Valu jala liigestes parast murdumist,

Pea läheb selgemaks, keha muutub kergemaks ja uni paremaks, kui liigute looduses. Kuid kas ikkagi kõiki käsimüügi preparaate on vaja neelata? See ravib mitte ainult liigeseid, vaid ka nahapsoriaasi. Pildil on Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloog margus Pail. Osteoporoosi ravi hulka kuulub D-vitamiini ja kaltsiumi ööpäevase vajaduse rahuldamine.

Spetsiaalne harjutuste komplekt on suunatud verevoolu parandamisele, lihas-ligamentaalse aparaadi venitamisele, mis suurendab sääre tugevust ja paindlikkust. Seega, kui liigesed valutavad, vajavad jalad regulaarseid tervisealaseid harjutusi: Seisvas asendis tõstke end "varvastele", püsige selles asendis 10 sekundit, pöörduge tagasi algasendisse.

Jäädes samasse asendisse täisjalal seistes"rebige" varbad põrandast üles. Hoidke 10 sekundit ja pöörduge tagasi algasendisse. Asendit muutmata pange jalad 15 sekundiks sissepoole. Korrake harjutust 20 korda. Toolil istuvas asendis tõstke üks jalg varbad sirgelt ülespoole. Tehke 10 ringjat jalaliigutust.

• Levinumad luu- ja liigesehaigused - Tarbija - Majandus
• Jalas valud | Neuroloogia | Arsti nõuanded | Küsi nõu Eesti tipparstidelt! - koduvalvur.ee
• Liigeste ennetamine ja ravi
• Randme- ja põlveliigese tugisidemed on kasutusel nii traumade kui ka ülekoormussündroomide ravis.
• Lisaks nendele meetoditele uurib arst diagnoosimise käigus patsienti, uurib valulikku kohta.

Korda sama teise jalaga. Toolil istudes tõsta mõlemad jalad põrandaga paralleelselt. Tõmmake sokid jõuga enda poole, püsides selles asendis 5 sekundit, laske jalad alla.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee on otsustanud tähistada Maailma Tervishoiuorganisatsioon kuulutas aastat liigesehaiguste kümmeaastakuks. Põhjuseks on vajadus juhtida tähelepanu olukorrale, et umbes pooled üle 60 aasta vanustest inimestest kannatavad luu- ja liigeste haiguste all.

Korda 20 korda. Ortopeedilised tooted Ortopeediliste sisetaldade ja sisetaldade kandmine ortoosid on püsiva jalgade valu kompleksravi lahutamatu osa. Need aitavad kõrvaldada ebameeldivad aistingud ja tursed, jaotada jalgade koormused õigesti, vältida konnasilmade ja kalluste teket ning hõlbustada ebamugavate jalanõude kandmist.

Kirurgia Kirurgiline sekkumine on näidustatud ebaefektiivse konservatiivse ravi, jalgade pärilike või omandatud anomaaliate, raskete traumaatiliste vigastuste korral: luumurdude operatsioonid, kui reduktsioon on vajalik purustatud ja nihkunud luude fragmentide õige võrdlus ; implantaatide või tugistruktuuride implanteerimine luusse; artroskoopia hävitatud või kahjustatud liigesfragmentide eemaldamiseks; osteotoomia.

Rahvapärased abinõud Paljud inimesed toetuvad traditsioonilise meditsiini kodustele ravimitele. Kuid alajäsemete valu korral on sellise ravi kasutamine rangelt keelatud, kuna selline sümptom võib viidata siseorganite tõsistele haigustele. Kuigi paljud arstid tervitavad alternatiivmeditsiini kasutamist jalavalu ravimisel, on konkreetne retsept praktikas siiski vajalik rakendada alles pärast arstiga konsulteerimist.

Kõige tõhusamad on järgmised: Okaspuljong vannidele: g kuiva männiokkaid valatakse 1 liitri keeva veega. Keeda tasasel tulel 5 minutit, hauta veel pool tundi veevannis. Nõuda täieliku jahutamiseni, filtreerida.

Miks jala liigesed valutavad: põhjused

Sellest tekib kaelas pinge, kangus ja valu. Lubatud piirväärtusi ületavate raskuste tõstmine ja teisaldamine mõjuvad kahjulikult kogu lihasluukonnale, kõige enam harilikult seljale. Kui seljalihased on nõrgad või selg juba kahjustatud, siis on eriti valus olla ettepoole kallutatud või kummardunud asendis, näiteks pesta valamu kohal, mida tuleks vältida.

Nimme-ristluu valude üks olulisi põhjusi on ülemäärane seismine, eriti vales asendis.

Seljavalude ennetamiseks ja leevendamiseks on väga oluline õige rüht ehk kehahoiak. See tuleks omandada juba lapsepõlves, kuid seda õnnestub rohkem või vähem parandada ka hiljem. Õige rühiga seismisel: · pea on keskasendis ja nii, et lõug asub horisontaaltasapinnas või on lõuaots suunatud pisut allapoole; · õlaliigesed on pisut tahapoole lükatud, õlad pisut allapoole tõmmatud, kusjuures lülisamba rinnaosast kaob küür; · käsivarred on peaaegu vastu keha, randmed sirged; · kõhulihased valu jala liigestes parast murdumist kokku tõmmatud nii, et kõht ei ole punnis ja selja poolt kaob liigne nimmenõgusus; · oluline on säilitada normaalne nimmenõgusus nii seistes kui ka istudes, sest siis võtab kogu selg õige kuju; · tuharalihased on kerges pinges nii, et tuharad on pisut üles tõstetud ja kokku surutud; · puuse- ja põlveliigesed on õige vähe painutatud, siis on jalalihased tasakaalustatud; · keha raskus peab langema võrdselt mõlemale jalale; · seismisel langeb keha raskus labajala välimisele servale, varbad on surutud vastu maad, labajalga toetavad lihased on pinges ja hoiavad labajala piki- ja ristvõlvi.

Selja tervisliku seisundi säilitamiseks tuleb ka istuda õiges asendis. Istumisel: · lülisammas selg sirge, mitte kõverdunud või küljele keeratud; · nurk keha ja reie, reie ja sääre, sääre ja labajala vahel olgu täisnurk või sellest pisut suurem; · säilitada lülisamba nimmenõgusus õigesti seadistatud tooli seljatoe abil või diivanil, tugitoolis mõne sentimeetri paksuse kõvema padja nimmepiirkonna taha asetamisega; · laua taga on vaatamiseks sobivaim kaela kaldenurk o.

Täpse töö tegemisel ja lugemisel on eseme või teksti sobiv kaugus silmadest cm; · jalad olgu kõrvuti põrandale toetatud, tsiprofloksatsiini valu liigesed üks jalg teise põlvele tõstetud.

Hea rühi säilitamiseks või omandamiseks tuleb järjekindlalt tugevdada lihaseid, millest tähtsamad on selja- kõhu- turja- ja jalalihased. Raskem kandam tuleb jaotada kahe käe vahel enam-vähem võrdselt, et selga mitte ühele poole painutada ning õlga ega kätt välja venitada. Veel parem on raskemaid asju käsikärukesel kohale toimetada.

Magamise ajaks sobib seljale kõvavõitu siledapinnaline ase, millel lülisambale omased kõverused jäävad enam-vähem loomulikku asendisse. Soovitatav on lamada rohkem selili ning käe- ja jalaliigesed hoida peaaegu sirutatuina.

Mitte mingil juhul ei tohi hoida käsivarsi üle pea tõstetuina. Artroosi raviks soovitab arst vastavalt haigusnähtudele ravimeid, võimlemist, massaazi, elekterravi protseduure, operatsiooni või kuurortravi.

Külastaja küsib:

Ka inimene ise saab end üsna palju aidata, nagu eespool juba erinevate liigeste artroosi puhul on selgitatud. Esimene ja üldine põhimõte on haigestunud liiges koormusest vabastada, seepärast, et artroos on "kulumise" haigus. Tuleb mõtelda, missugused on liigese säästmiseks parim asend ja õigemad liigutused.

Ei ole arukas, vaid täiesti kahjulik, tablettide sissevõtmisega kõrvaldada valu, mis on signaal haigusest, ja selle valuvaigistava toime all edasi pingutada. Liigeste liikuvust saab säilitada võimlemisega, mida raviasutuses õpetab ravivõimlemise spetsialist. Kodus tuleb harjutusi tingimata edasi teha.

Virumaa Teataja Osteoporoosi puhul on halvim selle hiiliv iseloom, mistõttu saa­vad paljud haigusest teada alles pärast luumurdu.

Raadio ja teleri juures ei või istuda kaua tõusmata ning käsi ja jalgu liigutamata, vaid nendega tuleb aeg-ajalt teha võimlemisharjutusi sirutusi, painutusi, ringe jm. Jalgrattasõit on sport, mis vähendab koormust jalaliigestele ja hoiab neid liikuvaina. Kui jalaliigesed on veel korras, valu jala liigestes parast murdumist lülisammast vormis hoida kiire käimine hea rühi ja pingutatud lihastega. Artroosihaigele on väga sobiv soojas vees ujumine - keharaskus liigestele puudub ja liigutused on sujuvad.

Õhtune soe käe- ja jalavann või üldvann hariliku vee või ravitoimelise lisandiga leevendab valu ja soodustab uinumist. Hommikul tuleb veel soojas voodis selg ja liigesed rahulikult vabaks liigutada ja sirutada. Alles siis tõusta ja alustada võimlemiskavaga. Kui üks neist ärritab liigselt nahka või ei ole muul põhjusel talutav või ei anna tulemusi, siis proovida teist.

Pakendatud mudast saab liigesele teha mudamähise. Eelnevalt tuleb arsti käest küsida, kas mudaravi parajasti sobib liigesele ja ega ole muid haigusi, mille puhul mudaravi teha ei tohi. Liigeste õiges asendis hoidmiseks ja toetamiseks kasutatakse abivahendeid: tugesid orteeselülisamba toetamiseks tihedasti ümber keha hoiduvaid korsette, lampjalgsuse korral tallatugesid. Niisuguseid abivahendeid müüakse teatud kauplustes. Kui müügilolevad ei sobi, saab tellida individuaalseid Tartu Ortopeedilisest Rehabilitatsioonikeskusest pensionäridele soodushinnaga.

Reumatoidartriit Levimus. Reumatoidartriit on üks raskem, rohkesti liikumishäireid põhjustav, periooditi ägenev krooniline liigesehaigus. Haigus võib alata igas eas, noorukist vanurini, kõige sagedamini siiski keskeas.

Reumatoidartriidi nähud ilmuvad enamasti mõni nädal pärast grippi, angiini, keskkõrva- põskkoopa- hamba- sapipõie- või muu elundi põletikku. Tuleb ka ette, et reumatoidartriit järgneb artroosile või podagrale. Osal juhtudel ei saa haiguse algust seostada eelneva või olemasoleva põletikuga. Haiguse tekkepõhjused ei ole veel täiesti selged, kuid kindlaks on tehtud selle haiguse arenemisega seotud immuunsuse vastupanuvõime haigustele muutused.

Liigeste vigastused

On teada ka pärilikkuse küllalt suur osatähtsus reumatoidartriiti haigestumisel. Eeldused haigestumiseks loob pikemaajaline niiskes ja külmas keskkonnas töötamine või viibimine.

Reumatoidartriit on üldhaigus, mille puhul tulevad esiplaanile käe- ja jalaliigeste põletikud. Haiguse algus võib olla küllaltki ebamääraste üldnähtudega, nagu väsimus ja väike palavik. Siiski hakkab enamik haigestujaid tundma hommikuti kogu keha või mõne liigese kangestust, mis liigutamisel ei möödu kiiresti. Liigesed hakkavad valutama eriti hommikupoolsel öölpaistetama ja edaspidi moonduma. Valu jala liigestes parast murdumist võib kahjustada ka siseelundeid.

Reumatoidartriidi ravi on pikaajaline ja võib, olenevalt haiguse kulust, kesta pidevalt aastaid. Sageli alustatakse ravi haiglas, et võimalikult täielikult kindlaks teha haige seisund, vastavalt sellele määrata ravimid ja jälgida, kuidas need hakkavad toimima.

Peale ravimite kasutatakse veel ka massaazi, võimlemist, elekterravi, kirurgilise ja ortopeedilise ravi meetodeid ning sanatoorset ravi. Haiguse kahtluse korral tuleb kohe arsti juurde minna, et läbivaatuse ja uuringute abil selgitada diagnoos. Varasel ja õigel ravil on haiguse edaspidise soodsama kulu suhtes oluline tähtsus. Haige enesepoolne panus ravimisel on ravimite täpne, eeskirjale vastav tarvitamine, et ravitulemus oleks parim ja suhteliselt tugevatoimeliste ravimite häirivaid kõrvalnähte vähem.

Haigel tuleb püüda igati vältida külmetushaigusi ja kõigi elundite põletikke, millele peaaegu alati järgneb reumatoidartriidi ägenemine. Iga ägenemine halvendab liigeste seisundit. Tuleb hoiduda kokkupuutest külma veega ja viibimisest külmas ning niiskes ruumis. Haigestunud liigesed kipuvad vahel üsna varakult painutusseisus kokku tõmbuma ja moonduma. Erakordselt oluline on ravivõimlemine liigeste liikuvuse säilitamiseks ja moondumise pidurdamiseks.

Alati ainult võimlemisest ei piisa ja appi tuleb võtta ka asendiravi liigeste moondumise ärahoidmiseks. Ööseks või puhketundideks asetatakse liigestele, mis tõmbuvad painutusseisu või muusse valesse asendisse, kergesti kinnitatav ja äravõetav spetsiaalne lahas. Niisugust lahast tuleb kasutada järjekindlalt igal öösel ja kaua aega, näiteks sõrmede ja randmeliigese õige asendi säilitamiseks, moondumise ärahoidmiseks aastat järjest.

Tuum on seesmine, pehme osa. Ketta tuum on oma koostuselt sarnane krabilihaga ja annab seetõttu lülisambale vetruvuse. Seljaaju närvijuured vahendavad informatsiooni meie jäsemete ja aju vahel. Vahel on ka närvijuured seljavalude põhjustajad. Valu alaseljas, ühes või mõlemas jalas võib tekkida närvijuure ärritusest või ka pitsumisest, mille põhjustab lülidevaheline ketas või luuogad. Põhjused, mis kutsuvad esile seljavalu on lülidevahelise ketta trauma ja degeneratsiooni tulemus.

Degeneratsioon on protsess kus kõhre libisemine muutub järjest halvemaks, just nagu kulub ära teie lemmik teksapüksid. Lülidevaheline ketas on allutatud erinevatele pinge tüüpidele kui me igapäevaselt kasutame oma selga Üldiselt toimib ketas valu jala liigestes parast murdumist amortisaator, muutes lülisamba liikumised lülidevahelise ketta kokku surumiseks e. Lülidevaheline fasett liiges peab teostama liikumise ülekannet, mis tekivad painutusel. Üheaegselt toimuvad painutused ja pöörded on kõige suurem pinge lülisambale — eriti aga lülidevahelisele kettale.

Lüli normaalse liikumise korral toimib lüli kui amortisaator. Tegelikult kõige varasemad muutused lülidevahelises kettas on kõhrevõrus tekkivad rebendid. Need rebendid paranevad ja moodustavad armkoe. Armkude aga ei ole nii tugev kui seda on normaalne kude. Kui aga neid kõhre rebendeid tekib palju ja tihti, siis viib see armistumine lõpuks ketta degeneratsioonini. Mõned seljavalude põhjused ei ole seotud lülisamba degeneratsiooniga.

Vajalik on teostada ka vereanalüüsid, mis näitavad põletikulise protsessi olemasolu organismis. Haigused alaselja piirkonnas paiknevates organites võivad põhjustada alaselja valusid. Need võivad olla aordi aneürism, neeru probleemid, mao ja kasteistsõrmiku haavandid. Järelikult on võimalik ka eriliste uuringute vajadus selgitamaks seljavalude põhjusi.

Rebendid on radiaalsed või ringjad, sellest sõltub ka valu kandumine jäsemetesse. Koduste vahenditega saab liigesekulumust ravida nii, et tuleb vältida haige liigese liigset koormamist. Luuhõrenemine ehk osteoporoos Iseloomustus Osteoporoos tähendab luu hõrenemist ja hapramaks muutumist.

Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb.

Valu jala liigeses

Selle tagajärjel võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõrenemine on levinum vanainimestel, kellel suurendavad luumurdude ohtu vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised. Et üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb hõresusmurdude sagedus pidevalt. Luude hõrenemist soodustavad kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõni ravim, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid.

Kui emal on olnud luuhõrenemisest tingitud murd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk. Samuti suurendab osteoporoosi ohtu suguhormoonide vähesus. Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood. Tundemärgid Osteoporoos iseenesest ei põhjusta vaevusi. Vaevused on tingitud luumurdudest. Hõresusmurrud on tavaliselt lülisambas, mille tõttu keha pikkus lüheneb ja selga tekib küür.

Kõige murettekitavamad on siiski reieluukaela murrud, sest need vajavad peaaegu alati lõikusravi. Ravi Osteoporoosi ravi on aeganõudev, sest luu kasvab aeglaselt. Ravi peetakse siiski põhjendatuks neil, kellel on hõresusmurd, kel luutihedus pidevalt langeb või kel on täheldatud eriti kiiret luuhõrenemist näiteks steroidravi tõttu. Osteoporoosi ravi hulka kuulub D-vitamiini ja kaltsiumi ööpäevase vajaduse rahuldamine. Jäigastav lülisambapõletik ehk Bechterewi tõbi Iseloomustus Jäigastav lülisambapõletik on pikaajaline liigesepõletik lülisambas ja sageli ka jäsemete liigestes.

Lisaks põhjustab see haigus põletikku kõõluste kinnituskohtades ja vahel ka silma eesmises osas, harvemini südames või aordi seinas. Haiguse põhjust ei teata. Sõrmeliigeste kohale tekivad suured artroosisõlmed. Haiguse edenedes kõhrekiht hävib ja luupinnad valu jala liigestes parast murdumist, põhjustades liigutustel vastastikku hõõrudes kaugemalegi kostvat kriginat.

Liigesekulumus areneb aeglaselt aastate jooksul. Vaevused sõltuvad sellest, millised liigesed haigestuvad. Lülisamba kaela- ja seljaosas võivad aheneda lülidevahelised luulised avaused, kust väljuvad närvijuured, mille tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu. Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks. Arst paneb diagnoosi haigustunnuste ja vajaduse korral röntgenipiltide alusel.

Vereproovid on korras. RAVI Osteoartroosi ei ole võimalik välja ravida. Valu leevendatakse valu- ja põletikuravimitega. Kui liiges on pärast koormust ärritatud ja turses, võib arst sellesse süstida steroidhormooni.

Rasket ja valulikku puusa- ja põlveliigeste artroosi ravitakse tänapäeval tehisliigeste paigaldamisega.

Kuidas toimub diagnoosimine??

Koduste vahenditega võid liigesekulumust ravida nii, et väldid haige liigese liigset koormamist: kasutad liikudes tugikeppi või tugiraami, pigem istud kui seisad, ei kanna raskusi, vähendad liigset kehakaalu.

Ravivõimlemine säilitab liigeste liikuvust.

Eriti tähtis on põlvede sirutamine. Põlvesirutust võib teha toolil istudes. Kui see on valus, võib põlvi sirutada selili lamades, padi põlvede all.

Põlvede painutamisvõime säilib tavaliselt hästi, kuid artroos piirab just sirutust. Kui liiges on ärritatud ja valulik, võib seda jahutada külmade mähistega.

Rahunenud olekus on liigest parem soojendada. Tänapäeval on olemas ka ravimeid, mis aeglustavad liigeste kulumist.

• Valu jala liigeses - Tortikollis April
• Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «
• Maitsetaimed uhiste vigastuste raviks
• Dr Sperling haiguse kohta: Narkoteraapia Ravi hõlmab selliste ravimite võtmist, mis võivad leevendada valu, leevendada põletikku, vähendada turset ja muid ebameeldivaid sümptomeid.
• Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese.

Üheks selliseks on glükoosamiin. Neid ravimeid võid küsida oma arstilt. Kui liigesekulumus algab noorelt ja paljudes liigestes, jõuab see elu jooksul põhjustada suuri vaevusi. Liigeste endoproteesid tehisliigesed on peaaegu tervenisti kõrvaldanud osteoartroosist tingitud vaegurluse. Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas.

Meestel ja naistel on seda ühepalju. Psoriaasi põhjust ei teata. Ei teata ka naha ja liigeste haigestumise seost. Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised ja keskkonnategurid. Pärilik kalduvus haigestuda nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem.

Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada. Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti. Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast.

Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas. On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik.

Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks. Kõige iseloomulikum on otsmiste sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel, mille küüntel on psoriaas. Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik.

Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor. Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti. Siis võib haige veres olla ka reumatoidfaktor.

Liigeste röntgenipiltidel nähakse umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul. Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste otsmiste lülivaheliigeste suured kahjustused. RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige ravi, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed.

Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi. Kerged liigesevalud ei vaja muud kui valuvaigistit. Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral. Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Plaquenil.

Metotreksaati on psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

See ravib mitte ainult liigeseid, vaid ka nahapsoriaasi. Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka liigesevaevusi. Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul.

Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise. Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu. Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades.

Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus. Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel. Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema. Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk.