Milliseid tunnete kui liigeste haige. Sagedasemad liigeste ja luude haigused
Oma isetu tegevuse kaudu näitad sa kollektiivset sotsiaalset vastutust ja annad oma panuse viiruse leviku tõkestamiseks. Haige eest peaks hoolitsema ainult üks inimene, kes ei kuulu riskirühma. Kui peate piirama kaaliumi sisaldavate toiduainete söömist, siis: Uurige, millised on suurema ja väiksema kaaliumisisaldusega toiduained ning tehke tervislikud valikud. Elu on liikumine, nii et mida rohkem me kinni jääme, seda elutumaks võime muutuda.
Kui kehakaal on suur, on see ka neerudele koormav. Sel juhul tuleb arstiga arutada, kuidas kehakaalu tasapisi alandada, ilma et see oleks tervisele lisarisk. Kui kehakaal suureneb liiga kiiresti, informeerige kindlasti arsti. Äkiline kehakaalu suurenemine, millega kaasnevad tursed, hingamisraskused ja vererõhu tõus, võib olla märk sellest, et Teie organismis on liigselt vedelikku.
Naatrium Naatrium on mineraalaine, mis aitab organismis reguleerida veevahetust vere ja kudede vahel, närvisüsteemi talitlust ning säilitada happe-aluse tasakaalu. Liigne naatrium mõjutab vedeliku kogust organismis ja see võib põhjustada vererõhu tõusu, samuti jalgade turset.
Kroonilise neeruhaiguse korral peate piirama toidu naatriumisisaldust. Naatriumi leidub suures koguses lauasoolas ning toitudes, millele on lisatud soola. Soolasisaldus on suurem valmiskastmetes nt sojakastemaitseainetes küüslaugu- või sibulasoolvalmistoitudes purgisupid, konservid, kuivsupid, puljongidtöödeldud toitudes nt sink, peekon, vorstikesed, suitsukalasoolastes snäkkides, kartulikrõpsudes, soolapähklites, soolakringlites, enamikus kiirtoitudes.
Ostke värskeid toiduaineid ja valmistage toit kodus. Valige vähem soolarikkad toidud. Ärge kasutage toidu valmistamisel enam kui näputäit soola. Vältige söömise ajal toidule soola lisamist.
Kroonilise neeruhaiguse patsiendijuhend - Ravijuhend
Kasutage toidu maitsestamiseks värskeid või kuivatatud ürte ja vürtse, sidrunimahla, maitseäädikat. Ärge kasutage soolaasendajaid, kui arst ei ole neid soovitanud. Enamik soola- asendajatest sisaldab liigselt kaaliumi. Piirake kiir- ja valmistoitude söömist, sest need sisaldavad palju peidetud soola.
Lugege pakendite etikette, milliseid tunnete kui liigeste haige valida väiksema soolasisaldusega tooted. Valgud Valgud on vajalikud lihaste ja kudede normaalseks toimimiseks, haavade paranemiseks ja infektsioonidega võitlemiseks. Eristatakse loomseid ja taimseid valke. Igapäevaselt milliseid tunnete kui liigeste haige vajalikud mõlemad.
Loomsete valkude allikad on näiteks munad, kala, kana, punane liha, piimatooted ja juust.
Taimsete valkude allikad on köögi- ja teraviljad, oad ning pähklid. Kroonilise neeruhaiguse korral võib nii liigse valgu kui ka liiga vähese valgu tarbimine muuta Teie enesetunde halvemaks.
Mõõdukas valkude söömine aitab vähendada nii neerude koormust kui ka jääkainete kogust veres ning seeläbi aeglustada haiguse süvenemist.
Samas ei peaks Te valgurikkaid toiduaineid täielikult vältima, valguvaene dieet võib põhjustada nõrkust, väsimust ja ala- toitumust. Arst aitab määrata, kui palju valku peaks sõltuvalt neerufunktsioonist Teie toit sisaldama. Kui kroonilise neeruhaiguse tõttu on toidus valgu kogust piiratud, siis võib väheneda ka oluline kalorite allikas. Siis peaksite saama enam kaloreid muudest toiduainetest, mis valku ei sisalda, näiteks peaksite tarvitama enam süsivesikuid või lisama menüüsse taimseid rasvu.
Teadke, kui palju valku võite päeva jooksul süüa. Uurige, millised toidud sisaldavad valku ja valige neist meelepärased.
Sööge korraga väikeseid valgukoguseid. Kaalium Kaalium on oluline mineraalaine, mis aitab lihastel, närvidel ja südamel korralikult töötada. Kaaliumi liiga kõrge või liiga madal tase veres võib olla organismile ohtlik. Tavapäraselt eemaldatakse liigne kaalium kehast neerude kaudu. Kui krooniline neeruhaigus süveneb, hakkab kaaliumi tase veres tõusma, kuna neerud ei ole võimelised liigset kaaliumi organismist eemaldama vt Kroonilise neeruhaiguse tüsistused.
Kaaliumi taset veres hinnatakse regulaarselt vereanalüüsi abil. Kui kaaliumi on veres liiga vähe, võib arst määrata raviks kaaliumi asendajad või liigse kaaliumi korral ravimeid, mis tasakaalustavad kaaliumi taset veres.
ARTROOS, OSTEOPOROOS, REUMATOIDARTRIIT – ja muud kroonilised liigeste ja luude haigused
Kaaliumi taset saab organismis edukalt reguleerida ka dieedi muutmisega. Kui peate piirama kaaliumi sisaldavate toiduainete söömist, siis: Uurige, millised on suurema ja väiksema kaaliumisisaldusega toiduained ning tehke tervislikud valikud.
Lugege pakendite etikette, valige toiduained, kuhu pole lisatud kaaliumkloriidi. Fosfor ja kaltsium Fosfor on mineraalaine, millel on oluline roll rakkude funktsioneerimisel, lihaste töö reguleerimisel, aju ja närvisüsteemi talitluses, hammaste ja luude moodustamisel.
Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
Fosforit saadakse ennekõike loomset päritolu toiduainetest. Terved neerud eemaldavad organismist liigsed fosfaadid, kuid kaugelearenenud kroonilise neeruhaiguse korral ei pruugi neerud olla võimelised seda tegema. Kaltsium on mineraalaine, mis on oluline tugevate luude ja hammaste jaoks, vere hüübimiseks ning südame ja närvide talitluseks. Mitmed toiduained, mis on head kaltsiumiallikad, on sageli liiga suure fosforisisaldusega.
Kui vere fosfaadisisaldus on suur, siis vere kaltsiumisisaldus langeb ja kaltsium läheb luudest välja. Kaltsium hakkab kogunema veresoontesse, liigestesse, lihastesse ja südamesse, kuhu see normaalselt ei kuulu vt Kroonilise neeruhaiguse tüsistused. Selleks, et ennetada kaltsiumi kadu luudest ja vähendada fosfaadi taset veres, tuleb piirata toitude söömist, mis sisaldavad suures koguses fosforit nt piimatooted, oad, herned, pähklid ja seemned, täisteratooted, koolajoogid.
Arst võib Teile määrata ka ravimeid, mida nimetatakse fosfaadisidujateks. Ravimit võetakse vastavalt arsti määratud sagedusele söögikordade ajal.
Kroonilise neeruhaiguse patsiendijuhend (PJ-N/20.1-2017)
Ravim seob toidus olevat fosforit nii, et see ei saa verre imenduda. Mitmetele pakendatud toitudele on lisatud fosforit.
Selleks, et liigset fosfori tarbimist vältida, lugege pakendite etikette. Vedeliku tarbimine Kerge ja mõõduka kroonilise neeruhaiguse raskusastmete korral ei ole vedeliku tarbimise piiramine tavaliselt vajalik.
Arutage arsti või õega, kui palju peaksite päevas vedelikku tarbima. Kui tunnete, et kehas tekib vedeliku peetus ja jalad tursuvad, andke sellest kindlasti arstile teada. Kui neeruhaigus on kaugele arenenud, võib olla vaja piirata ööpäevast vedelikukogust.
- Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid.
Kui arst on piiranud vedeliku tarbimist, siis: Täpsustage, kui palju vedelikku võite päevas tarbida. Täitke iga päev kann selle koguse veega. Kui joote päeva jooksul liigeste kreeni poletik kohvi või teed, valage kannust vastav kogus vedelikku välja.
Kui kann on tühi, siis on Teie päevane vedelikogus tarbitud. Pidage meeles, et paljud tahked toidud sisaldavad samuti vedelikku, samuti arvestage päevase vedeliku hulka supileem. Valige tervislikud joogid nt vesi, värske mahl. Kontrollige jookide suhkru- fosfori- ja kaltsiumisisaldust.
Kui tarvitate mõnikord toiduks konserve, arvestage konservivedelik samuti päevase vedeliku hulka või kurnake konserveeritud toiduained enne kasutamist. Kui olete taimetoitlane Kui olete taimetoitlane, informeerige sellest kindlasti oma arsti. Taimetoitlaste dieet võib olla liiga kaaliumi- milliseid tunnete kui liigeste haige fosforirikas ning samas sisaldada vähem valke.
Igapäevase toiduga peaks saama tasakaalustatult ja õigesti kombineeritult taimseid valke ning vajaliku koguse kaloreid, samas pidades kontrolli all kaaliumi ja fosfori taset veres. Kui toit ei ole piisavalt kaloririkas, hakkab organism kasutama valke energia tootmiseks. Kui peate mõnda toiduainet menüüs piirama, arutage arsti või õega, kuidas toituda, et saaksite igapäevase toiduga kätte vajalikud toitained ja kalorid.
Õppige lugema toiduainete pakendite etikette, et teada, kui palju erinevad toiduained sisaldavad naatriumi, valke, kaaliumi, fosforit ja kaltsiumi. Kui olete ülekaaluline, püüdke kehakaalu alandada. Kehakaalu alandamine aitab neerudel kauem normaalselt töötada. Jooge piisavalt vedelikku.
- Vaagna liigeste haigus
- Kuidas ravida valu kuunarnuki liigestes
- Kui kehakaal on suur, on see ka neerudele koormav.
- Parema kaega artriit
Vähendage toidu soolasisaldust. Mida saate ise teha enda ravile kaasa aitamiseks? Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine Suitsetamisel võib olla tõsiseid pikaajalisi mõjusid neerude funktsioonile.
Suitse- tamine kahjustab veresooni. Kroonilise neeruhaigusega inimesed on südame ja veresoonkonna haigustele vastuvõtlikumad kui terved inimesed. Suitsetamine on siinjuures täiendav riskitegur.
Kui Teil on krooniline neeruhaigus, leidke koos- töös arstiga parim viis suitsetamise lõpetamiseks.
Kroonilise neeruhaiguse korral ei ole alkoholi tarvitamine täielikult vastu- näidustatud, kuid seda võib teha vaid mõõdukalt. Liigne alkoholi tarvitamine võib kahjustada maksa, südant ja aju ning põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Kanad broilers haigused liigeste ei soovitata päevas tarvitada alkoholi üle ja meestel üle ühiku, nädalasse peab jääma vähemalt kolm järjestikust alkoholivaba päeva.
Kehaline aktiivsus Kehaline aktiivsus ja sportimine ei ole kroonilise neeruhaiguse korral vastunäidustatud.
Kuidas koroonaviirust ära tunda? - Koroonaviirus - Tervis
Vastupidi, piisav kehaline aktiivsus aitab kehal paremini haigusega toime tulla. Mõõdukas kehaline aktiivsus on oluline, sest: paraneb lihaste jõudlus ja vastupidavus aitab Teil lõdvestuda hoiab vererõhu edukamalt kontrolli all langeb kolesterooli ja triglütseriidide tase veres uni on parem ja sügavam püsib tervislik kehakaal aitab ennetada südamehaiguste ja suhkurtõve teket paraneb enesekindlus ja üldine enesetunne Te võite iga päev treenida ka vaid lühiajaliselt, kuid treeningu mõju kestab päev läbi.
Enne regulaarse treenimise alustamist rääkige kindlasti oma arstiga. Arst saab aidata valida sõltuvalt Teie tervislikust seisundist ja varasemast treeningu- kogemusest sobivamad spordialad. Vajadusel suunab raviarst Teid taastusarsti konsultatsioonile. Hästi sobivad aeroobsed treeningud nagu kõndimine, kepikõnd, matkamine, ujumine, vesivõimlemine, rattasõit nii sise- kui ka välistingimustessuusatamine, aeroobika või muu tegevus, kus on vajalik suurte lihasgruppide töö.
Kui eelistate rahulikumat ala, siis sobib hästi jooga.
Ärataganemine meie keskel - 10. episood - Tervis ja haridus - 1. osa
Kui Te ei ole enne regulaarselt spordiga tegelenud, alustage kergemate treeningutega, mis kestavad 10—15 minutit päevas. Järk-järgult koormust suurendades jõuate korraga treenida 30—60 minutit ja võite seda teha enamikul nädalapäevadel.
Alustage iga treeningut soojendusega ja lõpetage venitustega, need harjutused aitavad ennetada vigastusi. Püüdke sobitada sportimine oma päevarütmi, tehes trenni näiteks hommikul või õhtul. Oodake treenimisega umbes tund peale suuremat söögikorda ja soovitatav ei ole treenida vahetult umbes üks tund enne magamaminekut.
Kõige lihtsam võimalus kontrollida, kas treening on jõukohane: sportimise ajal peaksite saama hingeldamata kaaslasega rääkida umbes tunni aja jooksul peale treeningut peaks pulss taastuma, peaksite tundma end tavapäraselt, kuid kui see nii ei ole, siis treenige järgmisel korral rahulikumalt lihased ei tohiks olla valulikud nii, et see takistab järgmist treeningut treeningu intensiivsus peaks olema mugava pingutuse tasemel Siiski on mõned märgid, kui peaksite treenimisest loobuma või treeningu katkestama: tunnete end väga väsinuna tunnete rinnas valu, südame löögisagedus kiireneb äkki või muutub eba- regulaarseks tunnete kõhus valu jalalihastes tekivad krambid tekib peapööritus või -uimasus Pidage meeles, et regulaarne kehaline aktiivsus ei tähenda, et võiksite piiramatult süüa toite, mida Teil on soovitatud piirata.