Kui kaua liigese parast venitamist. Sagedamini esinevad meestehaigused

Naistel suureneb kehakaal kergesti menopausi alguses ja ka selle ajal. Niisiis peab mõnel eluperioodil või elulaadi muutuse korral kehakaalu säilitamisele pöörama erilist tähelepanu. Liigsöömist on vaja vältida juba lapseeas, kuid teadliku tahtejõu abil võib saavutada normaalkaalu igas elueas. Liigeste õiges asendis hoidmiseks ja toetamiseks kasutatakse abivahendeid: tugesid orteese , lülisamba toetamiseks tihedasti ümber keha hoiduvaid korsette, lampjalgsuse korral tallatugesid. Enamik parafimoosi juhtudest õnnestub spetsialistil likvideerida ilma operatsioonita.

Portaali teadliktreening. Venitamist saab üldiselt jagada kahte kategooriasse: staatiline ja dünaamiline venitamine. Staatiline venitamine tähendab liigese maksimaalses amplituudis hoidmist mingiks määratud ajaks. Dünaamiline venitamine tähendab kontrollitud liigutuste sooritamist läbi liigese täisamplituudi. Dünaamilist venitamist võiks tegelikult vabalt nimetada hoopis võimlemiseks või liikuvusharjutuste sooritamiseks, kuna staatilisi asendeid ei hoita või hoitakse väga lühikest aega.

Staatiline venitamine on ikkagi enamasti see, millest mõeldakse, kui räägitakse venitamisest. Keegi ei mõtle kangiga kükke tegeva inimese peale vaadates: «näe, venitab! Meile meeldib küsida oma klientidelt ja teistelt treenijatelt ning treeneritelt küsimust «miks sa venitad? Järgnevalt kui kaua liigese parast venitamist lähemalt populaarsetest vastustest, mida sellele küsimusele antakse, ning hindame, kui head põhjused need venitamiseks ikkagi on.

Fenomen Bruno Gröning - dokumentaalfilm - 2. osa

Ühtlasi loodame anda oma panuse, et inimeste teadlikkust tõsta, sest paljud venitavad valedel alustel. Tegelikult juhtub enamik vigastusi normaalses liigese liikuvusulatuses, mitte maksimaalses liikuvusulatuses.

Me küsiks — mil moel peaks suurem liikuvusulatus aitama paremini vigastusi vältida? Vigastuste vältimisel peetakse oluliseks lihase jõuabsorbeerimise võimet. Lihase pikkusest tähtsam on suuta lihaskokkutõmbe abil liikumist pidurdada, et vältida lihase pikenemist ülempiirini. Lisaks ei pruugi passiivsete venituste praktiseerimine kanduda üle aktiivse lihase venitatavusse ning jõuabsorbeerimise võimesse. Samuti võib venitamine pikendada reageerimisaega välisjõududele.

Suure tõenäosusega on päris paljud sellega tuttavad. Kui mõelda, siis meie põlved saavad väga suure koormuse osaliseks meie igapäevastes tegemistes. Kuigi tegu on ebameeldiva ja ka frustreeriva probleemiga, siis õnneks päris paljud põlve valuga seotud mured on hõlpsalt ravitavad. Füsioteraapia võib samuti aidata põlvevalu leevendada, kuid siiski mõnel juhul võib põlv vajada kirurgilist sekkumist. Siit saad ülevaate, miks võivad põlved meile üldse muret tekitada, mis suurendavad seda riski ning kuidas põlvedega seotuid probleeme ennetada?

Arvatakse, et venitused vähendavad närvijuhtivuse kiirust, mille tulemusena motoorsete ühikute aktiveerimine on pärsitud. Ehk teisisõnu: lihase aktiveerimise võime on langenud. Ja veel — venituste puhul on täheldatud analgeetilist efekti ehk valuvaigistavat toimet. Suurenenud valutaluvus võib omakorda olla riskifaktor vigastuste kergemaks tekkeks.

Mida siis teha? Soovitame vigastuste riski vähendamiseks teha pigem mõtestatud jõutreeningut kui venitada. Alahinnata ei maksa ka korralikku soojendust, kui kaua liigese parast venitamist sellest tuleb juttu hiljem. Aga uuringutes, mis näitavad sooritusvõime paranemist, on enamasti võrreldud venitamist lihtsalt kontrollgrupiga kes ei tee midagimitte teist tüüpi harjutustega. Paljud uuringud on vaadanud liikuvusharjutuste ja venitamise mõju sooritusvõimele. Kui liikuvusharjutustel on leitud positiivseid efekte sooritusvõimele, siis akuutsel lühiajalisel venitamisel pigem mitte.

  1. Home Nr.
  2. Lihasvalu pärast treeningut – hea või halb? – Ajakiri SPORT
  3. Sagedamini esinevad meestehaigused
  4. Ravida laimu poletikku

Paljud uuringud näitavad, et venitamine enne treeningut võib sooritusvõimele hoopis negatiivselt mõjuda. Üksikud uuringud on näidanud, et staatilisel venitamisel lühikese kestusega pole sooritusvõimele negatiivset toimet, eriti kui sellele on järgnenud soojendus. On leitud, et venitused võivad akuutselt alandada lihase maksimaalset, plahvatuslikku ja kiiruslikku jõudu ehk tänu venitamisele võime sprintida ja hüpata trennis kehvemini ja olla nõrgemad kui me võiks olla.

Ehk kui lühikest aega venitada, siis pole sellest midagi hullu? Võimalik, aga miks venitada, kui positiivset toimet samuti pole?

kate liigeste probleemid arthroosi ola ravi folk oiguskaitsevahendite abil

Miks raisata aega millelegi, millest on paremaid variante? Näiteks Pagaduan jt võrdlesid Teisele kohale jäi lihtsalt vana hea sörkjooks. Kolmandale ja neljandale kohale jäid veel mõned erinevad kombinatsioonid. Soojenduse tegemata jätmine või ainult venitamine koigi liigeste artroos halvimad variandid! Kestvusalade, näiteks jooksmise puhul on leitud, et venitamisel on nii negatiivne kui efektita mõju.

Rattasõidu puhul on leitud pigem ainult negatiivset mõju. Jõutreening seevastu omab kestvusaladele vägagi positiivset mõju.

millist liiget valu liigestes hupotureoidismi ravi

Et trennis sooritusvõime ja enesetunne parem oleks, soovitame teha venitamise asemel enne treeningu põhiosa korralikku soojendust. Nende viie uuringu tulemused 77 uuritavat viitavad sellele, et venitamine vähendab lihasvalu 72 tunni jooksul pärast trenni kahe protsendi võrra.

Selline mõju ei ole praktikas eriti väärtuslik. Antud kokkuvõte tuvastas 12 olulist kontrollitud uuringut, mis vaatlesid venitamise mõju enne ja pärast füüsilist aktiivsust lihasvalule. Nende uuringute kvaliteeti peeti madalaks kuni keskmiseks. Mõnes uuringus uuriti venitamise mõju enne füüsilist aktiivsust, mõnes pärast füüsilist aktiivsust ja mõnes mõlemat.

Nendel uuringutel olid väga järjepidevad tulemused. Need näitasid, et mõju lihasvalule oli väga väike või olematu nädala jooksul pärast füüsilist aktiivsust. Tasub teada ka seda, et venitamine võib hoopis lihasvalulikkust tekitada, eriti inimestel, kes ei ole sellega harjunud või kes venitavad liiga pikalt ja agressiivselt.

Valida õiged koormused. Treeningutega taasalustades või üldse alustades on soovituslik hoida koormused madalad, teha vähem seeriaid ja väiksemate raskustega. Samuti on soovituslik tõsta koormust järk-järgult.

Lihasvalu pärast treeningut – hea või halb?

Sellisel juhul ei ole mingit konkreetset põhjust tahta paremini painduda. Näiteks osa jooksjatega tehtud uuringutest näitab, et vähem painduvad jooksjad on ökonoomsemad.

Kui aga liikuvusulatus mingi tegevuse edukaks sooritamiseks on liiga väike, oleks suuremast painduvusest kindlasti kasu. Kas venitamine parandab painduvust ehk teisisõnu liigese liikuvusulatust? Kirjandus kinnitab, et nii see tõepoolest on.

Levinud müüdid venitamise kohta

Aga nende uuringute kvaliteeti peetakse madalaks. Lühiajaliselt parandab venitamine painduvust päris hästi, aga saadud toime ei kesta väga kaua, enamiku uuringute kohaselt kuni pool tundi. Üksikute uuringute kohaselt kauem. Loomulikult aitab venitamine painduvust parandada, aga painduvust võib parandada ka täisamplituudiga nende liigutuste tegemine, milles tahetakse painduvamaks saada. Näiteks kui tahetakse sügavamat kükki teha, siis võiks teha täisamplituudiga kükke ning proovida järk-järgult sügavamale saada.

Mitmed uuringud näitavad, et jõutreening parandab painduvust. Jõutreening kui kaua liigese parast venitamist painduvuse parandamisel olla sama efektiivne või isegi veel efektiivsem kui venitamine.

Ära ei tasu unustada, et liigese liikuvusulatuse suurendamisega paralleelselt peaks arendama ka lihasjõudu, et õppida liigest uues liikuvusulatuses paremini kontrollima. Ka siinkohal on jõu- ja liikumiselemente sisaldavad harjutused paremad kui venitamine. Geneetika rolli ei tasu samuti unustada. On inimesi, kellel on hea painduvus ka ilma regulaarselt venitamata, ning neid, kellel regulaarsest venitamisest hoolimata on raske liigesliikuvust suurendada.

katki uhine ravi kate haigete kuunarnukite liigutamisel

Liiga «lahtised» liigesed võivad olla ebastabiilsemad ehk liikuvusulatust võib just olla raskem kontrollida! Pealegi, paljud lihased, mida sageli venitatakse, võivad olla n-ö venitamatud. Anatoomiast ja biomehaanikast lähtuvalt ei ole ilmselt võimalik mõningaid lihaseid kas üldse või siis mitte märkimisväärselt venitada.

bold polved kuljelt hoidke kaed harja sormed

Esiteks, nad sisaldavad liigutamist, mis on hea, sest sa tõenäoliselt tahad saada mingis liigutuses paremaks, mitte lihtsalt paigal seismises jäsemed väljasirutatuna. Kas need, kes kunagi pärast trenni ei venita, peaks siis kõik puuhobused olema? Või need, kes päevad läbi istuvad? Kas nende inimeste puusapainutajalihased kaotavad oma pikkuse ja jäävad «lühemaks»? Kas selle kohta on tõendust? Venitamist kasutatakse sageli liigeste liikuvusulatuse parandamiseks, aga kuidas ikkagi liigese liikuvus täpsemalt paraneb?

Välja on pakutud kaks varianti: mehaaniline muutus lihases ja muutus lihase venituse taluvuses. Teadusuurijad on järeldanud, et venitamine parandab liigese liikuvusulatust muutes pigem venituse taluvust. Mitmed uuringud on näidanud, et venitamine tegelikult ei muuda lihaste pikkust, vaid parandab venituse taluvust. See tähendab, et liigese liikuvusulatus paraneb ilma, et tegelikult lihaste pikkuses midagi muutuks.

Untitled Document

Õhku jääb aga küsimus, et kas see on hea, et liigese liikuvusulatus suureneb selle läbi, et inimene talub suuremat liikuvusulatust ja see ei tekita talle enam sellist ebamugavust, mida enne venitamist tekitas.

See võib hüpoteetiliselt tähendada seda, et aju lubab liigesel rohkem liikuda, aga kui treenija ei suuda suuremat liikuvusulatust hästi kontrollida lihaste aktiivse töögavõib see teha teda vastuvõtlikumaks vigastustele.

anesteesia seniv haiget vasakpoolsete harjade eest

Kui on soov lihaste «pikkust» säilitada, siis tasub ennast liigutada nendesse amplituudidesse, mida soovitakse «säilitada». Ajule tasub näidata, et seda liikuvusulatust on vaja. Use it or lose it! Kasuta või kaota! Tänu korralikule soojendusele on võimalikud järgnevad positiivsed efektid: kiirem lihaskontraktsioon ja lõdvestumine, paranenud reaktsiooniaeg ja jõu rakendamise kiirus, paranenud jõud ja võimsus, vähenenud liikuvustakistus, paranenud hapnikutransport, paranenud metaboolsed reaktsioonid jne.

Seega soojenduse üks ülesandeid on temperatuuri tõstmine ja verevarustuse parandamine ning mõlemat aitab paremini saavutada läbi liigutamise toimuv aktiivne tegevus. See võib hõlmata mingit aeroobset tegevust nt sörkmillele järgnevad liikuvusharjutused, mis, nagu varem ka mainitud, võivad sooritusvõimet isegi tõsta.

Erinevate soojendusvariantide mõju on ka uuritud. Pagaduan jt võrdlesid erinevate soojendusprotokollide mõju kükist üles hüppele. Leiti, et kõige paremini mõjus üldine soojendus antud juhul sörkjooks kombineerituna liikuvusharjutustega. Teisel kohal oli lihtsalt vana hea klassikaline üldine soojendus.

Vahepeale jäid veel mõned erinevad kombinatsioonid nagu näiteks venitamine koos üldise soojendusega. Soojenduse üldse tegemata jätmine või ainult venitamine olid halvimad variandid. Lisaks tuleks tähelepanu pöörata riietusele. Õige riietus aitab kiiremini soojaks saada ja ka keha soojana hoida.

viivitus liigeste haigustest glukoosamiin ja kondroitiin naturi toode

Ei ole parim mõte maika ja plätude väel jõusaalis rassida. Öeldakse veel, et kui vahepeal ei venitata, siis reageerib keha sellele halvasti ja muutub kangeks.