Vedeliku liigese artroosiga. Samal teemal

Tegemist on järk-järgult süveneva põletikulise protsessiga, mis haarab kogu liigest: liigeskõhre, liigesesiseseid kudesid ning kõhrealust luud. Taastusravis kasutatakse erinevaid meetodeid: ravivõimlemist, elektri- ja magnetravi, ultraheliravi, külmaravi. Milline on artroosi ravi? Osteoporoos- e. Füüsiliselt aktiivsematel ja heas vormis olevatel inimestel ei pruugi artroosivaevused avalduda nii kergesti ning vastupidi — nõrga lihaskonna korral süveneb artroos kiiresti.

Liigeste kulumise korral kulub ja õheneb luude liigestuvaid pindasid kattev kõhr, kõhrealune luu aga kahjustub ja pakseneb. Kuna aga osteoartroosile lisandub sageli põletik, nimetatakse seda haigust ka osteoartriidiks — artriit tähendab liigesepõletikku. Mõlemad mõisted — nii osteoartroos kui osteoartriit — viitavad samale degeneratiivsele liigeseprobleemile. Soodustavateks teguriteks loetakse liigeste ülekoormust raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttuaga ka liigesekõhre nõrkust, ainevahetushäireid ja pärilikkust.

Reumatoidartriit — on põletikuline autoimmuunne haigus — polüartriit e hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid.

1. Selleks, et liigesekõhred jääksid terveks, tuleb tema soovitusel hoolitseda selle eest, et nad saaksid piisavalt vajalikke toitaineid ning ei tekiks vedelikupuudust.
2. Põlveliigese artroos — kas see on ravitav haigus?

Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased. Autoimmuunne põletik tekib liigesekapsli sisekestas sünooviumismis vahetult ümbritseb liigeseõõnt.

Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks.

Reumatoidartriit on krooniline haigus, mis kulgeb laineliselt, ägenemiste ja vaibumistega. Reumatoidartriidi puhul toimuvad muutused haige immuunsüsteemis, mis selle asemel, et võidelda haigusega, pöördub osalt oma organismi vastu, põhjustades autoimmuunse reaktsiooni. Kehavõõraste ainete ja haigustekitajate — viiruste, bakterite jt äratundmise ja kõrvaldamisega tegeleb immuunsüsteem, kuid millegipärast on immuunsüsteem segaduses ja ei saa haigustekitajatega hakkama.

Tavameditsiin nimetab olukorda, kus immuunsüsteemi rakud asuvad ründama ja kahjustama keha enda rakke ja kudesid, autoimmuunhaiguseks.

Juveniilne idiopaatiline artriit — reumatoidartriit ei ole ainult vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini ndates eluaastates. Osteoporoos- e. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus.

Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e.

SPETSIALIST SELGITAB, kuidas liigesed uuesti liikuma saada

Sekundaarne e. Psoriaatiline artriit — on psoriaasiga kaasnev krooniline liigesepõletik.

Tegemist on liigespõletikuga, mis on põhjustatud naha ja küünte psoriaasist. Mis põhjustab liigese ja luude haigusi? Paljude liigeste ja luude haiguste puhul kirjutavad meditsiiniportaalid, et pole teada, mis võib neid haigusi põhjustada, kuid mõned viited, millele viidatakse on järgmised: ülekoormus — nt mingi pidev ühtne liigutus nt sportlastel ja ehitajatel, ülekaal — liigne kaal surub liigestele, infektsioon — mõne viiruse, bakteri või seeninfektsiooni tagajärjel tekkinud liigesepõletik, pärilikkus, ainevahetushäired.

Kahjuks ei kirjutata haiguste puhul kuigi palju ega selgelt lahti, mis ikkagi võib neid haigusi põhjustada. Infektsioon ja ainevahetushäire ei ütle inimesele kuigi palju ja seetõttu ei oska inimesed ennast ka aidata.

Üle jääbki ainult loota, et ravimid aitavad, kuid ravimid ei ravi välja algset põhjust, miks haigus üldse tekkis. Ülekoormuse puhul saab inimene loomulikult anda oma liigesele puhkust, muuta töötingimusi või vahetada töö, kui ei soovi, et haigus jääks krooniliseks.

ARTROOS, OSTEOPOROOS, REUMATOIDARTRIIT – ja muud kroonilised liigeste ja luude haigused

Ülekaal on tänapäeval sagedane nähe, mis võib tekkida nii stressist, ühekülgsest toitumisest, vähesest liikumisest kui ka vähesest vedeliku tarbimisest. Infektsioonide puhul ei jätaks ma uurimata alternatiivmedistiini valdkonna uurimistöid ega ka muid kanaleid. Viiruse taandamiseks tuleb puhastada organismmuuta söömisharjumusi, lahendada stressiallikad nt väsimuse korral oma vajadustest teada andmine, muuta või vabastada sissesööbinud arusaamu nt pean kõigega üksi hakkama saama, jne.

Liigesed ühendavad mõtted ja tunded liikumise ja tegutsemisega.

Nad annavad väljendusvabaduse: me võime tantsida, hüpta, kallistada ja emmata. Nad võimaldavad meil liikuda sujuvalt ja kergelt või hüplevalt ja katkendlikult, olenevalt meie psüühilisemotsionaalsest seisundist.

Nad annavad stabiilsust ja tasakaalu kogu kehale.

Liikumine on voolav ja kui loomulikku voolavust takistada, tekivad blokeeringud ja haigused. Näiteks viitab pärmseene e.

Öeldakse, et veerevale kivile sammal ei kasva st pärmseen ei saa tekkida neile, kes liiguvad elus hoogsalt edasi. Liigesepõletikud — kui suutmatus rääkida tõelistest tunnetest Kõige tavalisem liigesehäda on põletik. See on seotud liikumise ja suhtlemisega ning viitab tulevikuhirmule, vastuseisule toimuva suhtes, viha või häirivate emotsioonide kuhjumisele või suutmatusele rääkida tõelistest tunnetest.

Mida vanemaks saad, seda tülikamaks need muutuvad. Teadmised sellest, mida enda aitamiseks teha, on peamine väljapääs. Millised liigesehaigused on kõige tavalisemad? Liigesevalusid põhjustab kõige enam artroos, siis tulevad põletikulised liigesehaigused sagedasim reumatoidartriitka traumad või ülekoormusseisundid. Valu ei tähenda alati haiget liigest, vaevusi võivad tekitada ka liigesesidemed, lihased ja kõõlused või nende kinnituskohad.

Mis sind sisimas sedavõrd üles kütab, mis paneb sind põlema? Mis on nii ärritav, et sa ei suuda seda väljendada?

Kui liigesed valutavad või on põletikus, siis on väljendatavad tunded sageli kriitilised, pahased või paindumatud ning meil oleks vaja nendest tunnete põhjustest lahti saada. Mida on vaja liigeste lõdvestumiseks vaja?

Väljendada oma tõelisi tundeid? Rohkem enda vajadustele mõelda? Endale ja teistele andeks anda? Kõige värskemad Tervise uudised otse sinu postkasti Valu kõrvaldamiseks ja põletiku raviks kasutatakse erinevaid suukaudseid ning kohalikke valuvaigistavaid ja põletikku leevendavaid ravimeid — NSAID-id ibuprofeen, diklofenak jneparatsetamool, koksiibid uuema põlvkonna ravimid nagu etorikoksiib, tselekoksiib.

Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid. Liigest toetavad ka liigesele kinnitunud lihased ja kõõlused. Liigesevedelik aga toimib liigese määrdeainena. Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigesehaigust nt osteartroosi e.

Uuema põlvkonna ravimeetoditest on häid tulemusi näidanud liigesvedeliku asendusained ehk liigesgeeli süstid nt Synvisc One põlve.

Nad asendavad kahjustatud ja vähenenud liigesvedelikku, aidates leevendada valu ja parandada liigese talitlust.

Liigesgeelid on erinevad ning samuti toimepikkus, Synvisc One toime võib kesta kuni aasta. Teatud juhtudel on võimalik liigesgeele kasutada ka kombineerituna vereplasmaraviga, mis sisaldab patsiendi enese verekomponente ning aitab stimuleerida kudede taastumist ja uuenemist.

Ägeda põletiku leevendamiseks kasutatakse ka lühiajalise toimega hormoonsüste, kuid nende sage kasutamine võib liigeskõhre veelgi enam kahjustada. Oluline on leevendada liigesele langevat koormust, mis tähendab põlveliigest liigselt koormavate tegevuste jooks, spetsiifilise iseloomuga töö vähendamist, asendamist nt jooksmine jalgrattasõidu või ujumisega või ärajätmist.

Oluline on otsida võimalusi kehakaalu langetamiseks nt toitumise korrigeerimine, vajadusel toitumisnõustajat kaasates. Lihaskonna tugevdamiseks ja liigese liikuvuse parandamiseks või säilitamiseks on vajalik regulaarne taastusravi füsioterapeudi või taastusraviarsti juhendamisel.

Kõige sagedamini kahjustuvad põlve- puusa- ja sõrmeliigesed, vähem õla- ja hüppeliigesed.

Algus on aeglane, valud tekivad suuremal liigeste koormamisel, kuid kõik ei koge artroosiga suurt valu, eriti haiguse algfaasis. Tihti tuntakse jäikust, mis kestab tavaliselt alla poole tunni ja mille korral on liikumise alustamine raske. Haiguse arenedes valu tugevneb ja kestab kauem.

Füüsiliselt aktiivsematel ja heas vormis olevatel inimestel ei pruugi artroosivaevused avalduda nii kergesti ning vastupidi — nõrga lihaskonna korral süveneb artroos kiiresti. Haiguse lõppfaasis on valu püsiv ja häirib ka öösel.

Siis on aeg ravida operatiivselt, Eestis paigaldatakse endoproteesitakse umbes tehisliigest aastas.