Kui ravida polveliigese valu

Suured sidemed, mis võivad kahjustuda, on eesmine ristatiside, tagumine ristatiside ja seesmine külgside. Need tegevused koormavad tunduvalt vähem põlvi. Kahjuks ei saa sportides alati vigastusi vältida.

Ülemäärase koormuse korral põlveliigesele, näiteks jooksmisel, käimisel, hüppamisel ja jalgrattaga sõitmisel, võib tekkida niinimetatud jooksja põlve sündroom.

Tavaliselt ilmneb see valu näol põlvekedras ja see tekib ülemäärase koormuse, traumade, jalaluude haiguste või lihaste nõrkuse tõttu.

Muud põhjused Osteoartroosi puhused põlvekahjustused tekivad järk-järgult. Kui probleemide tõttu puusa- või hüppeliigeses häirub kõnnak, viib osteoartroos põlveliigeste deformatsioonide tekkimisele.

See on omakorda seotud traumadega. Isegi ebaolulised põlvetraumad suurendavad sarnaste traumade tõenäosust tulevikus. Rasked sidemete vigastused: sideme kiud on täielikult rebenenud.

1. Põlvevalu sümptomid sõltuvad selle põhjustest ja raskusastmest.
2. Salvesta valu shinis
3. Suure tõenäosusega on päris paljud sellega tuttavad.

Sellist tüüpi vigastuste tekke põhjusteks on tavaliselt väline kontakt vastu painutatud või väljasirutatud põlveliigest või siis põlve äkiline ja tugev pööramine. Nihestused — põlve nihestused ehk dislokatsioon on harvemini esinev põlve vigastus ning see toimub tavaliselt mõne suure lööktrauma tagajärjel näiteks löök põlve või kukkumine põlvele. Selle vigastuse korral nihkub liiges oma õigest asendist välja.

Kuna antud seisund võib oluliselt kahjustada nii närve kui ka veresooni on tegu väga tõsise vigastusega ning arsti või isegi kirurgi sekkumine on vajalikud. Luumurrud — tekivad peamiselt kukkumise või väga tugeva põlvetrauma tõttu.

Tegu on kõige tõsisema põlvevigastusega. Põlvevalu ravi ning leevendamine: mida peaks tegema? Kuidas peaks ikkagi nüüd tegutsema, kui on põlvedega probleem tekkinud. Põlvevalu leevendamiseks on olemas mitmeid erinevaid mooduseid.

Põlvevigastused ja nende ravi

Õnneks saab ka lihtsamate ja kavalate nippidega ka leevendust piinava valu käest. Tundub lihtne ning imelik moodus valu leevendamiseks aga nii on.

Rääkisime ennist ülekoormusest. Siin võib olla üks põhjustest liigne pinge põlvele.

Tee enda põlvele rahulikke liigutusi Puhka aktiivselt ehk hoia põlv liikumises, aga ära avalda talle koormust liialt. EI saa joosta ning on vaja taastuda? Mine ujuma! Vähem koormust põlvele!

Rahulik jooga Kuigi on oluline lasta põlvedel puhata, siis ei ole hea ka liiga palju puhata. See võib teie põlvi tegelikult nõrgendada ja aidata kaasa rohkem liigesvaludele. Alustades rahulike jooga venitusharjutustega saate alustada enda taastumis teekonnaga.

Külm Oled põlve vigastanud, siis külm aitab turset vähendada. Külm vähendab närvi impulsi edasiliikumist, mis vähendab valu aistingut. Ei tasu kasutada soojakotte.

Kuumus hõlbustab vereringlust ja vabastab lihased pingest ning oluline on, et ei kasuta kuuma kohe peale vigastust! Seda saab ise teha ning sellega saab valu leevendada, aga valu ei kao niisama.

• Meniski vigastus — miks see tekib ja kuidas sellega toime tulla?
• Kui põlv hakkab valutama! » Kasulikku lugemist » Eesti Ortoosikeskus

Parim variant on külastada füsioterapeudi. Füsioteraapia on hea viis keha taastamiseks ja tugevdamiseks, taastades nii funktsioonid, kui ka liikuvuse. Osadel juhtudel võidakse tunda põlves ka rütmilist raksumist või plõksumist raksumine iseenesest ei viita meniski rebendile!

Põlve lukustumine tähendab, et mõne kindla liigutusega võib põlv minna füüsiliselt lukku, ehk ta ei taha enam minna sirgeks ega kõveraks.

Eriti enne vihma, nagu ta kinnitas. Et tema pealt saavat halba ilma kohe ette ennustada, väitis ta.

Selle vabastamiseks peab tavaliselt kas jalga natukene raputama või põlve jõuga tagasi sirgeks suruma. Õige nõksuga, saab selle tagasi voltida ning lukustumistunne kaob.

Valule ja lukustumistundele lisaks võib ka inimene tunda põlves teatavat ebastabiilsust või erinevust võrreldes teise põlvega.

Põlv võib osadel liigutustel või asendites teha järsu nõksu ning tahta alt ära vajuda. Kuna menisk annab ajule tagasisidet põlve asendi kohta, siis rebendi puhul on see tagasiside häiritud. Samuti häirib valu ning paistetud lihastiku tööd, ning seetõttu puudub jala üle samasugune kontroll nagu enne vigatust.

Eelnimetatud sümptomid ei pruugi aga alati tähendada, et tegemist on just spetsiifiliselt meniski rebendiga. Vigastuste ennetamises on alati oluline roll tehniliselt õigesti sooritatud treeningul.

Kui juba juhtus … Esimene asi on põlvele peale vaadata! Kui on näha, et põlv on lihtsalt turses ja valulik, kuid siiski liigub ja valu pole väga tugev, siis RICE rest, ice, compression, elevation ehk puhkust, külma, kompressiooni tugisidekõrgemale.

Samas ei tohiks kindlasti käsitada põlve kui puupulka ja seda tikksirgena hoida. Valu piires põlve liigutamine aitab paranemisprotsessidele tunduvalt rohkem kaasa. Põlve mittekasutamine nõrgestab aga lihaseid ja pärsib kergelt vereringet, mille tõttu vigastuse paranemine võib venida.

Põlvevalu – põhjused, ennetamine, ravi

Kergemate venituste ja väiksemate rebendite puhul ei ole see tõenäoliselt vajalik, eriti kui suurt valu ei ole ja põlv liigub. Pigem oleks vaja konsulteerida füsioterapeudiga, lasta põlv hinnata ning teha põhjalik ja juhendatud taastumine. Taastumise eesmärk peaks olema alati jõuda samale tasemele, mis oli enne vigastust, või võimalikult selle lähedale. Samas, kui on tegemist tõsisema traumaga, on visiit ortopeedile enam kui vajalik.

Ja mis kõige tähtsam — igasugune vigastus tuleb välja ravida! Kui trauma- või ülekoormuse järgne taastumine jääb puudulikuks, on suur oht, et tekib kordusvigastus.

Kui põlved valutavad

Sama kehtib ka siis, kui ülekoormust põhjustavat faktorit treeningutelt ei kõrvaldata. Aja jooksul võib põlv kaotada ka oma normaalse kuju.

• Home Nr.
• Meniski vigastus – miks see tekib ja kuidas sellega toime tulla? (1/3) - Reakt Füsioteraapia

Liigese äärtesse võivad tekkida luukasvised ehk osteofüüdid. Luu- või kõhretükid võivad murduda ja liigesesse liikuda, kahjustades põlve veelgi enam ja põhjustades rohkem valu.

Sidemed ühendavad luid omavahel. Põlvesidemed purunevad või rebenevad enamasti sporti tehes või õnnetuse tõttu. Suured sidemed, mis võivad kahjustuda, on eesmine ristatiside, tagumine ristatiside ja seesmine külgside. Eesmine ristatiside võib rebeneda, kui muuta kiiresti suunda, pöörata ülakeha ja puusi, kui jalad on ühe koha peal maas või kui hüppest maandumisel tasakaal kaotada.

Eesmine ristatiside võib kahjustuda ka ülekoormusest tekkinud vigastuste tulemusena.

Meniski vigastus – miks see tekib ja kuidas sellega toime tulla? (1/3)

See võib rebeneda ka vananemise tulemusena või muutuda liiga pehmeks. Tagumine ristatiside võib saada kahjustada, kui põlve esiosa saab löögi või kui põlve esiosa venitatakse liiga palju. Seesmise külgsideme kahjustused tekivad enamasti löögist põlve küljele.

Kõhred pehmendavad liigese pindu ja kaitsevad neid.