Inimesed juhtide ravi. Trend karistamiselt abistamisele. Purjus juhid saadetakse kongi asemel ravile
Laane sõnul on väärarusaam nagu jääks plaanilise ravi peatamise tõttu üle suur hulk raviraha. Ühise ravikindlustuse abil saavad inimesed raviteenuseid, mille eest nad ise ei oleks paljudel juhtudel võimelised maksma ja jääksid abita. Ka tema väljanägemine võib olla ekstsentriline ja liialdatud. Sedasi nad vaatasid mööda probleemi tuumast — juhi usaldusväärsuse kaotusest —, rääkimata probleemi adekvaatsest lahendamisest. Kui on tegemist erakorraliste muredega ja kaitsevahendid on olemas, siis abi on võimalik ka saada.
See on poliitiliste valikute ja ühiskondliku kokkuleppe küsimus, kuna selle jaoks peab tavaliselt mõnda maksu suurendama.
Eric Thomas, Motivation, Success \u0026 Public Speaking - #AskGaryVee Episode 223
Peame koos mõtlema, millised on meie ühised võimalused olukorras, kus rahvastik vananeb ja tervishoid läheb aina kallimaks. Praegune tervishoiusüsteemi rahastamise mudel ei ole jätkusuutlik ja samamoodi jätkates lõppevad haigekassa reservid vähem kui kümne aasta pärast. Muudatused ja innovatsioon tervishoiusüsteemis on möödapääsmatu ja vajalik! Samas pole kõiki tervishoiu probleeme võimalik lahendada vaid lisarahastusega. Vaja on keskenduda haiguste ennetamisele ja tervislikule eluviisile, et tervena elatud aastaid oleks rohkem.
Ainult tervist hoides on võimalik ennetada haiguseid, mille ravimine on mitu korda kulukam ja koormavam meie ühise tervisekindlustuse rahakotile kui nende ennetamine. Kuidas peaks tervisesüsteem toimima, kui raha on vähe, aga arstiabi vajadus on suur? See küsimus vaevab kõiki maailma tervishoiusüsteeme, ka erakindlustusi. Maksumaksja on tervishoiuks eraldanud piiratud suurusega eelarve, mis ei suuda kogu tervishoidu rahastada.
Seetõttu tuleb teha valikuid ja otsustada, mida saame tervishoius maksumaksjatele vastu pakkuda. Kõige värskemad Tervise uudised otse sinu postkasti Erinevad tervishoiusüsteemid on kokku leppinud väga täpsed reeglid, mille alusel nad otsustavad, mida tervishoius prioriteediks seada, milliseid teenuseid pakkuda ja millise hinnaga.
Samuti tuleb kõigil ravikindlustust pakkuvatel tervishoiusüsteemidel otsustada, millised teenused või ka näiteks ravimid ei mahu kindlustuskaitse alla ja seetõttu tuleb nende eest inimestel ise tasuda. Sellist prioriteetide seadmist ja raha jagamise üle otsustamist nimetatakse ratsioneerimiseks ja see toimub igal tasandil.
Riigi poliitika tasandil otsustatakse, kui palju raha läheb SKP-st tervishoiukulude katteks, haigekassa ja nõuandvate komisjonide tasandil tuleb otsustada, milliseid raviteenuseid, ravimeid ja tehnikat elanikkonnale kindlustuse sees pakkuda, või kui suur osa rahast peaks minema eriarstiabile, perearstiabile või haiguste ennetusele. Haigekassa juht peab plaanilise ravi piiramist õigeks, et tagada haiglates valmisolek, kuna prognoosid näitasid koroonaviirusega nakatunute hulka oluliselt suuremana kui see praegu on.
Mait Raava: kliinikum peab valima endale arstist juhi - Arvamus - Tartu Postimees
Kui on tegemist erakorraliste muredega ja kaitsevahendid on olemas, siis abi on võimalik ka saada. Laane tõi näiteks hambaarstid, kes on valdavas enamuses eraettevõtjad ning kellega on kokkulepe, et kui neil on olemas kaitsevahendid, siis vältimatut hambaravi võivad nad osutada. Teiste suhtes on enesekesksel nartsissistlikul inimesel tähelepanu ja empaatiat minimaalselt, mistõttu suhted on sageli õõnsad ja konfliktsed.
Nartsissistliku isiksushäirega isikud on kriitika suhtes äärmiselt tundlikud ja väldivad iga juhust, kus nende erilisus võidaks kahtluse alla seada. Staatus on nartsissistlike inimeste jaoks olulise tähtsusega ja nad püüavad otsida olulise positsiooniga inimeste seltskonda, nende väärtust üle hinnates ja idealiseerides. Hapra enesehinnanguga kaasneb nii enda kui teiste vaheldumisi üleidealiseerimine ja alahindamine. Piirialane borderline isiksushäire Seda isiksushäiret esineb naistel oluliselt rohkem kui meestel.
Piirialast tüüpi isiksushäiret iseloomustab emotsioonide intensiivsus ja ebastabiilsus.
Sellise inimese meeleolu võib muutuda äkki ja rahunemine olla väga keeruline. Tugevaid emotsionaalseid reaktsioone soodustab piirialase isiksushäirega inimestele omane äärmuslik mõttelaad, mille kohaselt on asjad sageli ainult kas nii või naa, mustad või valged, kõik või mitte midagi. Ka enese identiteeti tajub selline inimene väga ebastabiilsena ega ole kindel selles, kes ta on.
Piirialast tüüpi isiksushäiret iseloomustabki kõige enam tühjus ja segadus iseenda osas: ma ei tea, kes ma olen ja kuhu ma kuulun. Niisuguse äärmusliku mõttelaadi tulemusena vallanduvad intensiivsed emotsioonid väga paljudes olukordades. Sageli on piirialase isiksushäirega inimese suutlikkus emotsioone välja kannatada väga madal. Samuti ei ole tal muid viise oma emotsioonidega toimetulekuks kui impulsiivsed lahendused: uimastite tarvitamine, riskantsed seksuaalsuhted, liigsöömine, konfliktid, teiste süüdistamine, enesevigastamine, enesetapukatsed.
See impulsiivsus võib väljenduda ka sagedastes töökohtade või töövaldkondade vahetamises, elueesmärkide või elukohtade vahetumises. Emotsioonide düsregulatsiooni tõttu võib teises olukorras või konflikti järel aga piirialase isiksusega inimene kogeda erakordselt sügavat tuimust ja tühjust.
- Padi liigeste raviks
- Trend karistamiselt abistamisele. Purjus juhid saadetakse kongi asemel ravile - Eesti Päevaleht
- Koigi liigeste artroos
Piirialast tüüpi isiksushäirega inimeste paari- ja sõbrasuhted on sageli väga intensiivsed ja ebastabiilsed. Inimene võib püüda äärmuslikel viisidel hülgamist vältida.
Piirialase isiksushäire raviks on välja töötatud tõenduspõhine raviprogramm dialektiline käitumisteraapia Marsha Linehanmille käigus individuaalselt või teraapiagrupis õpitakse emotsioonidega toimetuleku viise, väheneb enesevigastamise sagedus ja haiglaravi perioodid.
Näiteks õpitakse oma enesevigastamistungi maandama füüsiliste tegevustega, nagu jääkuubikute peos hoidmine. Tõhusaks teraapiavormiks on veel mentaliseerimisel põhinev teraapia ning ülekandeteraapia psühhoanalüütilise teraapia vorm.
Põhinavigatsioon
Näide: Must-valge mõtlemisviisi tõttu suhtub piirialase isiksushäirega naine oma abikaasasse kui kõige suurepärasemasse, armastavamasse ja paremasse mehesse. Ta on nii õel ja hoolimatu. Meie suhe on läbi. Tal on kindlasti keegi teine. Konflikt võimendub ja naine võib lõpuks teha midagi impulsiivset ja mõtlematut enda negatiivse enesetunde rahustamiseks. Lisaks geneetilistele ja neurofüsioloogilistele seostele on leitud, et ka varases lapseeas aset leidnud hülgamiskogemused, eraldamine ja seksuaalne väärkohtlemine võivad olla piirialase isiksushäire riskiteguriteks.
Impulsiivne isiksushäire Seda isiksushäiret kirjeldatakse ainult RHK-haiguste klassifikatsioonis. Impulsiivset isiksushäiret iseloomustab väga madal frustratsioonitaluvus ja peaaegu olematu võimekus tagajärgedele mõelda. Tema emotsioonid on muutlikud ja tavaline tuju läheb kergesti üle intensiivseks ärrituseks, vihaks või närvilisuseks.
Sellisel inimesel esinevad väga tugevad vihapursked, eriti vastuseks kriitikale, ja see võib lõppeda vägivalla ja agressiooniga teiste inimeste suhtes, või asjade lõhkumise ja purustamisena. Tema suhteid iseloomustavad sagedased konfliktid ja tülid, eriti seoses sellega, kui püütakse takistada tema impulsiivseid tegusid. Ärevad, kartlikud isiksushäired: erinevate asjaolude ja olukordadega seotud kõrge ärevus 9.
Vältiv isiksushäire. Selliseid inimesi iseloomustab püsiv ja kõikehõlmav hirm sotsiaalsete olukordade ees, tunne, et ollakse ebapiisav, ja tundlikkus negatiivsete hinnangute suhtes. Selline inimene on veendunud selles, et temas puudub veetlus, ta on alaväärne ja saamatu. Vältiva isiksushäirega inimene kardab väga tugevalt, et teised inimesed võivad teda naeruvääristada, kritiseerida või tõrjuda. Seega väldivad nad sotsiaalseid olukordi ja teistega suhtlemist, kuid see tähendab ka, et nad ei saa sotsiaalseid oskusi harjutada.
Samal teemal
See ei tähenda, et nad ei sooviks suhteid — nad on lihtsalt sedavõrd häbelikud, et ei julge neid luua. Vältiva isiksushäirega inimeste mõtted keerlevad oma ebaadekvaatsuse ümber, ning neil püsib hirm, et nad ei meeldi teistele. Väljapoole paistavad nad tihti tõrjuvad, jäigad, ja nendega on raske rääkida.
Ärevus takistab nii lähisuhete loomist kui ka tööalases elus edasijõudmist, sest inimene väldib kõiki kogemusi, mis võivad endas kanda ohtu sattuda kellegi kriitika alla või ebaõnnestuda. Vältiv isiksushäire saab tihti alguse juba lapseeas häbeliku ja tagasihoidliku käitumisena ning teistest eemalehoidmisena kriitika ja tõrjumise kartuses.
Selle alguseks võib olla mõni traumaatiline tõrjumiskogemus ühiskonna, eakaaslaste või pereliikmete poolt. Mõnevõrra võib taust olla ka geneetiline, kuna temperamenditüüp pidurdatud, ärev, raskuste korral vältiv on teatud määral päritav.
Veidrad, ekstsentrilised isiksushäired: suhete vältimine või sotsiaalselt ebatavaline käitumine.
Et vältiva isiksushäirega inimesele on rasked kõik sotsiaalsed olukorrad, pole sugugi ebatavaline, et sobiva ravita tõmbub ta täielikult sotsiaalsest elust tagasi ja jääb elama isolatsiooni.
Tihti kaasub sellega alkoholi kuritarvitamine ja depressioon. Vältiva inimesed juhtide ravi ravis on soovitatav kombineerida psühhoteraapiat ja ravimeid. Psühhoterapeutilised sekkumised võivad olla suunatud taju- ja mõttemoonutuste korrigeerimisele ja käitumisülesannetele kognitiiv-käitumisteraapia. Oluline on vältiva isiksushäirega inimese isiklik motivatsioon ravis osaleda, turvaline suhe terapeudiga.
Tähtis on teraapiaeesmärgid arukalt kokku leppida, et katsumused poleks teraapiapatsiendi jaoks ületamatud, vaid tehtavad. Näitleja Kim Basinger on avaldanud, et tal on diagnoositud vältiv isiksushäire ning ta on seda pikalt ravinud. Kogemuslugu inglise keeles Sõltuv isiksushäire.
Sõltuva isiksushäirega inimese jaoks on erakordselt raske olla üksi ja talle tundub, et tal on alati vaja kellegi tuge ja abi, et eluga toime tulla. See teeb nad väga klammerduvaks ja ka kergesti manipuleeritavaks. Sõltuva isiksushäirega inimene vajab teiste tuge ka kõige lihtsamates igapäevastes valikutes, rääkimata suurematest otsustest.