Uhiste haiguste ennetamine ja ravi.
Dementsusel on mitmeid põhjuseid, neist kõige sagedasem on Alzheimeri tõbi. Teovõime olemasolu eeldab, et inimene saab adekvaatselt aru oma tegude tähendusest.
Muudatused ja innovatsioon tervishoiusüsteemis on möödapääsmatu ja vajalik! Samas pole kõiki tervishoiu probleeme võimalik lahendada vaid lisarahastusega. Vaja on keskenduda haiguste ennetamisele ja tervislikule eluviisile, et tervena elatud aastaid oleks rohkem.
Ainult tervist hoides on võimalik ennetada haiguseid, mille ravimine on mitu korda kulukam ja koormavam meie ühise tervisekindlustuse rahakotile kui nende ennetamine.
Kuidas peaks tervisesüsteem toimima, kui raha on vähe, aga arstiabi vajadus on suur? Kõiki tervishoiu probleeme pole võimalik lahendada vaid lisarahastusega, vaja on ka muuta suhtumist tervishoidu. See küsimus vaevab kõiki maailma tervishoiusüsteeme, ka erakindlustusi. Maksumaksja on tervishoiuks eraldanud piiratud suurusega eelarve, mis ei suuda kogu tervishoidu rahastada.
*OLD VIDEO* Tartu kiirabi vilkuritega / Estonian ambulance responding in Tartu
Seetõttu tuleb teha valikuid ja otsustada, mida saame tervishoius maksumaksjatele vastu pakkuda. Erinevad tervishoiusüsteemid on kokku leppinud väga täpsed reeglid, mille alusel nad otsustavad, mida tervishoius prioriteediks seada, milliseid teenuseid pakkuda ja millise hinnaga.
Samuti tuleb kõigil ravikindlustust pakkuvatel tervishoiusüsteemidel otsustada, millised teenused või ka näiteks ravimid ei mahu kindlustuskaitse alla ja seetõttu tuleb nende eest inimestel ise tasuda. Sellist prioriteetide seadmist ja raha jagamise üle otsustamist nimetatakse ratsioneerimiseks ja see toimub igal tasandil. Riigi poliitika tasandil otsustatakse, kui palju raha läheb SKP-st tervishoiukulude katteks, haigekassa ja nõuandvate komisjonide tasandil tuleb otsustada, milliseid raviteenuseid, ravimeid ja tehnikat elanikkonnale kindlustuse sees pakkuda, või kui suur osa rahast peaks minema eriarstiabile, perearstiabile või haiguste ennetusele.
Eesti ravikindlustussüsteemi kohta võib öelda, et vaatamata suhteliselt vähestele vahenditele on meil olnud võimalik saavutada viimaste aastakümnete jooksul häid tervisetulemusi.
- Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus – Riigi Teataja
- Blokaad ola liigese osteokondroosiga
- Eesti Haigekassa Juhendi rekvisiidid, võtmesõnad Otsingusõnad: patsiendijuhend, Alzheimeri tõbi, Alzheimeri tõve diagnostika, Alzheimeri tõve ravi, mäluhäire, dementsus, mis on dementsus, dementsuse tunnused, dementsuse diagnostika, dementsuse ravi, dementse hooldamine, dementse hooldus.
- Keskkonnatervis Rahvatervis Sotsiaalministeerium vastutab rahvatervise poliitika kujundamise ja juhtimise eest.
- Info Alzheimeri tõvega inimestele ja nende lähedastele - Ravijuhend
Kuhu liigub meie tervishoid tulevikus? Meie ühine ravikindlustus ägab praegu elustiilihaiguste koorma all. Oleme alustanud teekonda tervisekassa poole, kus pöörame suurt tähelepanu haigusi ennetavatele ja tervist edendavatele tegevustele. Patsiendijuhend, mida praegu loete, on mõeldud Alzheimeri tõvega inimestele ja nende lähedastele, aga ka kõigile teistele huvilistele. Juhendi eesmärk on aidata Alzheimeri tõvega inimestel ja nende lähedastel mõista haiguse olemust, diagnoosimist ja ravi ning leida tekkivate probleemide korral sobivaid lahendusi.
Terviklikumad teadmised võimaldavad haigust varem ära tunda ning patsiente paremini mõista ja aidata.
Atsetüülkoliin — virgatsaine, mis peab ajus sidet närvirakkude vahel. Alzheimeri tõbi põhjustab ajus atsetüülkoliini nappust. Dementsus — mälu, vaimsete võimete ja igapäevategevustega toimetuleku süvenev halvenemine määrani, kus inimene vajab kõrvalist abi. Eestkoste — õigussuhe, kus kohus määrab eestkostja piiratud teovõimega inimese eestkostetava isiklike ja varaliste õiguste kaitseks ja eestkostetava eest seadusest tulenevate ja kohtu poolt määratud konkreetsete tegude tegemiseks.
Glutamaat — virgatsaine, mis peab ajus sidet närvirakkude vahel. Alzheimeri tõbi põhjustab liigset glutamaadi vabanemist. Peamine hooldaja ingl primary caregiver — patsiendi lähedane või muu patsiendi heaolu eest vastutav inimene.
Rahvatervis | Sotsiaalministeerium
Teovõime — võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Teovõime olemasolu eeldab, et inimene saab adekvaatselt aru oma tegude tähendusest.
- Kuhu liigub meie ühine ravikindlustus? | Eesti Haigekassa
- Uuringu tegemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
- Tervisemurega inimeste arstile pääsemine ei sõltu vanusest, sissetulekust või elukohast, selgitab haigekassa juhatuse esimees Rain Laane.
- Terapeutilised antikehad immuunhaiguste ja muude haiguste ravis | Terapeutilised antikehad
Vaimse seisundi lühiuuring — dementsuse diagnoosiks ja haiguse raskusastme hindamiseks kasutatav sõeltest. Pange tähele! Mälu ja õpitud oskuste halvenemisel pöörduge perearsti poole.
Kui märkate neid muutuseid oma lähedasel, aidake tal minna perearsti vastuvõtule. Olge temaga kaasas, et vajadusel aidata muutusi kirjeldada. Perearsti juurde pöörduge kiiresti siis, kui probleemid on tekkinud järsku ja süvenevad päevade, nädalate või kuudega.
Mäluhäire põhjuste selgitamiseks tehakse teste ja vereproove, samuti kompuuter- või magnetresonantstomograafilisi uuringuid. Alzheimeri tõve diagnoosimisel alustatakse raviga, mis aitab igapäevategevusteks vajalikke oskusi säilitada ja aeglustab mäluhäirete süvenemist.
Ravimitega ei ole võimalik haigust välja ravida. Meelepetete nt viirastuste nägemisemeeleolu kõikumiste, hirmuhoogude, agressiivse käitumise puhul pöörduge abi saamiseks perearsti või psühhiaatri poole. Alzheimeri tõvega inimestel esineb sageli psüühika- ja käitumishäireid. Need võivad haigusega kaasneda, kuid nende põhjus võib olla ka teiste kaasuvate haiguste ebapiisav ravi.
Käitumishäired halvendavad oluliselt igapäevaeluga toimetulekut. Mälu- ja käitumishäired muudavad keeruliseks suhted pereliikmetega ja lähedastega ning raskendavad igapäevaseid asjaajamisi. Mäluhäirega inimesel peaks olema lähedane, kes saab teda aidata igapäevatoimingute juures ja ka juriidiliste küsimuste lahendamisel.
Raha- omandi- ja varaküsimused peaksid olema kokku lepitud juba siis, kui Alzheimeri tõvega inimene on veel otsustusvõimeline. Alzheimeri tõbi mõjutab mälu, ruumitaju, orienteerumist, mõtlemise kiirust ja reageerimisvõimet.
Seetõttu muutub autojuhtimine keerukamaks ja liiklusohutuse tagamiseks piiratakse Alzheimeri tõbe põdeva inimese sõiduõigust.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (lühend - NETS)
Alzheimeri tõvega inimesel võib kriitikameel oma võimete suhtes väheneda. Jälgige Alzheimeri tõbe põdeva inimese oskust autot juhtida ja majapidamismasinaid käsitseda. Kui ta ei saa seda teha ohutult, tuleb nendest tegevustest loobuda.
Alzheimeri tõbi on raske ja süvenev haigus ning haige eest hoolitsemine kurnab füüsiliselt ja emotsionaalselt lähedasi. Läbipõlemist aitab vähendada või ära hoida haiguse eripäradest aru saamine ning toimetuleku õppimine uues olukorras.
Abi saamiseks soovitame pöörduda kliinilise psühholoogi või psühhoterapeudi poole. Viited kasulikule lugemismaterjalile leiate juhendi lõpust. Põhjused Alzheimeri tõve tekkepõhjused ei ole siiani päris selged. Varase algusega Alzheimeri tõbi avaldub enne Kui teil on Alzheimeri tõvega sugulasi ja on küsimusi haiguse pärilikkuse kohta, on soovitatav konsulteerida geneetikuga Hilise algusega Alzheimeri tõbe esineb varasest Alzheimerist palju sagedamini.
Ei ole täpselt teada, miks mõnel inimesel kujuneb Alzheimeri tõbi, kuid mõnel jääb mõistus elu lõpuni selgeks. Oma rolli mängivad tõenäoliselt nii geneetilised ja keskkondlikud tegurid kui ka elustiil.
Rahvatervis
Kõige kindlam teadaolev riskitegur on vanus. Haiguse tekkimist soodustavate riskidena on välja toodud veel suitsetamist ja keskeas depressiooni põdemist.
On teada, et mõõdukas kehaline aktiivsus, tervislik toitumine ja suhtlemine mõjuvad nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele hästi, kuid need ei kaitse Alzheimeri tõve kujunemise eest. Alzheimeri tõvele iseloomulikud muutused tekivad ajukoes juba aastakümneid enne haigusnähtude avaldumist.
Ajukoes ladestunud ebanormaalsed valgud amüloid- ja tauvalgud häirivad närvirakkude tööd, mis viib lõpuks närvikoe kärbumiseni ehk atroofiani. Haigusnähud Mälu halvenemine on Alzheimeri tõve sagedaseim esimene tunnus.
Esialgu võib olla raske seda eristada normaalse vananemisega seotud mälu halvenemisest nt raskused nimede ja nägude meenutamisel.
Haigestumisel hakatakse unustama pisiasju: kaotatakse võtmeid ja dokumente, kodust väljudes unustatakse uks lukustamata, toitu valmistades jääb pott pliidile või gaasikraan lahti, juba ammustest aegadest osatud toiduretseptid lähevad valmistamisel sassi ning toidu maitse ei ole endine, majapidamisega seotud parandused ei õnnestu jne vt joonis 1.
Kõrgema haridustasemega ja vaimse töö tegijatel võivad esimesed haigusnähud avalduda hiljem, kuna nende aju tuleb muutustega kauem toime. Haiguse avaldumine on igal inimesel individuaalne. Mõnel võib haiguse varases järgus olla raskusi sõnade leidmisega, nägude ja esemete äratundmisega, tuttavas kohas õige tee leidmisega, arutlusvõimega ja otsuste tegemisega ning mäluhäire võib avalduda hiljem.
Joonis 1. Alzheimeri tõvega seotud muutused Haigusnähtude tõsiduse järgi võib haiguse kulu jagada perioodideks: haiguse algul esineb kerge dementsus, edasi areneb mõõdukas mäluhäire ning haiguse hilisel perioodil on tegemist raske dementsusega vt lisa 1. Haiguse alguses märkavad inimesed sageli oma probleeme ka ise. Sellel perioodil võib inimene oma seisundist aru saada, ta võib ise abi otsida ja enamiku oma igapäevatoimingutega hakkama saada.
See periood peaks olema haiguse diagnoosimiseks parim aeg. Mäluhäire ja unustamise süvenemisel räägitakse pidevalt sama juttu, küsitakse samu küsimusi korduvalt, unustatakse vastused küsimustele, unustatakse tähtpäevi, oma lubadusi ja kohustusi näiteks arvete maksmine.
Poodi minnes unustatakse vajalikud asjad ostmata.
4.2 Terapeutilised antikehad immuunhaiguste ja muude haiguste ravis
Võib juhtuda, et inimene hakkab rahaga hooletult ümber käima ja ostab mittevajalikke asju vajalike asemel. Koduste tööde tegemise oskus väheneb ja tööd võtavad kauem aega näiteks toidu valmistamine, koristamine, parandus- ja ehitustööde tegemine, pesu pesemine muutuvad keerulisemaks, käsitöö kvaliteet halveneb ning tehtu muutub järk-järgult lihtsamaks.
Nakkushaigusjuhtumite registreerimine 1 Nakkushaigusjuhtumid registreeritakse nakkushaiguste registris ja moodustuvat andmekogu kasutatakse nakkushaiguste ennetamiseks ja nende levikutendentside selgitamiseks. Nakkushaiguste registri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium. Teabe edastamine 1 Tervishoiuteenuse osutaja edastab nakkushaiguskahtluse ja haiguse diagnoosimise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teavet Terviseametile käesoleva seadusega kehtestatud alusel ja korras.
Katku, koolera, kollapalaviku ja viiruslike hemorraagiliste palavike esinemisest teatatakse Häirekeskusele. Uuringutulemused nende haiguste kohta, mis viitavad registreeritavatele nakkustele, edastatakse uuritava isiku elukoha järgsele Terviseametile.
Nende nakkushaiguste loetelu, mille korral on vajalik andmete edastamine koos andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Nakkushaiguste tõrje nõuded 1 Nakkushaiguste tõrje nõuetes nähakse ette nakkushaiguste tõrje ja epideemilise leviku tõkestamise juhised. Haiglanakkuse seire, ennetamine ja tõrje 1 Haiglanakkus on nakkus, mida patsiendil ei olnud enne haiglasse või teise tervishoiuteenust osutavasse ettevõttesse minekut või uhiste haiguste ennetamine ja ravi ei ole eelmises sellises asutuses viibimise jääknäht, vaid on tekkinud patsiendil seal viibimise ajal või seal saadud ravi tagajärjel ja mille tunnused ilmnevad kas seal viibimise ajal või pärast sealt lahkumist.
Tööandja kohustused nakkushaiguste tõrjel Tööandja on kohustatud: 1 looma tööaladel, kus on nakkushaigusesse nakatumise oht, töötajatele võimalikult nakkusohutud tööolud; 2 tagama nakkusohutusnõuete täitmise töötamiskohal; 3 tagama käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud tööalade töötajate immuniseerimise ja vajadusel ennetava ravi; 4 lubama töötajal nakkushaiguse või haiguskandluse avastamiseks käia tööajal terviseuuringul või vältimatu abi korras immuniseerimisel; 5 vältima haigustekitajate levikut toorme või valmistoodangu käitlemisel; 6 hoolitsema nakkusohtlike jäätmete kahjutustamise eest.
Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamise nõuded 1 Eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse või diagnoosimise korral võib valdkonna eest vastutav minister Terviseameti ettepanekul moodustada haiguskoldes nakkusohu likvideerimiseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamise juhtimiseks riikliku nakkustõrjekomisjoni või maavanem Terviseameti direktori ettepanekul maakonna nakkustõrjekomisjoni. Nakkushaiguste leviku tõkestamine eriolukorra ajal Nakkushaiguse leviku tõkestamiseks eriolukorra ajal rakendatakse hädaolukorra seadust.
Karantiini kehtestamine ja lõpetamine 1 Karantiin on inimeste, kaupade ja sõidukite liikumise ning teenuste osutamise piirang, mille kohaldamise eesmärk on vältida eriti ohtliku nakkushaiguse levikut haiguskoldest väljapoole.