Liigeste poletik parast jooksmist. Külastaja küsib:
Kui valu ei kao, vaid suureneb ja liiges paistetab, peaks minema arsti juurde. Lisaks hoiab tervislik liikumine kõhred elastsetena: kuna kõhres ei ole vereringet, saab kõhr vajalikud toitained ümbritsevatest kudedest ja liikumine aitab sellele kaasa. Geenide osa võib olla umbes 60 protsenti, ja vanemaid ei saa me valida. Tavaliselt on need põhjustatud liikumise või tööga seotud ülekoormusest. Põhjuseks on liigne koormus päkale ja koormuse valesti jagunemine jalalaba eesosale.
Geenide osa võib olla umbes 60 protsenti, ja vanemaid ei saa me valida.
Lugejate hirmuäratavad tervisehädad, milles süüdi jooksmine
Küll aga saame valida mittesuitsetamise ja seda tasubki teha, sest suitsetamine nõrgendab liigeste tervist. Ehkki sporditraumad võivad tekitada tõsiseid liigesevigastusi, kaitseb liikumine meie liigeseid, nii et vigastuse hirmus ei maksa jätta liikumata. Liikumine aitab hoida ka normaalset kehakaalu — teatavasti on ülekaal üks peamisi liigesehädade põhjuseid, ja seda mitte ainult jalgade, vaid ka sõrmede puhul.
Lisaks hoiab tervislik liikumine kõhred elastsetena: kuna kõhres ei ole vereringet, saab kõhr vajalikud toitained ümbritsevatest kudedest ja liikumine aitab sellele kaasa. Paratsetamool aitab liigesevalu vastu Nii ja naa.
Paratsetamool on hea valuvaigisti, mis ei ärrita magu. Ülekoormuse tagajärjel tekkinud valusid ei pruugi see aga leevendada, sest liigestes võib olla põletik. Selleks puhuks on parem põletikuvastane valuvaigisti.
Seetõttu on pärast maratonijooksu tekkinud põlvevalu vastu parem võtta ibuprofeeni. Kõige paremini aitab põlvevalu vastu rahulik lamamine Müüt.
Valusat liigest ei maksa üle koormata, kuid seda ei tohi hoida ka liikumatult. Liigesekõhred saavad toitaineid ümbritsevatest kudedest ja just liikumine toidab kudede vereringet, parandades nõnda nende varustamist toitainetega. Seega jooksma ei maksa minna, kuna joostes peavad liigesed vastu võtma mitmekordse keharaskuse, kuid ujumine ja vesivõimlemine on liigestele väga kasulikud.
Kõigepealt tasuks pöörduda oma perearsti või füsiaatri poole. Perearst saab määrata röntgenipildid, vereanalüüsid ja teha esmase läbivaatluse.
Miks päkad valutavad ja kust abi saab?
Vereanalüüsid aitavad välja selgitada erinevaid haiguseid, mis võivad metatarsalgiat põhjustada — näiteks diabeet, liigeste põletik, podagra või isegi borrellioos. Röntgenipiltidelt näeme luude asendeid üksteise suhtes, liigespindu, murde ja muid jalalaba deformatsioone.
Füsiaatrid mõõdavad jalgade asendit, rist- ja pikivõlve ning osa kliinikutes on võimalik teha ka taldade digitaalset uuringut. Kõndides fikseerib seade jalalabale langevat survet ja on näha, kas koormus jaotub jalalabale nii, nagu peab. Lisaks näeb kinga põhjadest, kas mingi koht on rohkem kulunud. Näiteks kanna sisekülje kulumine võib viidata sellele, et pikivõlv on madaldunud ja jalalaba käändub kõndides väljapoole.
Jooksmine vähendab põletikku põlveliigestes, põrutust vähendavad tallad liigeseid ei aita
Füsioteraapia eesmärk on taastada jalalaba biomehaanikat selles ulatuses, kui see on võimalik. Selleks saab kasutada erinevaid tallatugesid, parandada sääre ja jalalaba lihaste toonust ning liigeste liikuvust.
- Lugejate hirmuäratavad tervisehädad, milles süüdi jooksmine - Toit ja trenn - Tervis
- Juhtmete tootlemine salvi sihtmark t
- Murtud müüt: jooksmine teeb põlved hoopis tugevaks - Toit ja trenn - Tervis
- Super glukoosamiin ja kondroitiin
- Polveliigese valu kui raviks
- Ravi vedelik liigese
Tallatugesid saab testida nii, et kui kõndides 5—10 sammu järel valu ei leevendu või tugevneb, siis on tugi vales kohas, vale kõrgusega või lihtsalt sobimatu. Lisaks saab valu vähendada ka õigete jalanõude kandmisega.
Kitsa ninaga ja kõrge kontsaga kingad on üldjuhul halvim valik.
Probleem ei ole mitte paar korda kuus peole minnes kontsakingade kandmine, vaid igapäevaselt tööl või vabal ajal kõrgetel kontsadel kõndimine. Sportimisel jooksmine, pallimängud võiks mõelda koormuse vähendamisele, treeningpausile või spordiala vahetusele. Näiteks ujumine või rattasõit jooksmise asemel.
Valuvaigistid ja kortisoonisüstid aitavad leevendada vaevusi, aga ei likvideeri tegelikke põhjusi. Kortisoonisüste võib kombineerida pikatoimelise lokaalanesteetikumiga. Selleks oleks vaja pöörduda ortopeedi poole.
Murtud müüt: jooksmine teeb põlved hoopis tugevaks
Metatarsalgia kirurgiline ravi on näidustatud sellisel juhul, kui eelmainitud konservatiivne ravi ei ole tulemusi andnud. Ka sellisel juhul ei saa kõiki vaevusi operatsiooniga leevendada. Ortopeed võib aidata siis, kui on olemas selge põhjus, miks koormus jalalabale valesti langeb ja seda saab kirugiliselt korrigeerida. Olenevalt vaevustest tehakse erinevaid operatsioone, mis sisaldavad ühte või enamat komponenti alljärgnevatest.
Närvide vabastamine või neurinoomi äravõtmine.
Kulunud või traumaatiliselt kahjustunud liigese jäigastamine. Põletikulise sidekoe eemaldamine.
Pirita promenaad vajub ja laguneb täies ulatuses. FOTO: Martin Ilustrumm Postimees Tervis palus lugejatel kirjutada, millised on nende oskamatust treenimisest ilmnenud jooksuvigastused. Lugeja Kai sõnul algavad tema vaegused pigem sellest, kui jätab jooksma minemata.
Liigessidemete vabastamine ja kõõluste pikendamine, lühedamine või ümbertõstmine. Tegemist on päevakirurgiliste operatsoonidega. Kestvus 30 min kuni kaks tundi olenevalt vaevusest. Ostetotoomiate puhul tuleb üldjuhul lõikusjärgselt kasutada spetsiaalset jalanõud, millega välditakse koormust päkale neli kuni kuus nädalat.
Muude lõikuste puhul annab ortopeed konkreetsed soovitused olenevalt sellest, mida on tehtud.
Saada lugu
Viimase aja uuringud on aga näidanud, et jooksjatel on artroosi esinemine vanuse kasvades harvem kui neil, kes spordiga tegelenud pole. Harva esineva artroosi põhjuseks võib olla ka see, et üldjuhul kaaluvad jooksjad või jooksmisega tegelenud inimesed vähem, ja nii on koormus põlvedele väiksem.
Üks hiljutine Brighami ülikooli uuring annab aga tõestust, et jooksmine mõjutab põlve biokeemiat nii, et see hakkab põlve hoopis põletike ja artroosi eest kaitsma.