Olaliigese trauma langemisel
Kogu selle keeruka struktuuri, sealhulgas luude, lihaste, sidemete, veresoonte ja närvide, seisundist sõltub liigese tervis ja liikuvus. Arst võib soovitada steroidide või MSPVA-de intraartikulaarset manustamist, mis kõrvaldavad valu hästi. Diagnostika Õlaliigese ebastabiilsuse diagnoosimiseks piisab reeglina funktsionaalsete testidega traumatoloogi läbivaatusest.
Kasutatud allikad Painduvus ja selle arendamine Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse, sõltudes liigese ehitusest ning lihaste ja kõõluste venitatavusest.
Kui jutt on üksikutest liigestest, siis on õigem rääkida nende liikuvusest, mitte painduvusest. Liigeste liikuvus on efektiivse tehnilise täiustumise möödapääsmatuks tingimuseks.
Pediatric Dentistry - Dental Trauma - NBDE Part II
Mitteküllaldase painduvuse korral aeglustub tunduvalt liigutusvilumuste omandamise protsess. Mitteküllaldane liigeste liikuvus ei võimalda rakendada täieliku jõudu, kiiruse- ja koordinatsiooni halvenemisele, töö ökonoomsuse langemisele ning on sageli ka liigeste ja lihaste vigastamise põhjuseks.
Painduvus- ehk venitusharjutuste sooritamine täidab sporditreeningus järgmisi funktsioone: kiirendab valgusünteesi ja tõstab toiduainete omastamise efektiivsust väldib vigastusi, regulaarselt venitusharjutusi sooritavatel sportlastel on vigastusi tunduvalt vähem kui neil, kes seda ei tee venitusharjutused on head eelsoojenduse vahendiks venitusharjutuste kasutamine stimuleerib kehaliste võimete arengut.
Erinevad spordialad esitavad painduvusele spetsiifilisi nõudmisi, mis on tingitud võistlustegevuse biomehaanilise struktuuri iseärasustest. Näiteks akadeemilise sõudmisega tegelejatel peab olema hea lülisamba, õla- ja puusaliigese liikuvus, ujujatel hea õlavöö ja põlveliigese liikuvus. Eristatakse aktiivset ja passiivset painduvust.
Aktiivse painduvuse all mõistetakse liigutuste ulatust, mis sportlane saavutab ilma kõrvalise abita, kasutades vaid nende lihasgruppide jõudu, mis võtavad otseselt osa vastava liigutuse sooritamisest.
Passiivne painduvus tähendab liigutuste ulatust, mis saavutatakse väliste jõudude abil partner, inerts, mitmesuguste vahendite kasutamine jne.
Krooniline ebastabiilsus: kui õlaliiges hüppab välja
Aktiivse painduvuse ulatus on passiivsest alati väiksem. Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liigutusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega.
Hea painduvus on väga oluline õigete liigutuste õigeks teostamiseks erinevatel spordialadel, olles seotud nii erinevate kehaliste võimetega kui sporditehnikaga.
Kasutatud allikad Painduvus ja selle arendamine Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse, sõltudes liigese ehitusest ning lihaste ja kõõluste venitatavusest. Kui jutt on üksikutest liigestest, siis on õigem rääkida nende liikuvusest, mitte painduvusest. Liigeste liikuvus on efektiivse tehnilise täiustumise möödapääsmatuks tingimuseks. Mitteküllaldase painduvuse korral aeglustub tunduvalt liigutusvilumuste omandamise protsess.
Kui painduvus on hea, suudab sportlane teha vajalikke liigutusi tugevamine, kiiremini, täpsemalt, pikemalt jne. Mitteküllaldane liigeste liikuvus ei võimalda rakendada täielikult jõudu, kiiruse- ja koordinatsioonivõimeid, ning viib lihastesisese ja — vahelise koordinatsiooni halvenemisele, töö ökonoomsuse langemisele. Sageli on ka liigeste ja olaliigese trauma langemisel vigastamise põhjuseks.
Selle liigese nihestus toimub õla ülemise osa kaotamisega ettepoole, mille järel käsi muutub väljapoole ja tõmmatakse küljele tagasi. Ülejäänud osas kulgeb õlaliigese nihestus nii tagumises, ülemises, alumises kui ka intrathoracic-vormis. Kõik need tekivad suhteliselt harvemini, kuid mitte vähem, nad võivad provotseerida paljusid probleeme, vigastades naaberkudesid. Õlaliigesel on selle liikuvuse tõttu suur nihestus. Lisaks tavalistele liikidele on üks eraldi - õlaliigese tavaline nihestus, mille ajal on õlg väga ebastabiilses olekus ja nihe toimub isegi minimaalse koormuse korral.