Soda valu muutumisel ilm

Kui Ukraina sõda algas, siis oli palju kriitikat Venemaa tegevuse suhtes, nõuti Vene vägede lahkumist, okupeeritud territooriumide vabastamist. Õnneks on kõik maa peal sõjaveteranid.

Armastuse võltsing on iha. Ta võltsib preesterlust, esitledes preestripettust, ja matkib nõiduse abil Jumala imesid. Mehe ja naise vahel sõlmitud abielu on Jumala seatud, kuid samasooliste abielu on vaid võltsing. Sellega ei kaasne ei järelkasvu ega ülendust. Kuigi tema jäljendused petavad paljusid, pole need ehtsad.

Need ei too endaga kestvat õnne. Jumal hoiatas meid võltsingute eest Õpetuses ja Lepingutes. Saatan on tülide isa. Sellest ajast peale, kui ta veenis Kaini Aabelit tapma, on Saatan mõjutanud õdesid-vendi üksteisega tülitsema. Samuti tekitab ta probleeme abielus, koguduse liikmete seas ja misjonikaaslaste vahel. Talle meeldib näha häid inimesi vaidlemas. Ta püüab alustada peres vaidlusi pühapäeval vahetult enne kirikusse minemist, esmaspäeva õhtul vahetult enne pereõhtut ja mil iganes abikaasad planeerivad minna templiistungile.

Tema ajastus on etteaimatav.

See kallis hukas ilm. Töö peenmateeriaga

Kui teie kodus või töökohas tekib tüli, lõpetage kohe oma tegemised ja püüdke rahu sobitada. Pole vahet, kes alustas. Tüli saab sageli alguse vigade otsimisest. Kui selle üle järele mõelda, on iseteadlikkus tõelise õigemeelsuse võltsing. Saatanale meeldib Kirikus tülisid levitada. Eriti hästi oskab ta ära märkida vigu Kiriku juhtides.

Joseph Smith hoiatas pühasid, et esimene samm usust taganemisel on usalduse kaotamine Kiriku juhtide vastu. Vaenlane näeb Josephi halvustamisega ränka vaeva, kuna taastamise sõnum sõltub prohveti aruandest selle kohta, mis toimus pühas metsasalus. Kurat teeb täna kõvemini tööd kui eales varem, et panna liikmeid nende tunnistuses taastamisest kahtlema.

soda valu muutumisel ilm ohtul polved haiged

Meie evangeeliumiajajärgu alguspäevil ei jäänud osa esialgsest kaheteistkümnest apostlist prohvetile lojaalseks, kuid hiljem nad kahetsesid seda. Üks neist oli Lyman E. Johnson, kes õigemeelsusetu käitumise pärast Kirikust välja heideti. Olin siis rõõmus ja õnnelik. Mu unenäod olid meeldivad. Hommikul ärgates oli mu vaim rõõmus. Olin päevad ja ööd õnnelik, pakatades rahust, rõõmust ja tänutundest.

Kuid nüüd on järel vaid äärmuslik pimedus, valu, mure ja kurbus. Ma pole sellest ajast peale näinud ühtegi õnnelikku hetke.

Need on hoiatuseks kõigile Kiriku liikmetele. Mina olen Kirikus usulepöördunu. Mind ristiti, kui olin aastane noor vallaline täiskasvanu ja õppisin Ameerika Ühendriikides Arizona osariigis meditsiinikoolis. Tean omast kogemusest, kuidas Saatan töötab Kirikuga tutvujate kallal, et neid segadusse ajada ja heidutada, kui nad tõde otsivad.

Olin jälginud kogu nooruspõlve ajal viimse aja pühadest sõprade eeskuju. Mulle avaldas muljet, kuidas nad oma elu elasid. Otsustasin Kiriku kohta rohkem teada saada, kuid ei tahtnud kellelegi öelda, et uurin mormooniusku. Sõprade surve vältimiseks otsustasin oma uuringud enda teada jätta. See oli palju aastaid enne internetti, mistõttu soda valu muutumisel ilm raamatukokku. Hakkasin neid raamatud suure himuga lugema ja sain neist inspiratsiooni. Samal ajal kui mu vaim igatses rohkem teada saada, hakkas Saatan mulle kõrva sosistama.

Ta ütles mulle, et selleks, et olla täiesti erapooletu, pean lugema ka seda, mida on kirjutanud Kiriku kritiseerijad. Läksin uuesti raamatukokku ja asusin ringi vaatama.

Ürituste otsing

Otse loomulikult leidsin ma raamatu, kus prohvet Josephit maha tehti. Selle mormoonide-vastase raamatu lugemine tekitas minus segadust. Jäin ilma meeldivast vaimust ja mõjust, mis oli mind uurimise ajal juhatanud. Pettusin ja olin peaaegu tõeotsingutest loobumas.

Ma palvetasin ja palusin vastust, lugedes samal ajal mormoonide-vastast kirjandust! Minu üllatuseks helistas mulle keskkooliaegne sõber, kes õppis nüüd Brigham Youngi Ülikoolis. Tal polnud aimugi, et ma salaja tema Kiriku kohta uurin. Võtsin ta kutse vastu. Sellal kui Nämm leiutab vaenlase ja ajab suured inimesed teda otsima, läheb lüüriline mina oma linna tänavatele armastust avaldama. Sest nagu öeldud, pole see raamat ainult sõjast või kriisist.

See ei ole idealiseeriv, vaid realistliku pilguga armastus kõrvaltvaataja jaoks suhteliselt trööstitu tööstusmaastiku vastu, mida väljendavad vaheldumisi argised ja muinasjutulised kujundid, mis on pärit kõhedatest muinasjuttudest. Pöördun nüüd tagasi alguses esitatud küsimuse juurde, miks on vaja valusatest asjadest kirjutada ja lugeda. Luuletus ei ole võluvits, mis maailma korda teeb, inimese hinge see tõenäoliselt päris lõplikult ei paranda, aga aitab siiski ellu ja inimeseks jääda, sest sõnastamine ehitab vähemalt mingil määral kaotatud tähendus- ja tegelikkusmehhanisme uuesti üles.

Ka paljud luuletajad arvavad, et kirjandus muudab midagi. Mina ei usu, et üks või teine luuletus globaalselt midagi muudaks, aga seda meelt ma olen, et kirjandus on töö nähtamatuga. See on töö peenekoeliste asjadega, peenmateeriaga, sõnaga — ja seeläbi töö tulevikuga. Ühtlasi on sellistel tekstidel lugejat vist vaja, et nad päriselt nii toimiksid. Kirjanduse kommunikatiivset rolli rõhutab samuti Jakõmtšuk ise ning kommunikatiivsuse seisukohast on oluline ka selliste tekstide tõlkimine — mingis mõttes jällegi võimatu ülesanne sõnastada teises keeles seda, mis juba algkeeles oli justkui sõnastamatu.

Kuidas tõlkida lagunevaid sõnu? Nii nagu kõike muudki võimatut st kõike : hea tahtega, heas usus, et ma ei saa lõpuni teada, mis tunne on olla teine inimene, vaid pean kuulama, mida ta mulle räägib.

Tõlkija kuulab ideaalis eriti tähelepanelikult ja on sedamoodi eriti võimas lugeja ja dialoogipartner. Mathura tõlked tunduvad delikaatselt kuulavat. Jakõmtšuk väljendab intervjuus kreedot, et luulekeel peaks olema loomulik, inimeste igapäevaelus kasutatav, mitte raamatukeel.

ARVAMUS: Ukraina sõda on kestnud kauem kui teine ilmasõda, ja sellest ei tehta isegi enam välja

See laululisus alguses üllatas, isegi võõrastas, aga loob kontrasti nii söetahmase või sõjatolmuse pildistikuga kui ka tõepoolest üsna tasase, neutraalse ja argise sõnavaraga, kust üksikud erandid seda mõjuvamalt eenduvad.

Valu ei lagune mälu kompostikasti peidetuna iseenesest, seda tuleb teadlikult ümber töötada. Töö peenmateeriaga on igas kriisis sama oluline kui töö jäme mateeriaga. Tlk Külli Paulus [3] Eneken Laanes.

Sarnased artiklid

Proovisin vist isegi vastu lüüa, ehkki ma pole kindel, kas ma ei mõtelnud seda tagantjärele välja. Au, häbi, vastuhakk, analüüs — ohvri sees toimub palju protsesse. Terve suve, ehk kauemgi, elasin unetutel öödel seda olukorda uuesti läbi. Ja loomulikult plaanitsesin kättemaksu. Õieti püüdsin seda pärast röövi kohe teoks teha.

Läksime sõbraga sündmuskohale, kaikad käes, aga ei leidnud kedagi. Kindlasti muutusin pärast röövi inimpelglikumaks, et mitte öelda ettevaatlikumaks. Enne röövi astusin ma kaakidega joviaalsesse vestlusse, selle asemel et võimalikult kiiresti eemalduda. Ohvri suurim süüdistaja on ohver ise. Edaspidi hoidsin linna peale minnes raha takso jaoks ning vältisin aastaid üksi öist hulkumist.

Kas tajusin end seega saakloomana? Kinnistasin ohvrirolli? Küllap jah. Aga seni, ptüi-ptüi-ptüi, olen ka sarnastest pahandustest pääsenud, ehkki hulgun öös üsna vabalt. Isegi pussi ei viitsi enam vööl kanda. Loomalik ja loomulik kättemaks Kättemaksul on küljes sotsiaalne stigma. Põhjus on lihtne: veritasule ehitatud ühiskond toimib õige kehvasti, sest verine lumepall paisub aina suuremaks.

Seepärast on kättemaks halb. Paljud inimesed ütlevad, et kättemaksuhimu on neile võõras.

soda valu muutumisel ilm poletik ola liigese pohjuste ja ravi

Küllap tõesti. Kindlasti pole see minugi aluspõhimõte. Kättemaks läbi põlvkondade ja laste ässitamine isa vastu tundub irratsionaalne.

Teatrid ja korraldajad

Röövimine ja peksasaamine on mu mälu sügavates kihtides alles. Kättemaksuhimust vabastas aeg, kuid hingesügavikku jäid armid. Minu kättemaks oli edasi elada, lootes, et nende mõttetute tegelaste elukäik läheb kolinal allamäge.

Olen endaga rahu teinud, ei tunne ennast ohvrina, kuigi hingearmid jäävad.

soda valu muutumisel ilm valus polve ulaosas

Kas see on andestamine? Ausalt öeldes ei usu ma täielikku andestusse. Kui mälestused närivad ja otsene kättemaks on võimatu — füüsilisest kättemaksust, muuseas, ei pruugi ka piisata —, jääb vaid võimalus minevik ümber mõtestada.

Ma ei usu, et valumälestust saab positiivseks mõtelda, sellest saab distantseeruda ning võib-olla vaadata juhtunut teise mätta otsast. Mälu ja kättemaks on suuremad kui inimene. Ka loodus laiemas tähenduses võib omamoodi kätte maksta.

soda valu muutumisel ilm soda valu muutumisel ilm

Inimene on osa loodusest. Me ei ole puud ega putukad. Vihmametsade hävitamist või lageraiet ei saa me kogeda vahetu ohvrina, kuid me oleme piisavalt tundlikud, et neid siiski käsitleda.

Teemal, kas ja kuidas mõtleb ja mäletab puu, võime vaid fantaseerida, püüda seda mõista suhtes inimesega. Ka sambla ja samblikuga on keerulised lood, kuid pole kahtlust, et muudel hulkraksetel on mälu olemas ning inimesele üsna hästi adutavas vormis.

Kui detailne on kassi mälu? Piisavalt, et kätte maksta. Kui ma pole pikalt kodus, kuseb ta mulle voodisse. Kuna inimkond on ülejäänud loodusega julmalt ja raiskavalt ümber käinud, räägivad mõned antropofoobsed inimesed, justkui oleksime ainus liik, mis tapab lõbu pärast. Kassid tapavad hiiri vähimagi huvita neid nahka panna. Isegi zooplankton tapab rohkem, kui ära jõuab tarbida, rääkimata lõvidest, kärpidest, jääkarudest ja, šokeeriv küll, kiilidest.

Primatoloogid Frans de Waal ja Lesleigh M. Luttrell on jälginud šimpanse, kes mäletavad ja maksavad kätte. Näiteks kui šimpans A aitab šimpansil B alistada šimpansi C, siis C aitab hilisemas konfliktis šimpansi A vastast. Seejuures ei pruugi A vastu pööramine olla võimumängu strateegilises plaanis C-le kasulik.

Tal on lihtsalt süda täis ja kogu lugu.

Mulle tundub, nagu teaksin sõjast juba niigi rohkem, kui teada tahan. Ma tean — banaalsuseni lihtsustades —, et sõda lõhub hoolimatult kõike hoole ja vaevaga ehitatut. Inimesed kannatavad ja satuvad keerulistesse olukordadesse ja kannatavad veel. Ja ma tean, et ei suuda sõdade suuri globaalpoliitilisi tagamaid, mõju ja dünaamikat päriselt hoomata, sest need käivad lihtsalt üle pea.

Kättemaks ei ole ratsionaalsuse, vaid emotsioonide valdkond. Mälu mäng on selleski, et mälestused pole tõigad. Sõbranna Piret rääkis, et ta märkab, kuidas segab reaalseid ja fiktiivseid sündmuseid, aastaarvud ei pea paika ning näiteks koolitöös tuleb kõike kontrollida. Me konstrueerime mälestuse igal mäletamise hetkel uuesti.

  • Avaldame Müürilehe veebiväljaandes ainult hoolikalt valitud partnerite reklaami ja selle abil saame laiendada nii autorite kui kajastatavate teemade ringi ning avaldada rohkem väärt artikleid.
  • Olade liigeste valud
  • Hing ja hingamine paneb ihu rakkesse.
  • Uhine haigus hip-is

Just see annab võimaluse sihilikuks manipulatsiooniks.