Valu vaikeste liigeste juures b,

Ning liigesevalu. FOTO: Erakogu Kuigi ametlik meditsiin neid heaks ei kiida, on välismaal, näiteks Saksamaal ja Poolas, olema spetsiaalsed borrelioosikliinikud, kus kombineeritakse ravis mitmesuguseid antibiootikume. Suu kuivab tugevasti. Miks päkad valutavad ja kust abi saab? Samas sagedaste kurgumandlite põletikude korral ehk tonsilliitide vana nimega angiinide korral võib see funktsioon kaduda ja kurgumandlitesse võib jääda pidevalt pesitsema bakterid ning kurgumandlid võivad muutuda ise põletiku allikaks. Olen 50 aastane naine.

Millal tasub pöörduda lastearsti poole? Miks päkad valutavad ja kust abi saab? Igat sammu tehes me ei mõtle, kuidas ja miks meie jalad just nii liiguvad. Ega ei peagi. Meil on oma ajupotentsiaaliga muudki teha.

Millal tasub pöörduda lastearsti poole? Miks päkad valutavad ja kust abi saab? Igat sammu tehes me ei mõtle, kuidas ja miks meie jalad just nii liiguvad.

Ega ei peagi.

Võta meiega ühendust!

Meil on oma ajupotentsiaaliga muudki teha. Aga kui mingi koht hakkab valutama ja tundub, et aina hullemaks läheb, üritame leida selle põhjust või vähemalt käituda nii, et see meid ei häiriks. Jalalaba probleemid tundub olevat tõusev trend. Võib-olla saad allolevast abi. Niisiis päkavalu ehk metatarsalgia. Metatarsalgia on valu jalalaba eesosas.

See on seisund, kus üks või mitu pöialuude otsa ja neid ümbritsevad pehmed koed muutuvad valulikuks. Põhjuseks on liigne koormus päkale ja koormuse valesti jagunemine jalalaba eesosale.

Valu esineb tavaliselt esimese pöialuu ja suure varba liigese piirkonnas. Üsna tihti on haaratud ka teine kuni neljas pöialuu.

• Miks päkad valutavad ja kust abi saab? - Fertilitas
• Salakaval puugihaigus külvab mõistmatust ja kannatusi - Uudised - Lõuna-Eesti Postimees
• Valutavad liigesed Mare: Tere!
• Liigendid haiget oma kaed

Vaevused annavad tunda kõndides, joostes või seistes. Puhkeolekus annab valu tavaliselt järele. Võib esineda varvaste tundlikkuse alanemist ja turset päka piirkonnas. Paljajalu kõval pinnasel käimine tavaliselt lisab vaevusi.

Tagasi Enamasti on tonsillid ilusti vaadeldavad suuneelus kui inimene teeb suu lahti, kuid väga väikeste kurgumandlite korral ei pruugi nad nähtavad olla. Kurgumandlites toimub teatud liiki vere valgelibede valmimine B-rakud ja kurgumandlites toimub esmane suukaudu sisenenud viiruste ja bakterite kontakt inimese keha immuunsüsteemiga. Samas sagedaste kurgumandlite põletikude korral ehk tonsilliitide vana nimega angiinide korral võib see funktsioon kaduda ja kurgumandlitesse võib jääda pidevalt pesitsema bakterid ning kurgumandlid võivad muutuda ise põletiku allikaks.

Meie jalalaba koosneb 26 luust, mis on rühmitunud poolkupli kujuliselt, moodustades pikivõlvi suund varvastest kannani ja ristvõlvi suund siseküljelt välisküljeni. Kõndides või joostes igal sammul jalavõlvid tõusevad ja langevad, tekitades korduvat jalalaba eesmise osa koormust.

Normaalselt liikuva jalalaba puhul liigub koormus kannalt välimist külge pidi päkale. Äratõukefaasis langeb suurem osa koormusest suurele varbale ja teisele pöialuule.

Samal teemal

Jalapöia väikesed luud püsivad koos sidemete abil, kaasa aitavad veel labajala enda ja säärelt tulevad lihased ja kõõlused. Koormuse toimel võivad lameneda nii pöia eesosas olev ristvõlv kui ka kogu pöida kandev pikivõlv.

Astumise lõppfaasis tõmbuvad päkaluude vahelised lihased kokku, takistades päka ristisuunas laienemist. Kui need lihased ei saa korralikult toimida, siis ristvõlv lameneb ja tekib suurem kontakt maapinnaga. Jätkuva ülemäärase koormuse puhul tekib liigesesidemetes põletik, mis põhjustab valu.

Hiljem võivad sidemed välja venida, kahjustub ka liigesekapsel, suureneb liigese liikuvus ning lõpuks jalavõlvi kuppel lameneb. Mis seda põhjustavad? Inimene üritab teadlikult või instinktiivselt vältida valu või ebamugavustunnet ja selle tõttu muudab ta kõndimisel või jookmisel jala asendit. See omakorda lisab või muudab koormuse jagunemist jalalabas ja päkas. Põhjuseid võib olla üks või mitu ja üsna tihi on need omavahel seotud.

Põhjused: ülekoormus kõval pinnal jooksmine, liiga suured treeningkoormused ; ülekaal juba 5—10 kg ülekaalu võib oluliselt lisada koormust päkkadele ; varvaste vale asend hallux valgus, haamervarvas ; traumad luude, liigeste ja pehme koe vigastused ; jalgade vale asend kõndimisel ja jooksmisel hüppeliiges, põlv, puus ; vanus vanemas eas õheneb rasvavahekiht pöia tallapinnal ; pärilikkus ristvõlvi allavaje, lampjalgsus, kõrgekaareline jalg ; liigeste põletik kui pöid on liigse rõhu all, võib välja areneda pöia- või varbaliigeste põletik ; diabeet polüneuropaatia, jalalabaluude deformatsioon ; valed jalatsid liiga kitsad jalanõud, kontsakingad ; Mortoni neuroom närvivalu, mis esineb tavaliselt kolmandal-neljandal varbal ; muud vähem esinevad põhjused borrelioos, Fribergi tõbi jm.

Uuringud ja ravi Ravi tähtsaim lähtekoht on väja selgitada põhjus. Kõlab naiivselt, aga kui vaadata eespool toodud loetelu, ei pruugigi see nii lihtne olla. Valu põhjust teadmata on raske, kui mitte võimatu anda ka adekvaatset ravi. Vale ravi või valed soovitused tavaliselt head tulemust ei anna või teevad halvemal juhul asja veel hullemaks. Üsna paljud päkavalu põhjused võib välja selgitada patsienti küsitledes ja jala kliinilise uurimisega.

Mis seda põhjustavad?

Juba see, kuidas patsient vastuvõtule kõnnib, võib mõnikord anda vihje selle kohta, miks ja kustkohast valutab. Millest alustada? Kõigepealt tasuks pöörduda oma perearsti või füsiaatri poole. Perearst saab määrata röntgenipildid, vereanalüüsid ja teha esmase läbivaatluse.

Vereanalüüsid aitavad välja selgitada erinevaid haiguseid, mis võivad metatarsalgiat põhjustada — näiteks diabeet, liigeste põletik, podagra või isegi borrellioos. Röntgenipiltidelt näeme luude asendeid üksteise suhtes, liigespindu, murde ja muid jalalaba deformatsioone. Füsiaatrid mõõdavad jalgade asendit, rist- ja pikivõlve ning osa kliinikutes on võimalik teha ka taldade digitaalset uuringut.

Kõndides fikseerib seade jalalabale langevat survet ja on näha, kas koormus jaotub jalalabale nii, nagu peab. Lisaks näeb kinga põhjadest, kas mingi koht on rohkem kulunud.

Näiteks kanna sisekülje kulumine võib viidata sellele, et pikivõlv on madaldunud ja jalalaba käändub kõndides väljapoole. Füsioteraapia eesmärk on taastada jalalaba biomehaanikat selles ulatuses, kui see on võimalik.

Selleks saab kasutada erinevaid tallatugesid, parandada sääre ja jalalaba lihaste toonust ning liigeste liikuvust. Tallatugesid saab testida nii, et kui kõndides 5—10 sammu valu vaikeste liigeste juures b valu ei leevendu või tugevneb, siis on tugi vales kohas, vale kõrgusega valu vaikeste liigeste juures b lihtsalt sobimatu.

Lisaks saab valu vähendada ka õigete jalanõude kandmisega. Kitsa ninaga ja kõrge kontsaga kingad on üldjuhul halvim valik. Probleem ei ole mitte paar korda kuus peole minnes kontsakingade kandmine, vaid igapäevaselt tööl või vabal ajal kõrgetel kontsadel kõndimine. Sportimisel jooksmine, pallimängud võiks mõelda koormuse vähendamisele, treeningpausile või spordiala vahetusele.

Seitse nippi rahvameditsiinist, mis aitavad liigesevalu peletada 1 Kui sul on haav, mis ei ole korralikult puhastatud, on võimalik, et mingi haigustekitaja bakter sagedamini stafülokokk satub vere kaudu liigesesse või luusse, tekitades seal ägeda mädapõletikulise ehk septilise protsessi, kirjutab Prevention. ISelle tulemuseks on tugev turse ja valu vigastatud piirkonnas, palavik ja külmavärinad. Ning liigesevalu. Enamasti hakkavad valutama põlved, kuid valu võib välja lüüa ka puusades, pahkluudes või randmetes.

Näiteks ujumine või rattasõit jooksmise asemel. Valuvaigistid ja kortisoonisüstid aitavad leevendada vaevusi, aga ei likvideeri tegelikke põhjusi. Kortisoonisüste võib kombineerida pikatoimelise lokaalanesteetikumiga.

Selleks oleks vaja pöörduda ortopeedi poole.

Metatarsalgia kirurgiline ravi on näidustatud sellisel juhul, kui eelmainitud konservatiivne ravi ei ole tulemusi andnud. Ka sellisel juhul ei saa kõiki vaevusi operatsiooniga leevendada. Ortopeed võib aidata siis, kui on olemas selge põhjus, miks koormus jalalabale valesti langeb ja seda saab kirugiliselt korrigeerida.

Olenevalt vaevustest tehakse erinevaid operatsioone, mis sisaldavad ühte või enamat komponenti alljärgnevatest. Närvide vabastamine või neurinoomi äravõtmine. Kulunud või traumaatiliselt kahjustunud liigese jäigastamine. Põletikulise sidekoe eemaldamine. Liigessidemete vabastamine ja kõõluste pikendamine, lühedamine või ümbertõstmine.

Häiriv suhtumine

Tegemist on päevakirurgiliste operatsoonidega. Kestvus 30 min kuni kaks tundi olenevalt vaevusest. Ostetotoomiate puhul tuleb üldjuhul lõikusjärgselt kasutada spetsiaalset jalanõud, millega välditakse koormust päkale neli kuni kuus nädalat.

• Sportliku mehe viis haigus halvatusepisoodideni.
• Menuu liigeste artroosiga

Muude lõikuste puhul annab ortopeed konkreetsed soovitused olenevalt sellest, mida on tehtud. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata füsioteraapiale.

Ärge kartke oma ortopeedilt asja kohta küsida. Kontaktid leiate kodulehelt www. AS Orthopedica ArtroSportKliinik on ortopeediakliinik, mis on orienteeritud tugiliikumisaparaadi luud, lihased, liigesed vigastuste ja probleemide ennetusele, diagnostikale ja ravile. Pakume oma patsientidele kõrgetasemelist ortopeedilist eriarstiabi, käekirurgiat, spordimeditsiinilisi terviseuuringuid ja füsioteraapiat. Kliinikul on esmaklassiline kompetents spordivigastuste diagnoosimisel ja ravimisel, meie käsutuses on 2 moodsa sisseseade ja varustusega operatsioonituba.

Kirurgilised lõikused ja haiglaravi viiakse läbi Fertilitase haiglas Viimsis.

Salakaval puugihaigus külvab mõistmatust ja kannatusi

AS Orthopedica omab Terviseameti poolt väljastatud tegevusluba päevakirurgiliseks ja statsionaarseks ortopeediliseks eriarstiabiks. AS Orthopedica on Eesti Haigekassa valu vaikeste liigeste juures b ortopeedilises päevakirurgias.

Tervendav nähtus - dokumentaalfilm - 2. osa

AS Orthopedica ArtroSportKliinikusse on koondunud mitmed Eesti juhtivad ortopeedid — kõrgelt hinnatud ja üks aktiivsemaid artroskoopia ja sporditraumatoloogia spetsialiste ortopeed dr. Kaspar Rõivassepp kes on ühtlasi Eesti jalgpallikoondise arstkäekirurgiale spetsialiseerunud dr.

Kurgumandlite põletikud võivad tekitada teisigi probleeme peale piinava kurguvalu

Kristo Kask ning dr. Villem Teder, ortopeed dr. Triin Tammeleht, lasteortopeed dr. Jana Kritt, Soomes erialase väljaõppe saanud ortopeedid dr.

Raigo Norit ja dr. Tõnis Lont, ortopeed dr. Timo Rahnel, Eesti artroskoopilise kirurgia rajaja dr. Kaidu Meitern ning Eesti kõige pikaajalisemate kogemustega spordiarst ortopeed dr.

Spordimehest sai juurvili

Eldur Annus. Kõrgel tasemel spordimeditsiinilisi terviseuuringuid ja konsultatsioone viivad läbi spordiarstid dr. Taivo Väärsi ühtlasi on ta ka Eesti korvpalli koondise arst ja dr.

Katrin Raudsik. Sisuturundusartikkelnaistekas.