Ageda reumatism liigeste ravi

Kõige sagedasem autoimmuunne liigesepõletik — reumatoidartriit — väljendub tavaliselt sümmeetrilise liigesevalu ja -tursega. Luud on omavahel ühendatud tugevate elastsete sidemete ehk ligamentidega. Kõige vigastustealtim liiges on põlv: põlvetraumad tekivad kõige sagedamini sportides. Nende tegurite kaasmõjul häirub liigesekõhre normaalne ainevahetus, kõhr ei kata enam ühtlase ja elastse kihina luupinda, tekivad struktuurimuutused ja konarused häirivad liigese sujuvat liikumist. On nii ägedaid kui ka kroonilisi, nii peamiselt nooremate kui ka peamiselt vanemate inimeste toesehaigusi.

Väga suurt koormust kannavad põlveliigesed, peamiseks kogu keha raskust toetavaks liigeseks on puusaliiges. Kõige liikuvam liiges on õlaliiges, mitmesuguseid igapäevatöid aitavad teha randmeliiges ja väikesed sõrmeliigesed. Peamiselt nendes, suuremaid koormusi ja olulisemaid funktsioone täitvates liigestes avalduvad ka vaevused.

Liigesevaevused võib jagada liigeste ülekoormamise tagajärgedeks, kulumisega kaasnevateks ja põletikulisteks. Nende kõikide oluline sümptom on valu. Puhkust ja rahu Üleliigset või ühekülgset koormust liigestele põhjustavad kõige sagedamini raske füüsiline töö ja sportimine, lisaks valesti sooritatud liigutused ja ülekaal. Füüsilise ülekoormuse korral ei pruugi üldjuhul olla kahjustatud liiges ise, põletikust on haaratud liigesekapsel, kõõlused ja kõõluste kinnituskohad luudel.

Korralikult välja ravimata liigesekapsli ja kõõluste põletik võib põhjustada kroonilist liigesehaigust.

Reuma | Haiguste ABC - koduvalvur.ee

Seega vajab nii sporditrauma kui ka tööga ülekoormatud liiges ühtmoodi ja hoolikat ravi. Kõige vigastustealtim liiges on põlv: põlvetraumad tekivad kõige sagedamini sportides.

Raul Mar­di, TPÜ tervisekasvatuse dotsent Le­vi­nud ek­si­ar­va­mu­se ko­ha­selt pee­tak­se reu­ma­tis­mi val­da­valt lii­ges­te hai­gu­seks. Te­ge­li­kult kah­jus­tab reu­ma­tism esi­joo­nes sü­dant. Tä­na­päe­val on sel­gu­nud, et reu­ma­tism rün­dab si­de­ku­demi­da lei­dub prak­ti­li­selt kõi­ki­des or­gan­süs­tee­mi­des.

Trauma korral on väga oluline mõne ööpäeva jooksul haiget liigest mitte koormata ja vajadusel piirata ka selle liikumist. Esmaabina tuleks iga kolme-nelja tunni järel haiget piirkonda paarikümne minuti jooksul jääga jahutada: sobilikud on nii rätiku sisse mässitud külmakott kui ka sügavkülmikus leiduvad marja- või juurviljapakid. Seda protseduuri peaks kordama iga paari tunni järel, kuni valu hakkab vähenema ja turse teke pidurdub.

Mõni päev hiljem võib jääkotiprotseduuri asendada haigele kohale jääkreemi määrimisega. Põletikku ja valu vähendavad ka apteegi käsimüügist saadavad valuvaigistid. Haiget liigest aitab toestada elastikside, mis aga ei tohi mingil juhul takistada vereringet.

Põlve aga ei tohiks turse korral elastiksidemega kinni siduda, sest tagajärjeks võib olla veresoonte kompressioon, säärte paistetus ja vereringe loomuliku ringluse takistus.

Viga saanud põlve ei tohi keha raskuse all koormata, kuid trauma järel tuleks õige pea hakata liigest järk-järgult rahulikult ja võimalikult sujuvalt liigutama.

Mida suurem on valu, seda rahulikumad ja kergemad olgu liigutused. Kui nende ravivõtetega pole sümptomid kolme päeva möödudes leevenemismärke näidanud, tuleks minna arsti juurde.

Arst vastas:

Kõhrepind kui liivapaber Liigesehaigustest ollakse kõige rohkem hädas liigesekulumise ehk osteoartroosiga, mil liigesekõhr aegamööda laguneb ja õheneb. Mis täpselt sellist kulumist tingib, seda teadus veel seletada ei oska, kuid kaasa võivad aidata nii vananemine, ülekaal, kauaaegne ülemäärane füüsiline koormus, sportlasekarjäär, varasemad liigesevigastused ja kindlasti ka geneetiline soodumus.

Nende tegurite kaasmõjul häirub liigesekõhre normaalne ainevahetus, kõhr ei kata enam ühtlase ja elastse kihina luupinda, tekivad struktuurimuutused ja konarused häirivad liigese sujuvat liikumist.

Liivapaberina toimiv kõhrepind hõõrub ennast kihiti aina õhemaks. Noorematel vallandab osteoartroosi sageli liigesevigastus. Naisi vaevab osteoartroos kaks korda sagedamini kui mehi. Ka ena­mik an­gii­ne ja nee­lu­põ­le­tik­ke on põh­jus­ta­tud sel­lest mik­roo­bist. See­tõt­tu on olu­li­ne väl­ti­da kroo­ni­lis­te in­fekt­sioo­ni­kol­le­te te­ket ja sa­ge­da­si an­gii­ne ning nee­lu­põ­le­tik­ke või need va­ra­kult ja efek­tiiv­selt väl­ja ra­vi­da.

Strep­to­ko­kid eri­ta­vad ini­me­se ve­re­rin­ges­se tok­si­li­si aineid, mis te­ki­ta­vad pä­rast nä­da­last pei­te­pe­rioo­di si­de­koe kol­la­geen­kiu­du­des al­ler­gi­li­se auto­im­muun­se põ­le­ti­ku. See­ga reu­ma­tism on tüü­pi­li­ne infektsioos - al­ler­gi­li­ne hai­gus.

Reuma – Vikipeedia

Äge­dad strep­to­kokk­in­fekt­sioo­nid an­giin, äge kur­gu­mand­li­te, ni­na-kõr­val­koo­bas­te ning nee­lu- ja kesk­kõr­va­põ­le­tik on va­ja ener­gi­li­selt väl­ja ra­vi­da, et ei te­kiks kroo­ni­li­si kol­deid. Ka karioossed ham­bad on tar­vis kii­relt ter­veks ra­vi­da või eemal­da­da.

Marika Jürgenson, Rahvasuu tahab ekslikult kõiki liigesevaevusi reumaks nimetada. Reumatoloogias tuntakse degeneratiivseid ehk organismi vananemisega seotud ja põletikulisi haigusi, kuid liigesehädade põhjuseks ei ole alati reumatoloogiline haigus, vaid ka spordi või tööga kaasnev ülekoormus ja traumad.

Kui kroo­ni­li­sed strep­to­kokk­in­fekt­sioo­ni­kol­ded ik­ka­gi väl­ja ku­ju­ne­vad, on va­ja need ko­he eemal­da­da või pe­nit­sil­liin­ra­vi­ga hai­gus al­la su­ru­da. Reu­ma­tis­mi väl­jen­du­nud retsidiveerumisohu tõt­tu reu­mat põ­de­nud isi­kuid jäl­gi­tak­se, nei­le te­hak­se val­da­valt ke­va­di­ti ja sü­gi­se­ti en­ne­ta­vaid ra­vi­mi­kuu­re, näi­teks pe­nit­sil­lii­ni ja as­pi­rii­ni­ga.

Külastaja küsib:

Tu­gev­da oma im­muun­süs­tee­mi Reu­ma­tis­mi en­ne­ta­mi­seks on olu­li­ne tu­gev­da­da or­ga­nis­mi im­muun­süs­tee­mi vas­tu­pa­nu­või­met strep­to­kokk- ja teis­te­le in­fekt­sioo­ni­de­le.

Se­da aitab te­ha C-vi­ta­mii­ni­ri­kas­te mar­ja­de, puu- ja köö­gi­vil­ja­de jär­je­kin­del tar­vi­ta­mi­ne.

Eri­ti head vi­ta­mii­ni­al­li­kad on tsit­ru­se­li­sed, ba­naa­nid, ki­bu­vit­sa­mar­jad, jõh­vi­kad, pap­ri­kad, kii­vid, kap­sas, leht­köö­gi­vil­jad ja mus­tad sõst­rad. Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese.

Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.

Neid elundeid nimetatakse ka tugi- ja liikumiselunditeks. Tingimisi võib selle hulka lugeda ka elundeid toestava sidekoe. Toesehaigusi nimetatakse ka reumaatilisteks haigusteks.

Need on luu- liigese- lihase- ja sidekoehaigused ning veresoonepõletikud ehk vaskuliidid.