Sore liigend ja higi

Paise, paise, paise, kuibe, kuibe, kuibe, vahebe, vahebe, vahebe! Ühel õhtul, kui old suur kisa ja laul külas, ehmund näkk ja hüpand merre. Ta ei teadnud, aga jah, need olid revolutsioonilised hinged, kes kavatsesid tema umbrohtu osta. Vertikaalselt liikuva noaga juurdelõikusmasin. Lainevallid rammisid hirmsa jõuga rannikut.

Niit ei läinud nõela taha. Paks püree läheb halvasti läbi sõela. Pilv läheb päikese ette. Päike läheb pilve taha. Hoop läks vastu õlga, põlve. Vaikse ilmaga läheb suits otse üles. Tolm läheb suhu, ninna. Mul läks midagi kurku. Laudlinale on küünlarasva läinud. Pind läks jalga, küüne alla. Ta läks nii kaugele, et süüdistas mind plagieerimises. Ärge minge kergema vastupanu teed. Naljadega ei tohi liiga kaugele, liiale minna.

Need sõnad läksid talle südamesse, hinge. See päev, sündmus läheb ajalukku.

sore liigend ja higi terbinefin valus liigesed

Majapidamine, kord läheb allamäge. Jutt läks oma rada. See lugu läheb homsesse lehte. Oletus läks märki, täppi, täkkesse. Külalised asutavad juba minema. Kured on läinud, luiged on veel minemata. Kontoris tuleb koondamine, ei tea veel, kes jäävad ja kes lähevad. Raske on kodumaalt võõrsile minna.

Lõi ukse kinni ja läks oma teed. Pärast lühikest nõupidamist mindi laiali. Millal buss, rong, laev läheb? Jooksis, lippas, kihutas, tormas, pühkis, lendas, pani tulistjalu, padavai minema. Katsu, et sa siit kiiremini minema saad. Hüppesse, pakku, redusse minema. Koer hiilis minema, saba jalge vahel. Vanker sõitis, veeres minema. Viige ta minema. Saadeti, aeti, kihutati, peksti, kupatati minema. Ta löödi töölt minema. Hirmutas linnud marjapõõsaste kallalt minema.

Ehmatad, peletad une minema. Kreemipoletik liigeste need vanad kotad minema! Tee, et minema saad! Käi, kasi, kao minema! Välja mu majast, minema! Kukemait, kas saad minema! Ta on väga haige, päris minemas.

Igaühel tuleb kord mulda, mulla alla minna, keegi ei ela igavesti. Temal oli juba aeg manalasse minna. Siit ilmast minema. Teise ilma minema. Jutt läks teistele teemadele, muudele asjadele. Läks sörgilt kõnnile. Ta olevat taimtoidule läinud. Läks mehele 'abiellus'. Ei see tüdruk Jürile naiseks lähe. Noored kurameerisid paar kuud ja läksid siis paari. Läksin erru, pensionile, kergemale tööle.

Meie teeme töö, aga raha läheb tema sore liigend ja higi. Hiljem läks maja pärijatele, pärijate sore liigend ja higi. Küla läks ühe valla alt teise alla.

Kohver on läinud, keegi on ta vist ära varastanud. Ei leia rahakotti kusagilt, läinud mis läinud. Mis läinud, see läinud, tagasi seda enam ei saa. Kui on trumm läinud, siis mingu ka pulgad! Maja, auto läks võlgade katteks. Kui avarii teed, on su juhiload läinud 'võetakse ära'. Kevad käes, varsti on lumi läinud. Kui palju sul kuus korteri peale läheb? Suur osa palgast läheb toidu peale.

Mida rohkem raha saad, seda rohkem läheb. Mingu või viimane kopikas, aga auto peab saama! Üle saja krooni on läinud, kuhu see mul küll läks? Sügisel ja talvel läks palju petrooleumi. Kleidile, kleidiks läheb oma 4 meetrit riiet. Ütle, kui palju see sul maksma läks! Pani 'kulutas' restoranis ühe õhtuga pool palka minema.

Pole viga, see raha läks asja ette. Kui kiiresti küll aeg läheb! Aega läks, aga asja sai! Läks tükike, hulk aega. Tervet päeva selle töö peale küll ei lähe.

Ja nii läks päev päeva järel. Paar tundi läks tarbetu tegevuse nahka. Palju aega läks kaotsi. Meenutati läinud aegu. See oli läinud pühapäeval, nädalal, aastal, suvel, sajandil. Kas sa mäletad veel või on sul see juba meelest läinud?

See on ammu moest läinud. Kõik lootused on läinud. Õnn ja armastus — kõik on läinud! Ta on priskeks, paksuks läinud. Mehel on pealagi paljaks läinud. Ihu läheb kananahale. Kulm, otsmik läheb kortsu. Juuksed lähevad halliks. Läheb näost punaseks, valgeks, kahvatuks. Jalg läheb paiste ssesiniseks. Silme ees läheb mustaks. Käed läksid kärna, paiste. Kõht läheb tühjaks.

Vanainimese sõrmed lähevad konksu ja kõveraks. Tuju läheb halvaks, heaks. Meel läheb haledaks, härdaks, nukraks. Mängijad läksid järjest enam hoogu. Silmad lähevad märjaks seda meenutades. Ära sellepärast pabinasse, ärevusse, ähmi täis mine. Ei maksa ägedaks, marru, hasarti, põlema minna. Tüdrukud läksid kihevile. Suu läheb ammuli. Silmad lähevad imestusest suureks, pärani. Nägu läheb pilve, mossi, naerule.

Kas ta on hulluks, lolliks, jaburaks, segaseks läinud? Tal läks mõistus segi. Laps on ulakaks, ülekäte läinud. Mees läks vihaseks. Loll läheb kergesti lõksu, mõrda 'saab petta'. See mees läheb joomisega põhja. Poiss on logardiks, pätiks läinud. Vanad kurdavad alati, et noored on raisku, hukka läinud.

Lehmal läheb karv siledaks, läikima. Toakoer kippus liiga rammusaks, rasva minema. Kõrvad lähevad kikki, lonti, lingu. Saba läheb püsti, rõngasse, sorgu. Karv läheb turri, hambad lähevad irevile, paljaks. Pull läks kurjaks, tigedaks. Hobune on kaerte peal jõudu 'tugevaks, jõuliseks' läinud.

Järv läheb järsku sügavaks. Puud lähevad lehte, mets läheb roheliseks, sirelid lähevad õide. Ilm läheb külmaks, külmale, sulale, soojaks, soojale, vihmale, sajule. Läheb vist tormile, tuisule. Tuul on suureks läinud.

Märksõnad: Roostevaba Teras, ringi emailiga, emailitud terasest, Odav roostevaba teras, Kõrge Kvaliteediga ringi emailiga, Hiina emailitud terasest Tarnijad Rohkem infot Miks valida Roostevabast Terasest Ehted Roostevaba teras on korrosioonikindlus ja värvimine, madalad hoolduskulud ja tuttavad läige teeb sellest ideaalse materjali jaoks palju rakendusi. Seal on üle kvaliteediga roostevabast terasest, millest viisteist on kõige sagedamini kasutatavad. Roostevaba teras on kasutatud ehted ja kellad, mille on L tüüpi, mida tavaliselt kasutatakse selliseid taotlusi.

Väljas läheb juba valgeks, pimedaks. Taevas läheb selgeks, pilve. Puud lähevad härma. Seened on vanaks läinud. Nuga on roostesse läinud. Katki, pooleks, tükkideks, kildudeks, lömmi, mõlki minema.

Kott läks lõhki. Nöör läks umbsõlme. Uks läks sneprisse, lukku, riivi. Lukk läks rikki. Kevadel lähevad teed põhjatuks, poriseks. Seelik läks istudes kortsu. Toit läks soojaga halvaks. Lärm, kära läks suureks. Käru läks kummuli, uppi, uperkuuti. Talu läks pankrotti. Õhk läheb lämbeks, paksuks, raskeks. Nende kooselu läks võimatuks. Asi läheb halvaks, tõsiseks. Nüüd läks meil kiireks.

sore liigend ja higi alkoholi tinktuurid millel on liigeste valud

Elu läheb räbalaks, viletsaks, viltu. Kõik kipub untsu, nässu, nurja minema. Nüüd sa läksid oma jutuga küll metsa. Unistused lähevad harva täide. Igavaks siin küll ei lähe. See ennustus võib tõeks minna.

Seekord läks veel õnneks 'õnnestus, läks korda'. Ega sellepärast veel ilm hukka lähe! Kogu ettevõtmine läks tühja. Vanem poeg on isasse läinud, noorem jälle emasse.

Tal pole sarnasust ei isa ega emaga, oleks nagu pulmalistesse läinud. Kellesse ta niisugune küll on läinud! Ilmalik trall oli tema kõrvadele magusam inglite laulust. Mootor ei tahtnud käima minna. Uus elektrijaam läheb käiku. Lind läks lendu. Maja läks välgust põlema. Ahi läks hõlpsasti küdema, kütte. Kohvivesi läks keema.

Haav läks mädanema. Russakad tiile! Maa piab hingama lume järgi. Ma nägin isi seda, ku ma paike ja liigesevalu ollin, üks vana naene istus sial tomminga all, tõusis ülesse: ptüh! Siin Saarepiidil olli üks Aasu-nimelene koolmeister, sel oli unes juhatadud rahaauk. Aga olli öeldud, et ku selle raha ära tood, sis piad andma kuke ja kana. Sis olli toond ikki ära rahakasti. Aga poeg olli kohe jäänd haiges ja surnd ära.

Olli viind rahakasti sinna Naanu Tantsimäe vahele tagasi, aga ikki olli tuudud jälle koolimaeasse. Viimati olli ta matnd selle enda sängipäetsi kohta põranda alla, sis olli jäänd rahu. Sis olli tal olnd üks tütar kah. Sellel olid tulnd kosilased. Pidand just pulmad tulema. Aga äkki oli surnd koolmeister ära. Olli parajasti tundi and lastele, olli kukkund äkki maha ja olndki surnud. Siis rääksid, et vanapagan põle kana saand, et sis viind koolmeistri enda.

Et olema puha imelikud loomad olnd koolimaja ümmer, sis ku olli surnd. Noorel old laps. Ning noor eit hakand ikke tööle ära menema ja vanaeit old ikke töö juures. Noh, kena küll, hakand vanad piisuma. Ning leind siis koha ka, kus vana end hundis valmis teind.

Seda kohta pole näind mette, kus ta jälle inimeseks saand. Siis jäändki hundiks. Tulnud koju, kiigutand käpaga last, ise vesi joosnud silmist. Vana näind seda, ütlend: "Vaada, vaada, tii veel mu järgi! Maast võetasse purusid ning suetsetasse. Ning vahest saab tuulest ka, tuulerubid, neid on ka veikste laste ümber. Juhata, kus on see paik, kus küll saada kuusevaik! Otsekohe, sidamaid Aadu läks ka metsa nüid, juhtus kokku önnega. Aadu hakes tasakesti kuuse otse roinema, ligi pussi hiljukesti hakes vaiku nosima.

Korraga nüid kuuleb ta pöösa taga sore liigend ja higi. Vaada, pajuvassik sääl!

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

Pajuvassik, hundikene ümber pöösast ta veel käis, kunni kuuse alle ta pitke heitis magama - önnetuseks Aadule. Poole päini laskis Aadu oma saksa puhkada, ei ta tohtind vötte vaiku ega valjust hingeda. Viimeks südant vöttis ta, tahtis hunti ärata. Aga mes nüid tuli sest? Hirmu täis tema kirvest töstis, tahtis lüüa kord üks laks; häda rammu ära vöttis, teine käsi lahti läks. Kirves kukkus Aaduga ülevelt nüid joonega hundi peele köhuli.

Kohkund hunt nüid metse kargas. Aadu oma paiga peel kohkund, minestuse-surmas midagi ei tiednud teel. Paari tunni pärast ta silmad lahti tegi ka, ütles: "Kus nüid olen ma? Käsi-jalgu puserdas, Reinu Reetu ähvardas, kes tema sinne juhatas. Maas tema nägi rojukäkki, kustund ära suitsemast, vaksapikkus sönnikmakki. Ei ta aru saanud tast, kumma oma oli ta, hundi või ehk Aadu ka.

Tunnistust ep olnud sääl.

Sel juhul helistage kohe kiirabi.

Hunt on läinud, Aadu jäänud vaigukott ja kirves maas. Kohkund Aadu koju tuli, rääkis lugu minule. Südames mul naer küll oli, silmad säädsin nutule. Armas vend, ehk oled, Aadu, ara südamega mees? Selle laulu tunmest saagu öpetust sult igamees.

Kui sul vastu tuleb tont, vaesem veel kui vana hunt, hüia: "Hurjoh!

sore liigend ja higi folk oiguskaitsevahendeid artriidi liigeste liigeste

Üks varss süönd tie ääres. Teine naine ütlend, et ingame siin natukse aega. Heitand magame. Teine jäänd valvame. No teind teine end karuseks loomaks, murnd varsa ära, ühe kintsi pand kotti. Läind möisa. Löune aeg teine ütlend, et "sul liha küll, terve toores varsakints kotis. Ütlend, et "kui ma oleks teednud, et sa valvasid, siis su enda kints oleks vöinud kotis olla.

Unes juhatatud. Aga vana pole läind mette, kartis pimet.

Küünarvarre lihased

Öeldud, et kolme kivi vahel on kasevitsa raag, viska sie pialt ära, seal on raha. No teise peeva läind lammaste juure - kolm kivi old küll ja kasevitsa-raag ka, tuund labja, hakkend kaevama, aga pole leind midad.

Muidu nad olid ennevanasti siin targad mihed keik old. Hunte oli käsutatud. Meitel oli lastud siga ää murda. Seitse hunti oli tuld. Ema oli sia ää kiskund küll, aga siga oli ää surnd ikke. Seda nüid üks veike tüdruk tegi küll, aga pole saand midad. Kurivaim oli saand ta käest seal pihlase kepiga. Ning siis ta läks sealt veel ikke edasi, siis laevarahudes suri ära ning siis kondid meri uhtus sinna Undve nena otsa; sääl undid käisid siis neid kurjavaimu kontisid lugemas.

Ta üiti sel kate liigeste luude haigused Undinenaks, pärast muudeti jälle, et Undvenena. Agama kukk laulend nõnda: "Võtke kivikandja kinni! Vana naise silmaveest on kõik pehme maa, ning suur kivi on maha jäänd sinna. Kas nüid on kivi sääl, ma ei tea, ma pole sääl käind. Selle läbi on siis Kihelkonna kerigu ukse taa sii kivi panemata jäänd. Kui laev madala piale joosken, siis kui sii hall lind sealt ära jooksen, siis laev lammub ära.

Seda kotermanni peab esiti, kui laeva alustasse, peab kolme laastuga valmis tehtama. Siis kotermann oli laevaga ühes, niikaua kui sii kotermann ära jooskis sealt, siis laev sai otsa. Üks on tunmata olnd selles asjas. Vend ütlend talle: "Miks sa nii kehva oled, ma tahan sul varandust anda. Sa pead iga vanakuu neljaspe järges käima selle koha peal, kus kolm majaristi kokku keivad. Et vilistad seal, mis sa seal siis kuuled.

Siis teine vend on küsind ta keest: "Mis sa sääl kuulsid? Sore liigend ja higi vend on ütlend, et see on hea siis. Ja teise neljaspa õhta on nõndasamuti kärisnaga tulnd, et paljalt kaks punast koera olnd. Ja kolmande õhta, siis on õieti suure mürinaga tulnd ning paljas raha kõlin olnd. Nüid kui kotisuu lahti teind. Kui kott on täis olnd, siis ta on ütlend seel, et olgu nüid Jumal tänatud, nüid on varandust küll.

Aga selle ütlemise pääle sii teine vend on taga kuri olnd, et ei oska asja vastu võtta mette, raha kadund ää jälle. Siis jõuluaegu nad on hakand kokku, et teeme joomad.

On jälle kehva mehe seltsi võtnud. Üks neist on Sõrves eland, kaks on Kihelkonnal olnd. Siis nad ütlend, et läheme Sõrve, mis me siin ühes kohas siis niikaua tieme.

LIHASED HARJAD

Nüid Kehelkonna mees ütlend sedasi, et mis me sinna Sõrve läheme. Teised vennad on ütlend, et hobused on valmis, tule istu selga ja sõida. Olnd 2 musta hobust ning üks valge hobu. Kehva mees on valge hobuse seljas, rikkad on sõiten mustade hobuste seljas. Kui nad sealt hobused pääsnd, tuulekiirusel olnd kohe Sõrves.

Hakand seelt jälle tulema, kui nad Sõrves olid juund. Nüid niisamasuguse kiirusega tulnd jälle, kui läind on.

Siis sii kehva mees on ütlend ühes kohas nii äkiste: "Issa Poeg, mis loomad need ometi on! No nüid mees hakkend vaatama sääl, et ma sügise tegi uie lõuguti, sie on mul kahjuks siia jätta. Siis hakkend seal lõugutid taluma ja siis ennem jõudend ikke Kihelkonnale ära, liigeste ja hammaste haigused teised vastu homigud hakkend kirigu menema. Aga selle rumala tüki läbi on teised vennad väga pahased ta peale olnud.

Nüid, kui haige inime sinne läks, siis ta naine jälle, vana Mare oli varutud; pahakse ja kadegepuud ta pani põlema. Ning pahakse söed lähvad põhja ning kadagesöed jäävad peale. Nüid ta näites seda, et niid söed, mis põhjas, on haigus ja nied söed, mis pääl on, siis nendest saab paremaks: "Kui keik sööd põhja läheksid, siis sureks ära.

Nüid sa nääd ise oma silmage, et sa saad terveks. Kõmmud kõbisevad tuas, mina raudkassige tule. Nie pidid sakste sõnad olema, kui nie ära loed, siis saks sore liigend ja higi hea. No nüid kolmande vanakuu neljasna öhta suur herra oli sinna tulnd.

Siis küsind, et mitme pölve rahval ta tahab raha saaja. Vana Jaan ütlend, et 3 pölve rahvale. Siis viskend 3 kühvliteit höberaha seelt velja vana Jaanile kotti. Vana tuli seelt tulema oma höbekotiga, aga hobused jeend sest lüömast öte viletsaks. Uskised kuseudemed, tammised tabuvedemed, haabised ajaelepuud. Ussi huuled punased, mau huuled madalad. Vana luges keriku kantsle peelt: "Üks suur hulk täisid on kirgupakku tuudud. Ning siis teine olnd jälle, musta hobuse seljas tulnd.

Siis pole inimesi rohkem olnd selle järgi kui kaks tükki. Kuralase külas seal on Kuramaalt tulnd jälle. Nad leidend siili, ei ole tundend, mes loom on. Hüitud Põlluotsa Matsi, et "Mats, sa va targa piaga mies, veereta vies üles, köhmus tuleb.

Niidi t. Tamme puu on köva puu, pehme tuule sees maha vötta; ogapuu see ikke pehme puu. Enne sind ep olnud, kui Jeesus sündis. Jeesus köndis ühe mäe peel, 3 kroosi olid temal kee; ühe ta ära kautas, ühe ta era suetsetas, üha ta era lennatas. Neid sõnu peab 3 korda läbi lugema, igakord 3 viirgu roosikohast läbi tõmbama ning 3 viitenurka ja siis 3 risti peale tõmbama.

Noid roosisõnu ja järgnevaid paisesõnu võib õpetada ainult enesest nooremale, muidu kaotavat sõnad oma mõju.

Paise, paise, paise, kuibe, kuibe, kuibe, vahebe, vahebe, vahebe! Mine metse saka ala, mine metse saka ala, mine metse saka ala! Kikerde kivi kannu ala, kikerde kivi kannu ala, kikerde kivi kannu ala. Nii ütelda, siis 3 viirgu ümber piirate, 3 viitenurka ja 3 risti peale. Nende sõnadega oma pojal paise ära kaotanud. Pool haigusega segamini oli pand raha kolde tuha sisse, ise ütlend, et "kelle käega paneb, selle keega ka võtab ee.

Koristend vana kerkost ee ning kaapind vana keege ning saand raha puha omale. Sääl oli tal mänd ka, siis sääl ta oli eland. Käind perest perese süia otsma. Kurel ta oli ühe öhta koldeauku tulnd, küsind natuke leiba. Oli rääkind: "Ma tuli siit tied kaudu. Metsailugene oli ka, metsailugene hakkas seda vissi vaatama.

Kari oli söönud tee ääres. Aga vana suur must härg tuli metsailugesel järgi. Sie kivi on praegest Kuumi riigimetses kivi. Siis ta on ütlend, et "oda läts ning oda läts" ja sellest ongi sie Odalätsi nimi tulnd. Nii alliged, mis sääl on, nii on vanapagane jäljed jälle. Kus ta on astund, sinne on jäänud nii alliged. Kis sääl nömmes nötkutavad, allapajus paagutavad? Ilves istub, nurmes nutab, vahtre süda valutab. Vitsasõnad loeti siis, kui peksa sai. Kömmu sarved näitvad, kömmu nahk seljas.

Aavi keel ja amsi meel. Mina suhkur teite suus. Nii kui emased isaste eest, nönda mind teite eest: kukla tagant kullatükk. Kui tuppa astud, siis ütle sore liigend ja higi Kömmud köbisege, mina raudkassikene, teide silmad söölapöhja. I defe bis tri defe bis se sina de karne, karne de os bek en sehos, vesta ba vesta, se be a be. Need sõnad 3 korda üle klaasi veel pääle rääkida ja igakord üks rist teha. Naisterahvas peab viima meestele, muidu ei aita. Nii tuli öelda, siis rändlinnud läksid segi.

See on päris sündind lugu.

Klassikaline, relativistlik dünaamika. Elu, ajaloo dünaamika. Näidendis peab olema pinget ja dünaamikat. Hirmust kange, ei surnud ega elav. Tulistas elava märklaua pihta.

Üks lätlane tuli laeva, läks üösi, vahtis seel masinaruumis. Üks must mies on siis tulnd, käed olnd örevil. Siis tuli ülesse, mitte möhku ei saand rääkida.

Sinna on ükskord üks meister jäänd masine vahele ja purunend ära. Siis on arvetud, et sie seel keis. Üks Kuresaare mies on ka seel teda mitu korda neind, aga see on nönda kange mies olnd, et on asund roobige taha. Siis on ära kadund puha. Teised vedand sönigud välja, perenaine pand leiba ahju. Käe metakarpal luud nihkega luumurru korral reguleeritakse kõigepealt käsitsi. Seejärel kantakse käsivarsi ja käe tagaosast langeta: küünarliigesest sõrmede falangidesse nende sore liigend ja higi piirkonnas.

Peopesa küljel fikseeritakse selle asukoht kaarekujulise traadi kilda abil. Sõrmede falangid on tavaliselt vigastatud kodus või tööl. Murrud on sageli avatud. Kui need on kallutatud, pole diagnoosi panemine keeruline. Ravi algab haava kirurgilise raviga. Siis pannakse luud paika ja pannakse rehv, mida saab kolme nädala pärast eemaldada. Täielik töövõime on võimalik pooleteise kuu pärast. Sõltumata sellest, millistest käe luudest luumurd toimus, tuleb füsioteraapia harjutusi läbi viia alates vigastuse esimestest päevadest.

Järelhoolduse etapis aitavad hästi füsioterapeutilised protseduurid, massaaž. Murd Seda tüüpi vigastused hõlmavad luukoe struktuuri täielikku või osalist rikkumist. Kui käe radiaalsed luud murruvad, tuleb selle põhjus otsida liigse koormuse korral, mis on vigastatud piirkonnas.

Nihkega murru korral on raadiusele otsene jõud. See juhtub tavaliselt siis, kui kukub välja sirutatud käele, kui luude fragmendid nihkuvad sõltuvalt selle püsimisest konkreetses asendis kukkumise ajal. Esmaabi Õlavarreluu mis tahes murru korral on kannatanul vaja manustada anesteetikumi. Selleks sobib Promedoli üheprotsendiline lahus, piisab ühest milliliitrist. Pärast seda tuleks rehvi rakendada ainult õigesti. Ohvri käsi tuleks viia küljele ja painutada küünarnukist üheksakümne kraadi nurga all.

Järgmisena pange pintslisse puuvillane pall või side, samal ajal kui sõrmi ei tohiks sirutada. Asetage kudede rull kaenlaalusesse. Selle parandamiseks juhitakse terve õla kaudu side.

Spetsiaalsete tööriistade sore liigend ja higi võite kasutada improviseeritud materjale, näiteks tablette. Transportige kannatanu ainult istuvas asendis. Kui vigastus on avatud luumurd, kaasneb sellega verejooks. Selle peatamiseks tuleb kahjustuse kohale asetada tihe sideme. Vaatand taha: ta riiotsa peel olnd üks valge junn kui kaapstapea. Ta viskand selle valge asja sinna maha. Hunt kahmand selle suhe ning läind ära. Sii oli taevamanna, mis huntidele oli antud selle iest, et nad külmikingu murdvad.

Hundid on ikke Püha-Jüri kutsikad, nad käivad külmekingi murdmas. Kärla reihe lae olid külmad kingad sisse tampind. Ma olin siis poisike, kui tuudi sii aru ära, et kuradid tampind lae sisse. Me olime laeva peel, ma oli viimest reisi. Kesköö ajal äkist aeti meid üles, et purjudele pääle panna, me lähme liiga vara Liibau pääle.

Kui ma üles läksi, nägin, et poiss oli pooles mastis. Ma hüitsi poisile, et "võta, pane seelt kinni" - ei ühtegid. Ma tuli sidusi siis sölme kinni. Läksi maha siis ja ütlesi poisile: "Miks sa pooles mastis maha tulid.

No öeldasse ikke, et laeva klapatermann, pootermann ka. Ju see siis oli. Neid on ka randades. Va Saare Simu oli kord tulnd ühe öhta öuest era ning ütlend, et meitel saa üks suur lae randa tulema, üks kallis lae suure kullage - üks täht langes maha ning lagas ära Tagamöisa pool.

No tüdruged pole veel saand ära tulla rannalt, juba lae olnud seel, köiksugu kallid asjad olnd peel. Ilves uites, nurmes nuttis; mis seal nõmmes nõtkutab, mis seal pajus patkutab? Löhmuspuid löhuti, tammest kandu probleem sorme liigestega. Vitsasõnad pidid nii vägevad olema, et kohe möjusid teisele.

Üks sõrulane oli olnd, antud 50 huupi. Sõrulane ütlend, et härra'p jõua seda valu välja kannata mette. Kui esimese korra oli lüüdud, härra teind: "Au! Roes punane, ma veel punasem, roes sinine, ma veel sinisem, roes must, ma veel mustem, roes hall, ma veel hallem, roes valge, ma veel valgem, roes kollane, ma veel kollasem, roes kirju, ma veel kirjum, roes köva, ma veel kövem, roes kange, ma veel kangem.

Need sõnad kirjuta sinise paberi pääle, tee viisnurk pääle, 9 korda ümber kriipsutada ja siis see paber pliiatsiga üleni täis kriipsutada, nii et sönu näha pole. Ja purusid piibusse ning suetsetada nendega, aitas ka. Aga kes teda nüid sinna pand - tühi jutt puha. Siajalad süüdi paastumaarjapee.

Austlu metses oli suur mailese piiriaid, suur ümarene rohilene tara, teismoodi rohi kui teine hein, siis seelt tuudi ja sellega siis arstiti. Kui surnud maha viidi, siis tehti sinna puude peele ristid, siis õuemerk oli ka ning 3 risti tehti. Männapuud olid.

Käe lihased: struktuur ja funktsioon

Va kapten Kiil siit teadis üsna töega, et potermann on olemas. Tema rääkis seda lugu: "Laev söitis merel öösse, kapten andis kurssi. Mees oli rooris. Pime öö oli. Nüid kiigi tunmata mees tuli roorimehe juure, tuli sinna, et "nüid söidad siia. Kapten küsib: "Kus sa söidad? Kapten ütles siis: "Täida ta soovi. Mehed olid juba surmasuus, aga siis tuli vastu laev, mis köik päästis. Nönda oli oletamine siis, et selles teises suunas ei oleks pääsmist olnd. Siis üks meie küla mees oli masinameister, oli masinaruumis öösse.

Nüid näeb, et üks mees tuleb pesuveel masinaruumi nurka. Tema mötlend, et sii kütja on, et läheb sinna kusema. Siis tema tahtis säält teda pahateu päält tabada. Läks vaatma: midagi polnud, köik oli kadund.

  • Ku värske haav on, sis pane kanamuna valge piale.
  • Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
  • Oli liigeste ravi

Mees oli punkris suures kastis, magas. Siis salaja nad viisid teda masinaruumi. Äkist tulnd mees teiste juure, et sääl on teine mees ka. Teised ütlend, et ei ole. Ütlend, et tulgu vaatama, magab praegust sääl. Aga midagit pole olnd. Ansi koht oli Kuusma metsas. Oli ikke säälpool tääda olnd, et kui lapsed olnd karjas, siis va Ansi-Kadi tulnd. Rääkind, et kui metsakuts tuleb, siis mitte kuri olla taage, et ütelda: "Oi, oi, metsa ilugene, oi, oi, metsa ätsegene!

Lapsed pand: "Oloit! Va Ansi-Kadi! Hall hobu tulnd, pand ennast sinna laste ette maha. Lapsed ladund selga. Üks pole ruumind. See ütlend: "Kus ma pea minema, kas niku-näku nena pääle? Tagamöisa metses olnd sore liigend ja higi sütetuli. Mihele olid tikud ligund ära, tahab suitsu teha. Pidand hobuse kinni: "Kuule külamis, kas saab piipu tuld?

Homigul siis leidend piibust höberahasid, rattel olnd ka. Siis läind vaatama metsa - pole tuleaset olnd ega midagi. Ühel mõisaalamal oli ilus naine. Härrale meeldind see liiga ning ta hakkend küsima, et kuidas siis armastamesega saaks toime. Naine rääkind seda lugu mehele. See ütlend, et peame talle ühe viguri tegema. Mees toond ühe tünni, sore liigend ja higi ahju taha kuruse ning korjand sinna tahma sisse. Härra hakkand naisele jälle avaldama. Naine ütlend ühe öhta, et nüid läheb mees välja.

Härra, et "jah, jah, ma tule siis. Aga mees passind kõik akna tagant pealt. Naine pand ukse lukku. Härra tahnd asemele minna. Naine ütlend: "Siis olen nõus, kui koha saan vabaks. Naine ütlend siis: "Mu mees veab end rasvaga üle, et siis hea lõbus asemel olla.

Hakkavad nüid asemele minema. Äkist naine kohkub, et mees on ukse taga. Härra, et kus ta peidab enese. Naine ütleb: "Tüki sinna tünni. Mees tuleb tuba. Akkab kohe naisele rääkima: "Kuule, ma müisi selle tünni ära, ta muidu siin tüliks. Naine ütleb, et viigu homme. No muidugist kevadine aeg oli, hommik juba jõudis. Teulised kik tööl juba. Mees paneb tünni pääle, lääb teuliste juure.

Küsib nende käest: "Kas te kurjavaimu ka näind olete? Ooda, ma näita, ma püitsi ta täna üüsi kinni. Mees teeb tünni kaane lahti, härra kargas välja, pani mõisa poole plagama. Sai elajate lauta. Tüdruk läks hanedele süia viima, tegi laudaukse lahti - tont lautas. Tüdruk paneb kisama, härra vaigistama: "Ole tasa, too siipi ning vett ja pese mind puhtaks.

Aga mees sai ikke oma koha päriseks. Pidula möisa kari olnd mere ääres. Merest tulnd üks hall pull ning vöttend lehma oma vöimu ala. Tulnud koju ja homigu läind karjaga tagasi. Nüid see lehm toond halli vasika. Mihkel oli selle halli vasika ärä ostend. Tal olnd 2 hobust üüsse metses. Läind kangesti tormiks. Homigul ta hakkes tüdrugel ütleme, et vaja hobseid vaadata. No saand nad sinna, sis kaks ütlemata ilusad sinihalli täkku hoind seda mära. Aga kohe läind merese ja sinna nad kadund.

Teise aasta mära tõi varsa. Siis see hiidlane ütles, et nüid on see juba aastane, aga et nüid ei ole enam nii vali sõidu pääle. Nad läin ikke ligemal. Siis ta kuulend nende juttu, tõstend pead. Aga mitte pole olnd hobuse moodi ega elaja moodi. Pand säät ülesse ja merese. Ta sõitis Vilsanti.

Nüid Vilsanti mehed olid ää läind juba. Ta sai paadiga sõudma sinne. Roostend ilm olnd. Ütles - siis arvata poole vahe pääle Vilsandi majakast eemale esiteks tulnd üks lauatükk vee pääl. Tema mõtlend: "Mis ma sellega paadis teen. Käed tõukand tema poole. Tema mõtlend, et üks surnu ja sõudend edasi. Siis läind niikaugele, saand sii lauatüki käde, siis sellega hakkand mängima. Ning mängind ikke niikaua, kui tema silmad teda veel näind. Ma kuulsi siis, kui ta seda hakkas Ingli Jaeni ees rääkima.

Jaen ütles: "Meie oleme teda sääl vahepääl kaks korda näind. Siis tõusend vee pääle inime, ilusti hakkend rääkima, et "kulla meremed, te lasksite võrgud nüid me karjaaia kohta.

Et minge sinnapoole.

Mõisaproua tapetud sore liigend ja higi. Suured summad toodud kaasa. Osa olevat peidetud Reinu koplisse. Siis ma küsisi Reinu Aadu käest - sii on tõsi. Ta teedis, et sääl raha on, aga muidu tarvite ei saa, siis ta on lainuks võttend. Istusid sääl panga äärel. Siis nad näind: eemalt hakkand tulema suur must kogu.

Jüri läind taaspidi kätega selle kohe. Jäänd siis korrast ikka vähemaks, viimaks kabisend korra ja kadund see olevus. Nüid Tiina, Aadu naine, olnd tuas üksi. Üks võõras mees tulnd, ütlend: "Sinu mees läks nüid raha näitama. Kui sa sii lubad, mis sinu ihus on, siis nad saavad raha. Siis on sääl suur tuul tulnd. Aadu olnd kolm kuud haige selle järel.

Sii laps elab praegust. Männa- ja kuusepuud - 3 päeva enne ja 3 päeva pärast kuu täissaamest on mahavõtmese aeg. Kui pole aja järgi võetud, ussid söövad ta puhtas ära. Siis sai 3 korda pääle sülitud glukoosamiin ja kondroitiin mis on kasulik üle parda visatud. Eila olid sa hea ilm, taane olid sa tahe ilm, mullu musta kuke ilm. Kui sa'p eidi minu pärast, eidi kurja saksa pärast.

Ma läksi heinu tuuma niitist, siis tuli soe õhk vastu, sellest ma jäi haigeks. Keik olnd hallikirju. Lehmaind läind säält kautu. Üks pull hakkand lehma innaga järgi ning oli lehma juures käind ka ära, aga siis pand merese ja oli kadund. Aga sellel lehmal oli tulnd hallikirju poeg. Sest on hallikirjude sugu siia Saaremaale tulnd. Pead vaatama, on ruun või märä, must voi valge, nõnda ütelda: "9 penikoormat edasi, 9 penikoormat tagasi.

Kes elab, peab surema," nõnda 3 korda ütelda. Sa void sinni taga minna, kui Jänese perse valgeks läheb. Kui tema sind kiusab, siis võta selle looma sitta ja põleta ahju ees pahupidi laava ära ja anna oma loomadele sisse ja mis üle jääb, pane laeka luki taha sinne niituse värava vahel on, võta ja põleta ära ja loomadele sisse anda.

Merel pole puud, kivil pole juurt, linnul pole piima. Tüi ülespidi, ladu alaspidi, kassisitt sa oled, kassisitaks sa jääd. Koerasitt sa oled, koerasitaks sa jääd - 3 korda nõnda ütelda. Ühe tasi peale ja kolme sõrmega risti üle tõmmatud. Itese pis taridese siun Maa-madu, merede madu. Teede pealt tuleb teris jälle, metsa põesast, põllustuse põllust, tuleb põesa sihest, teede pealt tuleb sore liigend ja higi jälle, kivi äerest kirjateks, mere äerest valguteks, maa rohu sarnatseks, kasteheina karmadseks; pea-alused, maa-alused, paksu parmaste alused.

Perva vas sista sedela ranna tersga, Tolga Tus simrasmi Jumesla karmanas. Võta kolm korda näpuga tuhka koldest ja pane ühe asja sisse tuhk ja mine lauta ja võta sõel ja lase pahupidi sõela läbi see tuhk elaja turja peale, aga kolm korda. Ja võta leivaluud ja sakitse 3 korda luuaga turja pealt.

Siis võta luud ja mine sõnna, kus tua pühkmed keivad ja sakitse neid ka 3 korda ja ütle 9 korda: "Kasud juure sellele, kes seda mulle on teinud. Üks paneb kokku sooned-luud 2. Isa Poja ja Püha vaimu nimel.