Metsik valu. Samal teemal

Kuni püsiva valuga inimene saab oma arstilt, terapeudilt, treenerilt või ka meediast infot selle kohta, kui habras ja nõrk tema keha on, kui valesti ta istub ja astub või nutitelefoni kasutab, kui kohutav on tema röntgenpilt või rüht, kui nõrgad ja sõlmi täis on tema lihased ning kui lootusetu on tulevik, ei saa suurt muutust loota. Nii näiteks läheb migreeni tõttu igal aastal töötava inimese kohta kaduma tööpäeva. Sellel arusaamal on suur rakenduslik väljund raviks.

Tervis Valu võib esineda koos vigastusega, aga vigastus metsik valu esineda ka ilma valuta ja valu ilma vigastuseta. See annab märku, et valu mis sisaldab kondroitiini ja glukoosamiini on keerulisem, kui esialgu arvatakse.

Füsioterapeut: valu tuleks mõista laiemalt kui vigastusena

Kas selliseid inimesi on palju, kellel ei tundu olevat kehaliselt midagi viga, aga kes on kõikvõimalikes valudes? Kui jah, siis miks see nii on? Tavapärane on ju arvata, et kui kusagilt valutab, siis on keha katki.

Püsiva valu esinemissagedus on erinevate allikate kohaselt kolmandikul kuni pooltel inimestel rahvastikust ning selle täpsetest põhjustest on veel palju, mida ei teata.

Püsiva valu käes kannatajaid on maailmas rohkem kui südamehaigeid, diabeetikuid ja vähihaigeid kokkuning seetõttu on see meditsiinisüsteemis suur ja kulukas probleem.

On isegi leitud, et osaliselt aitab meditsiinisüsteem valu mitte mõistmisega probleemile kaasa. Näiteks kui püsiva seljavaluga inimene laseb enda seljast MRT-pilti teha, siis tema prognoos valu osas ei parane, vaid hoopis halveneb.

Siiski on viimaste aastakümnetega valualane teadus kõvasti arenenud ja olukord paranemas.

Peavalu tüübid Peavalud jagunevad kaheks: peavalud, mis annavad märku mõnest muust haigusest.

Peamine muutus seisneb arusaamas, et kehalised vigastused ei ole piisavad, et selgitada täielikult valu põhjuseid. Terve ajaloo vältel on otsitud valu põhjustele selgitust piltdiagnostikast, rühihäiretest ja teistest struktuursetest patoloogiatest, aga see ei ole kogu tõde valu põhjustest selgitanud.

Meil võib olla valu koos vigastusega, aga samamoodi võib meil olla vigastus ilma valuta ja valu ilma vigastuseta.

Kui paneme täiesti valuvabad ja terved inimesed MRT-uuringusse, siis leiame, et peaaegu kõigil on struktuurseid probleeme, alates diskide degeneratiivsetest muutustest kuni spondülolisteesideni, aga valu puudub.

See annab meile märku, et struktuursed muutused võivad osaliselt olla täiesti normaalne nähtus, mitte valu põhjus. On Teil mõnda näidet olukorrast, kus inimese keha reageerib üllatuslikult?

Kindlasti on Teil klientidega sääraseid juhtumeid esinenud. Näiteks üks minu klient, kellel esines krooniline valu, rääkis huvitava loo sellest, kuidas ta esmakordselt märkas valu ja vigastuse erinevusi.

Nimelt oli ta ühel päeval kooki küpsetanud ja selle ahjust välja võtmise ajal tundis järsku tugevat kärsahaisu. Tabamata selle põhjust võttis ta koogi ahjust kiirelt välja, arvates, et on selle ära kõrvetanud.

2. Ему всегда хотелось выйти наружу - и во сне, и наяву.
3. Asd-3 liigeste ravi
4. Все было упаковано в гравикомпенсаторные контейнеры, которые нейтрализовали вес, поэтому иметь дело приходилось только с массой и, следовательно, с силой инерции.
5. Liigesevalu on

Kook ei olnud kusagilt kõrbenud. Seejärel märkas ta oma kätt, mis oli ahju pannes läinud vastu ahju tulikuumale laele ja põletanud tema nahka. Sealt tuligi see imelik hais, koed olid põletusest kärssama läinud.

Kummaline oli, et ta ei tundnud sellel hetkel absoluutselt valu. Ta käsi sai küll põletada, aga valu puudus. Kuna koogi valmistamine oli kliendi jaoks tavapärane tegevus, mille käigus ta on aastate jooksul ikka kokku puutunud kuumemate esemetega, oli tema aju õppinud kehast tulevaid aistinguid ignoreerima. Info ärritusest liikus küll mööda närve tema ajju, aga kuna keskkond oli ohutu ja ärritused tavapärased, ei vastanud aju valuaistinguga.

See on hea näide sellest, kuidas ümbritsev keskkond ja mõtted võivad valukogemust mõjutada.

Kuidas siis ikkagi valust aru saada, kui keha nii kummaliselt reageerib? Selleks, et mõista, kuidas me valu tunneme, tuleb teha vahet ägedal ja kroonilisel valul. Kui end vigastame, siis sellega kaasnev valu tuleb eelkõige kehast endast ja ärritust tundvatest retseptoritest. Seda nimetatakse ägedaks valuks. Aju otsustab kehast tulenevate ärrituste tõttu alarmkella lüüa.

Koroonaviiruse küüsi jäänud NBA meister: arvasin päriselt, et suren

Metsik valu vigastus on paranenud ja valu jääb kestma, siis seda valu nimetatakse krooniliseks ehk püsivaks valuks. Püsiv valu ei tähenda, et vigastus pole paranenud. Keha taastumisvõime säilib senikaua, kuni inimene elab.

Radikulopaatia sümptomid olenevad sellest, mis närvid on mõjutatud. Närvid, mis väljuvad lülide vahelt, on sega­närvid, mis hõlmavad nii motoorseid kui ka sensoorseid närvikiude. Motoorsed närvikiud kontrollivad teatud lihaseid, sensoorsed närvikiud on aga seotud eri aistingute tunnetamisega naha pinnal, nagu temperatuur, valu ja puudutus.

Püsiv valu tähendab, et perifeersed närvid või närvisüsteem koos ajuga on muutunud ülitundlikuks. Erinevad koormused ja ärritused tõlgendatakse aju poolt suurema tõenäosusega ohtlikuks, mistõttu tekib ka valu. Varasem vigastus on üks suurimaid tegureid, miks närvisüsteemi tundlikkus võib püsima jääda, kuid tegelikult ei pea inimene metsik valu selle jaoks üldse vigastamagi. Ainuüksi informatsioon võib samuti tekitada inimesele tunde, nagu keha oleks vaja kaitsta ning ta aju tekitab valuaistingu.

Arvamus, et inimese rüht on halb, tema röntgenpilt korrast ära, midagi "paigast ära", lihases sõlmed või lihased nõrgad, on negatiivne informatsioon, mis tõstab närvisüsteemi tundlikkust.

Metsik porgandiseemne eeterlik õli - BioAromaForYou

See on midagi, mida meditsiinisüsteemis tuleks teadlikult vältida, et mitte suurendada valu põhjustavaid psühho-sotsiaalseid tegureid. Siinkohal tasuks täpsemalt tuua välja erinevad mudelid, mille alusel valule lähenetakse. Millised mudelid on praegu teaduses ja füsioteraapias kõige enam kasutusel? Laias laastus võib valu mudelid jaotada kaheks. Need on biomeditsiiniline ja bio-psühho-sotsiaalne.

Esimese hinnangul on valu seotud ainuüksi struktuursete patoloogiatega. Bio-psühho-sotsiaalne valumudel on biomeditsiinilise valumudeli edasiarendus, mis võtab arvesse, et valu on kompleksne ehk mõjutatud mitmest tegurist.

Peavalu tüübid

Nii "bio"-st ehk probleemidest kudedes kui ka "psühho"-st ehk liigsest stressist ja meie enese perspektiivist kahjustuse ees ja "sotsiaalsetest" teguritest, nagu lähedaste inimeste toetus ja keskkond. See mudel näeb inimesi terviklikult ja annab seega neist põhjalikuma arusaamise. Biomeditsiiniline valumudel on aastaid kasutuses olnud ja tõenäoliselt kasutatakse seda veel paljudes kohtades siianigi. Küll on näha juba muutuseid teiste komplekssemate mudelite suunas.

Välismaa näitel võib praeguseks valualaseid teadmisi pidada heaks umbes 54 protsendil meditsiiniteaduste lõpetanutest ja 69 protsendil füsioterapeutidest, mis ei ole kahjuks piisav, et täielikult aidata püsiva valuga inimesi.

Eesti statistikat on raske oletada, aga vähemalt minu lähimad kolleegid ja tuttavad on oma silmaringi juba avardanud. Arenguruumi on aga kindlasti.

Maksa- ja neeru, taastamiseks. Pärast maksa diabeeti ja maksa taastumiseks pärast viirusinfektsiooni Kõrge kolesteroolitase Rosaatsea, ekseemi, akne, kihelus, vanuse laigud,armid, kortsud, tuhm nahak Tselluliit, apelsinikoore Hüpotensioon, väsimus asteenia närvidest Kuseteede probleemide, sealhulgas neerukivid, põie probleemeid, veepeetus ning liigse kusihappe puhul, ka podagra, liigestevalu probleemid on tingitud liigsest kusihappest Raske kõhulahtisus düsenteeriaseedehäired ja soole gaasi. Valuliku menstruatsiooni puhul. Südamehaiguste, vähi, neeruprobleemid, ja uss infestatsioonid. Suurendab seksuaalset erutust.

Valu käes kannatava inimese elu on keeruline, kuna erinevad spetsialistid annavad tema valu põhjuseks erinevaid selgitusi. Füsioterapeudid on kallutatud nägema valu põhjuseks rühti, treenerid lihasnõrkust, massöörid lihaspingeid ja arstid röntgenpildil nähtut.

See tekitab inimeses tihtipeale veel rohkem stressi ja segadust.

Metsik porgandiseemne eeterlik õli

Millised on praegu parimad tõenduspõhised valu ravimise võimalused? Konkreetsetest sekkumistest, mis kõigile ühtmoodi sobiksid, on raske rääkida, kuna iga inimese valukogemus on täiesti individuaalne.

Saame ainult rõhutada põhiprintsiipide tundmise olulisust nii tervishoiutöötajatel kui valuga kimpus olevatel inimestel. Hea ravi algab valukogemust mõjutavate tegurite komplekssest hindamisest. Teadmine ja õpetus, miks valu tekib, on suur osa kaasaegsest valuravist, mis aitab inimesel enda raviprotsessi ja hiljem ka elulaadi juhtida. Laias laastus on tähtis teadmine, et valu tuleks mõista laiemalt kui ainult vigastusena. Pigem on see meie aju hinnang ohust.

Kõigel, mis suurendab ohutunnet, on ka potentsiaali suurendada valukogemust. Need ohud võivad olla erinevad. Näiteks meie teadmised ja mõtted võivad ohutunnet tõsta. Metsik valu, mis suurendab turvatunnet, võib valu vähendada.

Peavalu tüübid – Peavalu

Sellel arusaamal on suur rakenduslik väljund raviks. Kuni püsiva valuga inimene saab oma arstilt, terapeudilt, treenerilt või ka meediast infot selle kohta, kui habras ja nõrk tema keha on, kui valesti ta istub ja astub või nutitelefoni kasutab, kui kohutav on tema röntgenpilt või rüht, kui nõrgad ja sõlmi täis on tema lihased ning kui lootusetu on tulevik, metsik valu saa suurt muutust loota. Kui hakata valu käes inimesi rohkem ära kuulama, võib palju muutuda.

Neile tuleks pakkuda sotsiaalset tuge ning metsik valu mõista, et inimkeha on kohanemisvõimeline ja tugev vaatamata valule.

• Сделай это за меня, пожалуйста.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa.