Valutab uhist paremat ravi

Kasvaja, mis ei reageeri ravile. Need teooriad säilitavad otsese realismi põhiintuitsiooni ja naturalistliku motivatsiooni, kuid möönavad elamuste fenomenoloogilist rikkust. Mõnikord öeldakse ka, et sama valu tuleb tagasi või käib hooti peal. Valu vaigistamiseks kasutatavaid ravimeid nimetatakse valuvaigistiteks ehk analgeetikumideks. Illusoorsed ja hallutsinatoorsed valud on ehtsad valud.

Armstrong, Pitcher ja enamik teisi tajuteooriate pooldajaid samastavad valu valuelamuse või -aistinguga, mida nad peavad tajuaktina kaasatuks koekahjustuse tajumisse.

Kroonilise valu käsitlus

Nägemistajust erineb selline taju spontaanse huvi suunatuse ja mõistelise samastamise objekti poolest valuks nimetatakse elamust; kui aga räägitakse valu asukohast, siis enamiku tajuteooriate pooldajate arvates peetakse siiski silmas tajuobjekti asukohta ; nägemistaju puhul on nii tajuline kui ka mõisteline fookus tajuobjektil; mõnikord suuname tähelepanu ka elamusele, tavaliselt siis, kui on kahtlus selles, mida me näeme.

Valude korrigeerimatus valutab uhist paremat ravi sellele, et elamused on korrigeerimatud. Valud on privaatsed sellepärast, et elamus peab olema kellegi vaimuseisund, nii et nende privaatsus taandub elamuste privaatsusele. Sama lugu on subjektiivsusega. Nii et kui privaatsuse, subjektiivsuse ja korrigeerimatusega on probleeme kuidas need täiesti füüsilises maailmas võimalikud onsiis need on üldised probleemid, mitte spetsiifiliselt valu ja kehaliste aistingute probleemid.

Tajuteooriate pooldajad ütlevad tavaliselt, et terve mõistusega ei õnnestu selles asjas täit kooskõla saavutada, küll aga ligilähedast. Põhiidee on selles, et valuteatega omistatakse endale teatud laadi elamus, millel on intentsionaalne sisuArmstrong, Pitcher. Elamustele intentsionaalse sisu omistamine tajuteoorias on vajalik selleks, et seletada, kuidas need informeerivad oma omanikku tema vahetust vaimuvälisest ümbrusest.

Nii et siis valuelamused on ka representatsioonidnagu teisedki tajuelamused. Nad representeerivad koekahjustust teatud kehapiirkonnas. Valu asukoht on siis representeeritava koekahjustuse asukoht.

Valuteatega omistatakse endale elamus, mille intentsionaalne sisu on, et teataja teatud kehapiirkond on teatud laadi seisundis. Rääkimisviis moonutab teate sisu tehes selle ähmaseks ja segasekspaigutades valu enese kehaosasse, kuigi valu tegelikult on vaimus. Et valul on intentsionaalne sisu, võib valu olla ka vale, st valesti representeerida vastaval kehaosal ei pruugi midagi viga olla. Omistusi on siin kaks: elamuse omistamine ja koekahjustuse omistamine.

Valuteade omistab ainult esimese; koekahjustuse omistab valu ise. Sellepärast ei tekitagi valuteade mulle sidumust koekahjustuse kohta.

Illusoorsed ja hallutsinatoorsed valud on ehtsad valud. Niisugune Armstrongilt ja Pitcherilt pärinev valu asukoha käsitus on olnud väga mõjukas; arusaam, et valu asukoht on valuga representeeritud koekahjustuse intentsionaalne asukoht, paistab praegu olevat valdav.

Kui kogu vaimuvälise reaalsuse kaudset taju vahendab meelteandmete otsene taju ning meelteandmed on vaimuväliste objektidega teatud süstemaatilistes suhetes, mistõttu nad on kontingentselt neid representeerima hakanud, siis on täiesti võimalik ka valu meelteandmeid representeerivateks pidada, st otsene teadlikkus valu meeleandmetest võiks konstitueerida nende koekahjustuste kaudse taju, mis neid meelteandmeid tavaliselt süstemaatiliselt põhjustavad.

Valu leevendamine[ muuda muuda lähteteksti ] Valude ja kannatuste leevendamine on tervishoius üks kõige olulisemaid eesmärke. Meditsiiniõdede üheks ülesandeks on patsiendi ettevalmistamine ja tema toetamine enne ravi, selle ajal ja pärast ravi, eriti laste puhul. Valu vaigistamiseks kasutatavaid ravimeid nimetatakse valuvaigistiteks ehk analgeetikumideks. Filosoofia[ muuda muuda lähteteksti ] Valu on kehaline aistingnagu ka näiteks sügeluskõdisurin ja orgasm.

Kaudse realismi pooldajad pole seda teed läinud tõenäoliselt sellepärast, et terve mõistus ei toeta valu tajuteooriat. Nad saavad öelda, et me oleme otseselt ja vahetult teadlikud valust kui mentaalsest objektist või kvaliteedist, sõltumata sellest, kas valu representeerib või signaliseerib koekahjustust.

Valu mõiste käib nende järgi otseselt elamuse või elamuse sisemise otsese objekt kohta, ja see on terve mõistusega piisavalt kooskõlas. Pealegi tuleks tajuteooriat omaks võtes seletada, miks valul ja välistajul on erinev mõisteline fookus, kui mõlemad on tajulised.

Peaaegu kõik valu tajuteooriate pooldajad pooldavad otsest realismi. Aga siis tekib küsimus, millist objekti, seisundit või sündmust valu puhul tajutakse. Kui see on koekahjustus, mida siis kujutavad endast elamused?

Sellist elamuste analüüsi nimetatakse adverbialismikssest öeldakse, et punase objekti tajumise korral tajutakse punaselt. Valuelamus on siis teatud viis, kuidas koekahjustust tajutakse.

Sellist adverbialismi saab ühitada elamuseintentsionalismi või -representatsionalismiga. Adverbialist peab aistimise või tajumise viiside eristamiseks neid kuidagi iseloomustama, ja selleks on loomulik viidata tavalistele tingimustele, milles need tekivad. Nii et oleks mõistlik väita, et need tajud representeerivad neid tingimusi.

Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab

Adverbialismil on tehnilisi raskusi, eriti kui jutt on liitelamustest, näiteks kolm eri kvaliteediga valu eri kohtades. Peale selle, kuigi adverbialism saab lahti salapärastest meelteandmetest või muudest vaimsetest objektidest, tekitab see võib-olla omadusdualismimille järgi otseselt teadvustatakse mittefüüsilisi fenomenoloogilisi omadusi. Üks vastuväiteid otsese taju teooriatele tuleb intuitsioonist, et tajuelamuse fenomeniline rikkus ei ole taandatav vaimuvälisele maailmale.

Edasiarenev haigus. Kasvaja, mis ei reageeri ravile. Haiguse edenemine progressioon. Kui haigus halveneb või kasvaja kasvab ravi ajal, räägitakse haiguse edasiarenemisest või ravi ebaõnnestumisest.

Hodgkini lümfoom Mis on Hodgkini lümfoom? Hodgkini lümfoom on kasvaja, mille korral suurenevad esmalt lümfisõled ebanormaalsete lümfirakkude kogunemise tagajärjel, hilisemas staadiumis levib haigus ka lümfisõlmedest väljapoole. See haigus esineb sagedamini varajastes 20ndates ja üle aastastel inimestel. Haigus on saanud nime inglise arsti Thomas Hodgkini järgi, kes kirjeldas esmakordselt haigust aastal.

Hodgkini lümfoomi on uuritud rohkem kui teisi lümfoomitüüpe. Kuidas Hodgkini lümfoom tekib? Hodgkini lümfoom algab tavaliselt lümfisõlmedest.

Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.

Kuna keha kõik lümfiorganid on omavahel ühenduses, saavad ebanormaalsed lümfirakud liikuda mööda lümfisooni. Hodgkini lümfoom levib seetõttu keha teistesse lümfisõlmedesse.

Hodgkini lümfoom võib levida ka teistesse piirkondadesse ja teistesse elunditesse väljaspool lümfisüsteemi. Erinevalt teistest lümfoomidest levib Hodgkini lümfoom ühest lümfisõlmede piirkonnast teise. Enamikul Hodgkini lümfoomi patsientidel esineb ebanormaalseid rakke, mida nimetatakse Reed-Sternbergi rakkudeks. Ainult nende rakkude olemasolu ei tähenda veel, et inimesel on Hodgkini lümfoom.

Diagnoosi kinnitamiseks on vaja Reed-Sternbergi rakke sisaldava lümfisõlme lähiümbrusest leida ka teisi Hodgkini tõvele tüüpilisi rakke ja omadusi. Mis põhjustab Hodgkini lümfoomi?

Riskitegurid Täpseid põhjuseid ei teata. Sageli ei oska arstid seletada, miks ühel inimesel tekib Hodgkini lümfoom ja teisel mitte. Teatakse, et lümfoom valutab uhist paremat ravi teki juhuslikult ja et Hodgkini lümfoom ei ole nakkav. Teadlased on leidnud mitmeid võimalikke Hodgkini lümfoomi teket soodustavaid riskitegureid.

Inimestel, kes on põdenud sageli teatud viirusinfektsioone, võib tekkida Hodgkini lümfoom. Mõne uurimuse andmetel esineb Hodgkini lümfoomi mingil määral enam isikutel, kelle suguvõsas esineb lümfoomi, kuid see risk on väga väike.

Tähtis on aru saada, et isegi siis, kui teil on mõni nimetatud riskiteguritest, ei tähenda see veel, et haigestute Hodgkini lümfoomi. Enamikul nende riskiteguritega inimestel ei teki seda haigust mitte kunagi. Mõne diagnoositud haigusjuhu puhul riskifaktoreid ei leita. Ämmaga võib ka rahulikult koos eksisteerida, sest ka tema on ju inimene, pealegi veel sinust vanem.

Vanus ja kogemused jätavad aga oma jälje. Kõrvalpingil konutab vanamees. Meie mälus on mustrid, mis tingivad meie käitumise valu korral.

• Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab - 4 Kliinik
• Polve pohjused
• Valu pehmete kudede liigestes

Mõtted, hoiakud ja tunded mõjutavad valutunnetust ja valu mõjutab tundeid. Kõige olulisem valu mõjutav tunne on hirm. Kontrollimatud hirmud võivad muuta valusignaali piinaks.

• Anekdootide otsing
• Haiguste liigeste ravi valismaal
• Shiatsu liigesevalu

Tugev tahe ja positiivsus aga tõrjub tõhusalt valu ja tõkestab selle pääsu teadvusse. Kestva valuga patsiente käib taastusarsti vastuvõtul palju. Nad on käinud oma kaebustega enamasti mitme eriarsti juures, neid on sageli põhjalikult uuritud ja füüsilist põhjust valule ei ole leitud. Minu vastuvõttudel räägivad patsiendid, kuidas arstid ei võta neid tõsiselt, öeldakse, et sul ei saa nii tugev valu olla, sa näed hea välja ja selleks ei ole põhjust, kõik uuringud on korras.

Asi ei ole selles, et arstid ei hooli, nad lihtsalt ei ole kursis uusimate uuringute ja arusaamadega valust või neil ei ole aega süvenemiseks. Selle on välja selgitanud uusimad aju-uuringumeetodid, mis võimaldavad valu objektiivselt mõõta. Funktsionaalsete magnetpildistustega suudetakse tuvastada millimeetri täpsusega valutunnetuses osalevad ajupiirkonnad ja mõõta nende talitlust.

Aktiveeritud ajupiirkondade ulatus on kooskõlas tajutud valu tugevusega. See tähendab, et mida tugevamat valu inimene kirjeldab, seda ulatuslikumad piirkonnad on aktiivsed. Valu tajutakse ajus, eeskätt ajukoores.