Saasta haigus ladina keeles

Tegemist on äärmiselt nakkava ja ägedaloomulise haigusega. Kas ja millistel tingimustel võib tööandja nõuda töötaja terviseandmeid sh vaktsineerimise kohta?

Küsimused, vastused

Tööandja peab seejuures kaaluma kõiki asjaolusid, sealhulgas hindama nakatumise ohtu ka muutunud oludes näiteks koroonaviiruse leviku taandumisel.

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Ehk et tööõnnetusena käsitletakse pigem nn äkktervisekahjustust, näiteks kukkumist või kemikaaliaurude sissehingamisest tekkinud mürgitust.

Koroonaviirusese haigestumist ei käsitata tööõnnetusena, kui see ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga näiteks kontoritöötaja nakatub viirusesse. Koroonaviirusesse haigestumise puhul võib tegemist olla tööga seotud haigestumisega, kui töötaja on nakatunud viirusesse oma töö laadi või töökeskkonnas esinevate bioloogiliste ohutegurite tõttu näiteks nakatunutega tegelev personal.

Kui on kahtlus, et haigestumine võib olla tööst tingitud, st nakatuti tööl tööülesandeid täites, siis tuleb sellest arstile teada anda. Perearst või muu arst, kes kahtlustab, et töötajal võib olla kutsehaigus, suunab inimese töötervishoiuarstile kutsehaiguse diagnoosimiseks.

Ladinakeelsete väljendite loend

Töötervishoiuarst teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja tööolude ning töö laadi kohta. Otsuse selle kohta, kas haigus on tööst põhjustatud või mitte, teeb töötervishoiuarst. Kui töötaja koondatakse, kas TLS § 37 alusel vähendatud töötasu arvutatakse koondamishüvitise ja puhkusehüvitise sisse? Koondamishüvitist arvutatakse töötaja viimase kuue kuu töötasu põhjal. Kui töötajale on sel perioodil makstud vähendatud töötasu TLS § 37 alusel, siis seda tasu ei võeta arvesse koondamishüvitise ja hüvitise vähem etteteatatud aja arvestamisel, ehk need tasud ei vähene seetõttu.

Näiteks kui töötaja koondatakse septembris, võetakse koondamishüvitise arvutamisel arvesse märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti töötasud. Töötaja töötasu vähendati aprillis ja mais TLS § 37 alusel. Kuna neid tasusid koondamishüvitise arvutamisel sisse ei võeta, arvutatakse töötaja koondamishüvitis märtsi, juuni, juuli ja augusti töötasu põhjal. Samas võetakse vähenenud tasu arvesse puhkusehüvitise arvestamisel, mistõttu on puhkusehüvitis seetõttu väiksem.

Millised töökeskkonna nõuded peavad olema tagatud kaugtöö tegemisel? Tööandja on kaugtöö puhul kohustatud veenduma töökeskkonna ohutuses läbi viima riskianalüüsi, töötajat juhendama jne. Kui riskianalüüsi käigus näiteks ilmneb, et töötajal ei ole kuvariga töötamiseks sobivat töötooli, siis tuleb tööandjal ja töötajal koostöös leida võimalus nõuetele vastava tooli kasutamiseks. Samuti tuleb juhendada kodus tööd tegevat töötajat, milliseks peab ta oma töökoha kujundama, millal tuleb pidada puhkepause, millised on võimalikud tervisemõjud, kas ja millistel tingimustel tohib tööd teha kodukontorist väljas näiteks rannas, pargis või mujal.

Sellisel juhul on tööandja veendunud töökoha ohutuses riskianalüüsi kauduvajadusel kokkuleppel töötajaga leidnud võimaluse töökoha parendamiseks ning töötajat juhendanud, milline on hea töökorraldus, töökoha kujundus ja miks see oluline on. Ka tervisekontroll tuleb kodus töötavale töötajale korraldada üldises korras. See tähendab, et kui töötaja töötab kuvariga üle poole tööajast, tuleb ta saata tervisekontrollile töötervishoiuarsti juurde nelja kuu jooksul tööle asumisest ja peale seda töötervishoiuarsti poolt näidatud ajavahemiku järel.

Lisaks soovitame läbi mõelda, kuidas toimitakse juhul, kui töötajaga peaks kaugtööd tehes juhtuma tööõnnetus, keda ja millal tuleb õnnetuse toimumisest teavitada. Head töökeskkonda saavad luua vaid töötaja ja tööandja üheskoos. Töötaja ei pea tegema tööd, milles ei ole töölepingus kokku lepitud, mis ei tulene saasta haigus ladina keeles töö iseloomust ning mis tema tervise ohtu seab.

Kui töötajale on mingi töö tegemine tervise tõttu vastunäidustatud, tuleb sellest tööandjat teavitada ning tööandja peab seda arvestama. Kuid lihtne koristustöö pindade puhastamine desinfitseermisvahendiga isikukaitsevahendeid kasutades ei valutab poidla liigestes kondides töötajatele olla liiga keeruline ega koormav.

Seda enam, kui seda tehakse tööajal st tööandja tasub ka selle töö tegemise eest. See on pealegi ka töötaja enda huvides.

Mida puhtamad on pinnad, seda vähem on viirusel võimalus ellu jääda ja meile kahju teha. Kui tunnete, et tööandja või tema esindaja ei juhendanud piisavalt, milliseid pindu ja kuidas puhastada, siis tuleb tema poole pöörduda ning paluda täiendavalt selgitada. Samuti andke tööandjale teada, kui te tunnete, et meetmed nt kummikinnaste kasutamine ei ole piisavad teie ohutuse tagamiseks.

Tööandja peab teavitama oma personali COVID juhtumitest ja kaitsemeetmetest kuidas kaitstakse ettevõttes kliente ja töötajaid. Tööandja peab teavitamisel piirduma üksnes vajaliku informatsiooniga.

Ilma põhjuseta ei tohi teistele töötajatele ja klientidele avaldada haigestunud isiku nime. Haigestunu nime võib avaldada vaid saasta haigus ladina keeles, kui on oluline ennetada edasist nakatumist näiteks teavitada haigestunud isikuga lähedalt koos töötanud kolleege.

Haigestunud isikule tuleb anda teada, et infot tema haiguse kohta jagatakse ka teiste töötajatega. Tööandja peab edastama isiku kohta üksnes minimaalsel hulgal vajalikku infot ning arvestama haigestunud töötaja inimväärikusega.

Kogu tõde vaktsiinidest – kuidas neid luuakse ja miks nad töötavad?

Kas tööandja võib oma töötajatelt küsida, kas neil on tuvastatud COVID millal see tuvastati ja kust töötaja nakkuse sai? Tööandjal ei ole reeglina õigust teada töötaja terviseandmeid, sh COVID diagnoosi, selle panemise hetke ja nakkuse saamisega seonduvat muud infot nt kellelt nakkus saadi. Samuti ei ole tööandjal õigust mõõta töötaja kehatemperatuuri, et selgitada välja, kas tal on palavik samuti terviseandmed.

Puksiirauto Tom - Kombain - Autolinnas 🚗 Autode ja veokite ehitusmultikas lastele

Tööandja võib eelnevat teha, kui see on töötajatega kokku lepitud ja kui see on erandkorras põhjendatav COVID nakatumise vältimiseks, kui töötaja puutub kokku teiste töötajate või klientidega. Samuti on tööandjal õigus küsida töötaja kinnitust, et töötaja terviseseisund ei takista tööülesannete täitmist ega ole ohuks teistele töötajatele või klientidele. Seega saab COVID diagnoosi kohta info andmine toimuda saasta haigus ladina keeles ja tööandja omavahelise kokkuleppe alusel.

Kas vaktsineeritud laps võib haigestuda? Vaktsineerimine peab esile kutsuma immuunvastuse, mis kaitseb vaktsineeritut edaspidistel kokkupuudetel sama haigustekitajaga. Paraku on inimeste immuunsüsteemid erinevad ja igale antigeenile ei pruugi vastuseks tekkida piisavalt palju antikehi. Seetõttu jääb üksikutel vaktsineeritutel immuunsus välja arenemata ning sellised isikud võivad haigestuda. Siiski on tõenäoline, et nakatumise korral põevad nad haigust kergemal kujul.

Sageli juhtub, et nakkuspuhangus jääb haigeks rohkem vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimesi. Vaktsiinivastaste jaoks on see taaskord tõend immuniseerimise mõttetusest.

Paradoksi põhjus peitub selles, et ükski vaktsiin pole täielikult efektiivne ja vaktsineerituid on enamasti palju rohkem. Toome ühe hüpoteetilise näide. Oletame, et koolis on õpilast, kellest viis ei ole vaktsineeritud. Leetripuhangus haigestuvad kõik viis vaktsineerimata last. Seega oli vaktsineeritute seas rohkem haigeid, kuid vaktsiin kaitses enamikku õpilasi. Kui kõik oleksid olnud vaktsineerimata, oleksid tõenäoliselt kõik haigeks jäänud.

Kondroksiid aitab liigesevalu on kaks põhjust Paljudes Aafrika ja Aasia riikides on leetrid jätkuvalt probleem. Tegemist on äärmiselt nakkava ja ägedaloomulise haigusega. See algab tüüpiliselt nina- ja silmapõletikuga ning köhaga, misjärel ilmuvad suu limaskestale punased laigud.

Mõne päeva pärast tõuseb kõrge palavik ja üle haige keha ilmub lööve. Tüsistustena võivad ilmneda mitmesugused põletikud. Eriti ohustatud on väikelapsed. Enam see nii ei ole. Ainuüksi käesoleva aasta nelja kuuga registreeriti USA-s leetrite juhtu.

Haiguse taasilmumist seostatakse sellega, et üha suurenev arv vanemaid keeldub oma laste vaktsineerimisest. Möödunud aastal esines palju haigestumisi vaktsineerimata ortodokssete juutide kogukonnas. Nakkuse tõid endaga kaasa Iisraelis käinud reisijad. Mõni aasta tagasi puhkes epideemia Ohio osariigi vaktsineerimata amišite kogukonnas. Seekord oli nakkusallikas Filipiinidelt tagasi pöördunud misjonär.

Eelajaloo ajal[ muuda muuda lähteteksti ] Viimase 50 — aasta jooksul, kui nüüdisinimeste hulk suurenes ja nad üle maailma hajusid, tekkisid ka uued nakkushaigusedsealhulgas viiruste põhjustatud haigused. Nn liigibarjääri ületamisel võib viiruse mõju olla laastav [6] ja inimestel ei pruukinud olla piisavalt tugev immuunsüsteem. Nüüdisajainimesed elasid väikestes kogukondades ja haigestunud inimesed kas surid või arenes neil immuunsus. Selline adaptiivne immuunkaitse kandub järglastele edasi ainult ajutiselt kas rinnapiimas või ema veres leiduvate platsentat läbivate antikehadega. Seetõttu esines haiguspuhanguid tõenäoliselt igas põlvkonnas.

Kõigepealt vaktsineerime me end selleks, et iseennast kaitsta. Nii tagame ohtlike haiguste vastu pikaajalise, mõnikord terve elu kestva kaitse. Tänu tõhusatele vaktsiinidele on nii mõnedki haigused muutunud äärmiselt haruldasteks. Paraku pole need tõved maailmast täielikult kadunud. Inimesed reisivad üha rohkem ja võivad enese teadmata välisriikides nendega kokku puutuda. Kui me pole kaitstud, võime kodumaale naastes kergesti algatada epideemia.

Teine vaktsineerimise põhjus on meid ümbritsevate inimeste kaitsmine. Leidub väike hulk isikuid, keda ei saa vaktsineerida, näiteks immuunpuudulikkuse või ägeda allergilise reaktsiooni tekkeohu tõttu. Üksikutel inimestel ei tekita vaktsiinid täielikku immuunsust, sest ükski vaktsiin pole protsenti efektiivne. Lisanduvad vaktsiinidest keeldujad ja vastsündinud, kes on vaktsineerimiseks liiga noored.

Loetletud isikud jäävad haigustele vastuvõtlikeks. Nende ainus lootus kaitsele on, et neid ümbritsevad inimesed on immuunsed ega saa neid nakatada. Sellist kaudset nakkushaiguste eest kaitsvat fenomeni nimetatakse kollektiivseks immuunsuseks.

Kollektiivse kaitse tekkimiseks pole elanike protsendiline immuniseerimine vajalik. Näiteks lastehalvatuse puhul piisab kollektiivse immuunsuse tekkeks 80—86 protsendi elanike vaktsineerimisest. Vaktsineerimiskava edukas täitmine pakub kaitset ka neile ühiskonna liikmetele, keda ei saa immuniseerida. FOTO: Horisont Kui vaktsineerituse tase langeb alla kollektiivse immuunsuse läve, võivad tekkida haiguspuhangud.

Täpselt selline asi juhtus 20 aastat tagasi Inglismaal, kui levis kõmu MMR-vaktsiini leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiin ohtlikkusest. Leetrite vastu vaktsineeritute hulk langes 80 protsendile, mis on vähem haigust ohjeldavast tasemest. Mõne aastaga kasvas leetritesse haigestumine ligi 25 korda. Peaaegu kadunud haigus muutus riigis jälle endeemiliseks.

WHO soovitatud vaktsineerimise tase haiguste leviku peatamiseks on 95 protsenti. Glukoosamiini liigend ja kimbud on laste vaktsineerimise tase ligi 93 protsenti. Samas tuleb märkida, et kõikide nakkushaiguste puhul kollektiivne immuunsus ei toimi. Üks niisugune erand on teetanus, sest teetanusehaiged ei ole teistele inimestele nakkusohtlikud.

Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. Lapse eest teeb otsuse tema vanem või seaduslik esindaja. Selle saasta haigus ladina keeles, milliseid vaktsiine immuniseerimiskavasse lülitada, otsustab sotsiaalministeerium, konsulteerides arstidega. Eestis müügiloa saanud vaktsiinide ohutust, kvaliteeti ja toimivust on kontrollitud ning need vastavad Euroopas kehtivatele nõuetele. Vaktsiine on mitut liiki Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud viiruseid või baktereid. Neid vaktsiine manustatakse 2—3 korda, sest ühekordne annus ei tekita tavaliselt piisava tugevusega immuunsust.

Inaktiveeritud vaktsiinid on näiteks marutõve, puukentsefaliidi ja A-viirushepatiidi vaktsiin. Nõrgestatud elusvaktsiinid sisaldavad elusaid viiruseid või baktereid, millel on kõrvaldatud haigust tekitavad omadused. Siia rühma kuuluvad näiteks leetrite, tuulerõugete ja kollapalaviku vaktsiin. Elusvaktsiinid on inaktiveeritud vaktsiinidest märksa tõhusamad immuunsuse kujundajad. Ühest või kahest annusest piisab, et tekiks kauakestev ja tugev immuunmälu. Paraku on neil ka puuduseid.

Elusvaktsiinid ei sobi nõrgenenud immuunsüsteemiga näiteks HIV-infektsiooniga isikutele.

Samuti on need suhteliselt õrnad ja võivad laguneda valguse või kõrge temperatuuri tõttu. Haruharva on juhtunud, et elusvaktsiin põhjustab haiguse, mille eest ta peaks kaitsma.

Seda on juhtunud näiteks suukaudse lastehalvatuse vaktsiini puhul. Kui laps neelab vaktsiinitilku, jätkab nõrgestatud viirus soolestikus mõnda aega replitseerumist paljunemist. See soodustab antikehade teket. Samal ajal eritub vaktsiiniviirust ka keskkonda. Teatud juhtudel võib vabanenud vaktsiiniviirus levida teistele inimestele. Kui piirkonnas leidub palju immuniseerimata inimesi, saab viirus jätkata replitseerumist. Enamasti pole see paha, sest nii immuniseeritakse ka teisi.

Probleemid tekivad siis, kui vaktsiiniviirus püsib liiga kaua elusana ja jõuab liiga palju muteeruda. Siis võib juhtuda, et mutatsioonide tulemusel taastuvad viiruse haigusttekitavad omadused.

Viimase paarikümne aastaga on maailmas 3 miljardit last saanud ligi 10 miljardit doosi suukaudset lastehalvatuse vaktsiini. Möödunud aastal esines maailmas 33 loomulikku ja enam kui vaktsiiniviiruse põhjustatud lastehalvatuse juhtu.

Lastehalvatus on muudetud nii haruldaseks, et vaktsiin näib ohtlikum kui haigus! Tegelik probleem pole niivõrd vaktsiinis, vaid selles, et mõnes piirkonnas on vaktsineeritud liiga vähe lapsi.

Hiljuti muudeti suukaudset vaktsiini ohutumaks ja õnnetute kõrvalnähtude arv peaks vähenema. Allühik-vaktsiinid töötati välja selleks, et vähendada elusvaktsiinidega kaasnevaid riske. Nendes on antigeenideks haigustekitaja teatud osad, näiteks bakteriraku polüsahhariid või mõni viiruse kapsiidivalk.

Viirused inimkonna ajaloos

Allühik-vaktsiinidel on saasta haigus ladina keeles eriliike. Konjugeeritud vaktsiinide puhul on haigustekitaja raku polüsahhariid seotud valgulise kandja külge. Teine eriliik on rekombinantsed vaktsiinid, mida toodetakse geenitehnoloogia meetodite abil laboris. Sellised vaktsiinid sobivad ka nõrga immuunsüsteemiga inimestele. Näited allühik-vaktsiinidest on B-viirushepatiidi, gripi ja inimese papilloomiviiruse vaktsiin.

Eelajaloo ajal[ muuda muuda lähteteksti ] Viimase 50 — aasta jooksul, kui nüüdisinimeste hulk suurenes ja nad üle maailma hajusid, tekkisid ka uued nakkushaigusedsealhulgas viiruste põhjustatud haigused. Nn liigibarjääri ületamisel võib viiruse mõju olla laastav [6] ja inimestel ei pruukinud olla piisavalt tugev immuunsüsteem. Nüüdisajainimesed elasid väikestes kogukondades ja haigestunud inimesed kas surid või arenes neil immuunsus.

Selline adaptiivne immuunkaitse kandub järglastele edasi ainult ajutiselt kas rinnapiimas või ema veres leiduvate platsentat läbivate antikehadega. Seetõttu esines haiguspuhanguid tõenäoliselt igas põlvkonnas. Umbes aastat eKr, kui inimesed hakkasid asustama Niilust ümbritsevaid viljakaid maid, suurenes rahvaarv piisavalt, et viirused saaksid pidevalt populatsiooni mõjutada.

Aretati sigu, veiseid, kitsi, lambaid, kaameleid, kasse ja koeri. Üheks märkimisväärseks erandiks on aga gripp. Suurem osa loomade viirusi on liigispetsiifilised ega kujuta inimestele mingit ohtu.

Herpesviridae sugukonda kuuluvad viirused mõjutasid nüüdisinimeste eelkäijaid esimest korda üle 80 miljoni aasta tagasi. Epideemiaid ja pandeemiaid on põhjustanud hiljem tekkinud viirused ning ajalooallikates on kirjeldatud just neid. On võimalik, et Lähis-Idas Vana-Egiptuse Leetreid on nimetatud ka teisiti, näiteks ladina sõnast rubeus 'punane' tulnud nimetustega rubeola ja morbilli 'väike katk'. Seetõttu vajab viirus epideemiliseks muutumiseks suur populatsiooni ja neoliitikumi ajal seda ilmselt ei toimunud.

Egiptuse hieroglüüfides kujutati seda inimese arengu loomuliku järguna.

Hiljem on selleks taimeks peetud Eupatorium lindleyanum'i, mis nakatub tihti tomati koldlehisuse viirusega. Arste oli vähe ja needki toetusid sama palju astroloogiale kui piiratud meditsiinilistele teadmistele.

Mõne nakkushaiguse raviks kasutati salvi, mis valmistati siilirasvas küpsetatud kassist. Leetrid põhjustasid ilmselt ühe 49 epideemiast, mis levis aastatel — Hilisemad Tšingis-khaani juhitud mongolite vallutusretked põhjustasid Euroopas Sissetoodud veistega jõudis haigus seejärel Inglismaale.

Kariloomade surm tõi omakorda kaasa näljahäda. Haigestunud surid tundide jooksul ja surma esines kõikjal üle linna. Kui välja arvata laipu vedavad vankrid, olid tänavad tühjad, ja Henry VII keelas linna sisenemise kõigile peale arstide ja apteekrite. Kauplemisele ja reisimisele seati piirangud, haigestunud perekonnad eraldati kogukonnast, hooneid suitsutati ja kariloomi tapeti.

Hoolduslehe alusel maksab Eesti Haigekassa hooldushüvitist esimesed 14 haiguspäeva vanemale, kellel on haigestunud alla aastane laps või alla aastane puudega laps; 7 haiguspäeva teiste perekonnaliikmete põetajale. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks. Raske haiguse kasvajad jms korral kehtivad teistsugused hooldushüvitise maksmise reeglid. Loe hooldushüvitisest lähemalt. Lisainfot saad Eesti Haigekassa telefonil

Mõne allika kohaselt oli nakkuse allikaks Christoph Kolumbuse laevadel olnud sead. Suremus oli pea viis korda suurem kui See sai alguse hispaania konkistadoori Pánfilo de Narváezi sõjaväest, kuna neil oli konkistadoor Hernán Cortési juhtimisel Kuubalt tulles kaasas ori Aafrikast, kes põdes rõugeid.