogenud isikliku treeneri järelevalvet.
Osteoartroos — haigus, mis on sama vana kui inimkond Ardo Kaljuvee Internet Artriit on Ameerikas peamine valu ja invaliidsuse põhjustaja ning osteoartroos OA ülekaalukalt selle haiguse levinuim vorm. Haigus saab alguse liigesekõhrel, siledal ja libiseval koel, mis katab liigeseid moodustavaid luuotsi. Terve kõhr tagab liigese libeda ja valutu liikumise, kuid OA puhul tekivad keemilised ja ehituslikud muutused, mis viivad kõhre järkjärgulise kulumiseni.
OA tekkepõhjused pole lõpuni teada, kuid teadlased on teinud kindlaks haigestumise riski suurendavad tegurid.
Tähtsaim neist on vananemine. Sellele lisandub, kui perekonnas on OA-d varem esinenud, ning rasvumine, biomehaanilised hälbed, mis suurendavad rõhku liigesepindadele, ja tõsised vigastused ning teatud korduvad liigutused: sagedane põlve painutamine ja tõstmine.
Kehv toitumine võib samuti mängida oma osa. OA-d saab diagnoosida röntgeniülesvõtetega, mis näitavad tüüpilist liigeseruumi kitsenemist kõhre hävinemise tagajärjel. Suureneb luude tihedus liigesepindade läheduses skleroos ja moodustuvad luukasvised ehk luu-uudismoodustised ostefüüdid. Mõningatel juhtudel tuleb OA-d jäljendavate juhtude välistamiseks teha vere ja liigesevedeliku uuringud. Vahel, näiteks lülisamba OA puhul, on vaja kasutada rohkem arenenud diagnostilisi kuvamismeetodeid, nt MRI-d magnetic resonance imaging — magnetresonantskuvamine.
Enamik inimesi võib tüüpiliste sümptomite järgi endal ise OA diagnoosida.
Paljud saavad ennast ka ise ravida dieedi, harjutuste ja käsimüügiravimitega. Järgnevalt mõned asjad, mida peaksite OA kohta teadma. Asukoht Kuigi OA võib kahjustada mis tahes liigest, on mõned neist haavatavamad kui teised.
Kõige sagedasem märklaud on sõrmed. Luukasvised sõrmede lõpp- ja keskmistes liigestes tekitavad iseloomulikku paistetust, mida kutsutakse Heberdeni ja Bouchardi sõlmedeks. Ka põlve- ja puusaliigeste OA on väga levinud — need liigesed põhjustavad kõige sagedamini suurt valu ja invaliidust.
Osteoartroos — haigus, mis on sama vana kui inimkond Ardo Kaljuvee Internet Artriit on Ameerikas peamine valu ja invaliidsuse põhjustaja ning osteoartroos OA ülekaalukalt selle haiguse levinuim vorm. Haigus saab alguse liigesekõhrel, siledal ja libiseval koel, mis katab liigeseid moodustavaid luuotsi. Terve kõhr tagab liigese libeda ja valutu liikumise, kuid OA puhul tekivad keemilised ja ehituslikud muutused, mis viivad kõhre järkjärgulise kulumiseni. OA tekkepõhjused pole lõpuni teada, kuid teadlased on teinud kindlaks haigestumise riski suurendavad tegurid.
Väga tülikaks võib osutuda see, kui haigusest on haaratud alaselg ja kael. Labajalal esineb OA sagedamini suure varba põhiliigesel. Osteoartroosil on oma meeliskohad, muid liigeseid tabab haigus harva. Kui vigastusi põhjusena mitte arvestada, on haigus küünar- õla- hüppe- ja randmeliigestes ebatavaline.
Sõrmenukid, välja arvatud pöial, on tavaliselt terved. Haigusnähud Nimekirjas on esikohal valu, mis on küllaltki kapriisse loomuga.
Mõned inimesed kannatavad suure valu käes isegi enne, kui OA-muutused on näha röntgeniülesvõtetel. Vastupidine olukord on samuti tavaline: mõned patsiendid tunnevad vähe või ei tunne üldse vaevusi, olgugi et nende röntgeniülesvõtetelt paistvad muutused on iseloomulikud kaugele arenenud OA-le.
Valu tugevust ei saa täpselt ennustada, sest selle põhjused pole lõpuni selged. Et kõhres endas närvilõpmed puuduvad, peab valu lähtuma luudest või lihastest, kõõlustest ja sidemetest, mis liigest ümbritsevad. Nagu haigus ise, areneb ka valu vähehaaval.
See võib jääda mõõdukaks või kasvada nii tugevaks, et haige kaotab tegutsemisvõime. Enamikul juhtudel suureneb valu füüsilise aktiivsuse puhul ja leeveneb puhkamise ajal. Kaugele arenenud OA korral võib valu muutuda nii tugevaks ja pidevaks, et segab isegi und. Teine sümptom on jäikus. Hommikune liigesejäikus on tavaline, kuid enamasti taandub see 20 minutiga. Jäikus pärast puhkamist raskus liikuma hakkamisel, stardipiiratus on samuti lühiajaline, kuid kaugele arenenud OA-ga haigeid võib liigeste jäikus ja krudisemine saata kogu päeva.
Artroos on kulumishaigus
Valusate liigestega inimesed kalduvad olema mitteaktiivsed. Väheliikuva eluviisiga OA-haigetele on iseloomulik liigesejäikus ning seetõttu hoiduvad nad ka edaspidi liikumast.
See viib omakorda kolmanda sümptomini — lihasenõrkuseni. Tekib nõiaring, invaliidsust põhjustav ahel, mille võivad katkestada asjakohased harjutused. Tõepoolest, liikumine ja ravikehakultuur on OA ravis tähtsal kohal. Üldine ravi OA on krooniline haigus. Sellest pole kunagi paranetud ning täpset meetodit haiguse arengu aeglustamiseks ei ole. Vaatamata sellele võib ravi leevendada vaevusi ja säilitada liikumisvõime.
Elustiili muutmine peab olema iga raviprogrammi osa.
Нормализуем ДАВЛЕНИЕ Здоровье с Му Юйчунем
Ülekaalulised peavad kaalus alla võtma ning iga OA-haige peab sööma tervislikku, tasakaalustatud toitu ning säilitama hea üldseisundi. Et mehaaniline rõhk suurendab OA puhul valu, tuleb hoiduda suure koormusega liigutustest ja teistest seda põhjustavatest tegevustest. Nii koormab näiteks kükitamine ja põlvitamine põlve- ja puusaliigeseid. Sageli on kasu ka päeva jooksul tehtavatest lühikestest puhkepausidest. Taastusravispetsialistid kui liigesed haiget sormede kaes leida ja korrigeerida vigu asendis, kõnnakus ja kehamehaanikas.
Nad juhendavad ravivõimlemist ning teevad vajalike abivahendite tagamiseks koostööd tööterapeutidega. Aidata võivad isegi sellised lihtsad asjad nagu korraliku võlvitoega hästi istuvad jalatsid. Kui käed on nõrgad või liigestest jäigad, on väga olulised elektrilised konserviavajad, spetsiaalsete käepidemetega nõud ja kirjutusvahendid, haarajad, kergelt avanevad ravimipudelid ning abikinnitusega kingad nn Velcro kinnitused — teatud firma kinnituvad sidemed.
Paljud OA haiged tunnevad ennast paremini, kui asetavad haigestunud piirkonnale sooja- või külmakoti. Valutavatele liigestele kümneks minutiks külmakoti asetamine leevendab põletikulist reaktsiooni ja valu, seda eriti pärast liikumist.
Et eelnevas on siiski rohkem kunsti kui teadust, võivad haiged katsetada ka muid termilisi protseduure, jätkates nendega, mis näivad neid aitavat. Sama kehtib külma või sooja tekitavate või põletikuvastase toimega salvide, spreide ja linimentide puhul.
Labajalgade ja hüppeliigeste valu ei lase hommikul hästi valu pärast kõndida,» räägib dr Eve Sooba, Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst. FOTO: Shutterstock Nagu kogu keha, ei jää ka liigesed sageli aastatest puutumata.
Liikumine ja harjutused Puhkus vähendab vaevusi, kuid pikemas perspektiivis on liikumisest rohkem kasu. Äärmiselt tähtis on üldine aeroobne võimekus ja parima tulemuse annavad vähese liigesekoormusega harjutused. Ujumine ja muu vees tehtav kehaline liikumine tagab kardiovaskulaarse süsteemi koormuse ja painduvustreeningu liigestele ilma keharaskust rakendamata. Soovitatav on samuti jalutamine, rattasõit, elliptiliste vahendite jooksu- ja käimisradadesõudetrenaÏööride kasutamine.
Kerged venitused ja joogaga tegelemine parandavad painduvust. Vastupidavusharjutused hoiavad lihaste toonust ja vähendavad liigestele avalduvat rõhku.
Mõõduka OA-ga haiged saavad treeningut alustada omapead, kuid raskema vormi puhul või kaasnevate haiguste puhul läheb vaja taastusravi-spetsialisti või kogenud isikliku treeneri järelevalvet. Ravimid Pärast aastakümneid kestnud kahtlusi ja isegi arvamuste lahknemist on spetsialistid tunnistanud, et atsetaminofeen Tylenol jt tooted võib sageli osteoartroosivalu vähendada. Tegelikult soovitas Ameerika reumatoloogia instituut alles Seejärel suurendataks annust maksimaalselt mg neli korda päevas.
Mida teha, kui liigesed annavad endast märku?
Kuigi see on käsimüügiravim, tuleks maksahaiguse puhul nõu pidada oma arstiga. Need, kes kasutavad ravimit regulaarselt, peaksid ohutuse tõttu piirama ka alkoholi tarvitamist ja tervislikult toituma.
Kui atsetaminofeen valu ei leevenda, on järgmiseks sammuks põletikuvastase toimega ravimid. Saadaval on kaht gruppi ravimeid: traditsioonilised mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ja uuemad, rohkem vaidlusi tekitavad selektiivsed COX-2 inhibiitorid koksiibid. Juuresolevas tabelis on mõlemast grupist esitatud mõned esindajad. Kui hakkad võtma mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, tee nii: vali odavaim preparaat, mis sinu puhul aitab, ning kasuta väikseimat doosi, mis toimib.
Kui tunned ennast paremini, proovi annust vähendada või alusta uuesti atsetaminofeeni kasutamist. Lisaks kõigele pead olema valvas kõrvaltoimete suhtes, mida esineb kõige sagedamini mao limaskesta ärrituse ja sooleveritsusena. Patsiendid, kellel on suurim oht nende tekkeks, peaksid küsima oma arstidelt lisaravimiks prootonpumba inhibiitoreid nagu omeprasool või misoprostooli, kui liigesed haiget sormede kaes vähendada verejooksu riski.
Kõrge vererõhu või neerupatoloogiaga ning vanemad kui liigesed haiget sormede kaes vajavad meditsiinilist järelevalvet ja jälgimist.
Tulenevalt koksiibidega seotud probleemidest nõudis FDA Varfariini või teisi antikoagulante tarvitavate patsientide suhtes peab rakendama spetsiaalseid ettevaatusabinõusid ning neid jälgima.
Kardiovaskulaarne ehk südame-veresoonkonnaga seotud risk, sh südameatakid ja ajurabandused, on viinud hingusele kaks populaarset koksiibi — rofekoksiibi ja valdekoksiibi.
Vanim koksiib, tselekoksiib, on siiani retseptiravimina saadaval, kuid et selle kardiovaskulaarsed kõrvaltoimed on muret tekitavad, peaksid arstid kasutama seda ainult juhul, kui muu ravi ebaõnnestub. Alati tuleks määrata võimalikult väikseim efektiivne doos, jälgida haiget regulaarselt ja hoiduda ravimi kasutamisest patsientidel, kellel on ka südame-veresoonkonna haigusi.
Liigesesüstid Kortikosteroidid on kõige võimsamad põletikuvastased ravimid. Paraku on neil ka tugevaid kõrvaltoimeid, kui suuri annuseid kasutatakse mõne nädala jooksul või kauem.
Suukaudseid steroide võib vaja minna kaugele arenenud reumatoidartriidi puhul, kuid neid ei tohiks kasutada OA raviks. Siiski võib pikatoimelist steroidi sageli kombineerituna lokaalse anesteetikumiga süstida põletikulisse liigesesse.
Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst Eve Sooba on nõus, et suvi on Eesti inimesele parim aeg ka tervise mõttes. Sügisel hakkavad paraku eriti liigesehaigused ägenema.
Kliinilised uuringud näitavad valu olulist vähenemist eriti ägenenud põlveliigese-OA puhul, kuid efekt kestab mõnest nädalast mõne kuuni. Kui steroidisüstist on kasu, võib seda korrata kolm-neli korda aastas. Liigese libedust ja elastsust tagav hüaluroonhape on kõhrkoe ja liigesekapsli loomulik koostisosa ning FDA on kiitnud OA puhul heaks hüaluroonhappe süstimise põlveliigesesse.
Reumatoidartriit on põletikuline haigus
Sõltuvalt preparaadist süstitakse ravimit kord nädalas kolme-viie nädala vältel. Kahjuks on tulemused tagasihoidlikud ja valu taastub mõne nädala või mõne kuu möödudes. Toidulisandid Kuni Kuigi arstidel oli uute ainete suhtes, millele omistati küll ebatavaliselt kasulikke meditsiinilisi omadusi, kahtlusi, ei seganud need preparaatide uurimist.
Glükoosamiin ja kondroitiin kuuluvad tegelikult väheste hoolikalt kontrollitud toidulisandite hulka ning tulemused näitavad, et olgugi et need ei ravi kui liigesed haiget sormede kaes välja, vähendavad nad valu. Vähemalt osal patsientidel. Nii glükoosamiini kui ka kondroitiini leidub normaalses kõhrkoes.
Enamik glükoosamiini lisandeid valmistatakse austrite ja krabide kodadest, kondroitiini saadakse tavaliselt lehma või hai kõhrest. Tooteid müüakse kas eraldi või kombineeritult.
Mõlemad tooted on ohutud. Küll võivad koorikloomadele allergilised inimesed olla glükoos-amiini vastu tundlikud ning diabeetikud peavad veenduma, et see ei tõsta nende veresuhkru-taset.