Haigla haige haiget. GRAAFIK ⟩ Haiglas suri kaks koroonahaiget, nakatunute arv püsib kõrge - Uudised - Pärnu Postimees

Tuberkuloosi ulatusliku leviku tingimustes tehakse HIV-positiivsetele isikutele tuberkuliinitest eesmärgiga varakult avastada nende nakatumine ning alustada ennetusravi. Nakatumisriskiga isikud vaktsineeritakse. Desinfitseeritakse nakatavas haigusvormis haige ninasekreet ja sellega saastunud esemed. Vaktsineeritakse riskirühma kuuluvaid inimesi loomaarstid, farmitöötajad, laboritöötajad, kaitseväelased. Vastuvõtlikkus tuulerõugetele on üldine. Sel juhul rakendatakse kõiki eelnimetatud katku tõrjemeetmeid alates katkuhaige või haiguskahtlase isiku kiirest isoleerimisest haiglasse ning kontaktsete isikute arstlikust jälgimisest ja antibiootikumikuuri tegemisest.

Tänaseks on Eestis tuvastatud 17 koroonaviirusesse haigestumist. Viimased uudised on tulnud Võrumaalt, kus Võru haigla sõnul on kinnitatud koroonaviiruse juhtum ning kohalikud koolid ja lasteaiad suleti ajutiselt.

Kuna sündmus on värske, ei osanud terviseamet seda pikemalt kommenteerida. Terviseamet tõstis ka riskitaset riigist ning nende hinnangul on piiratud haiguskollete ja -puhangute tõenäosus kõrge. Eile ilmnes, et Saaremaal on viirusesse haigestunud kaks inimest, kes ilmselt said haiguse Eestisse saabunud Põhja-Itaaliast pärit võrkpalluritelt.

Haige ei ole nakkusohtlik, kuid raske seisundi tõttu vajab üldjuhul haiglaravi. Tavaliselt toimetab haige haiglasse kiirabi. Tervishoiutöötaja informeerib juhtunust kohe Terviseameti piirkondlikku talitust.

Tervisekaitseametnik teostab kolde uuringu ja suunab kogu mürgistust põhjustada võinud toidu mikrobioloogialaborisse uuringuks. Tähelepanu pööratakse eelkõige kodus valmistatud hoidistele konservidsamuti vinnutatud lihale ja marineeritud kalale kui võimalikele levikufaktoritele.

troksunazin aitab liigesevalu

Pärast materjali võtmist laboratoorseks uuringuks soovitab tervisekaitseametnik ohtliku toidu jääk hävitada. Desinfektsioon ei ole vajalik. Ei praktiseerita. Botulismi levikuoht piirdub üldjuhul perekonnaga. Võivad haigestuda ka sama toitu söönud külalised. Tervishoiutöötaja selgitab ohtlikku toitu söönud inimesed ja annab vajadusel neile abi.

Brutselloositekitajad ei levi inimeselt inimesele. Haige hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. Brutselloosi riskirühma kuuluvad põllumajandus- ja vetrinaartöötajad.

Tervishoiutöötaja kontrollib epidemioloogilisel näidustusel riskirühma kuuluvate töötajate tervist üks kord aastas. Brutselloosikoldes tagavad ohutuse veterinaarprofülaktilised üritused. Tervisekaitseametnik korraldab epidemioloogilise uuringu: selgitab välja loomse nakkusallika ja haigustekitajate levikufaktori.

Nakkushaiguste tõrje nõuded

Desinfitseerimisele kuuluvad haige mädaeritised ning sellega saastunud vahendid, tarbeesemed ning riietus. Maades, kus esineb brutselloosi endeemiline levik, vaktsineeritakse riskirühma kuuluvaid inimesi. Haige kontaktseid ei vaktsineerita. Brutselloosi puhanguid esineb harva, kuigi haigestumine võib kõrge olla. Puhangu likvideerimise põhimeetmeks on riskirühma inimeste kontaktide katkestamine haigete loomadega ning nende brutselloosivastane immuniseerimine. Haigustekitaja ei levi inimeselt inimesele.

Seetõttu vajab haige hospitaliseerimist alles kesknärvisüsteemi kahjustuste tekkimise staadiumis. Tervisekaitseametnik korraldab epidemioloogilise uuringu: selgitab välja võimaliku nakkusallika, haigustekitajate levikufaktorid veiste spongioosset entsefalopaatiat BSE põdenud lehma liha, iatrogeenselt — kirurgiliste ja hambaarsti instrumentidega, vereülekandega, organsiirdamisega, hormoonide manustamisega.

Tõrjeüritused piirduvad veterinaarsete meetmetega — BSEd põdevate loomade õigeaegse avastamise ja kahtlase liha müügilt eemaldamisega.

Desinfitseeritakse haige looma ja inimese vere ning muude koevedelikega saastunud vahendid ja tarbeesemed. Creutzfeldt-Jakobi tõbi esineb üksikjuhtudena. Tervishoiutöötaja korraldab haige kiire hospitaliseerimise nakkushaiglasse -osakonda. Haige transporditakse kiirabi poolt, toksilise difteeria pisikukandja võib hospitaliseerida ka eraautoga. Nii haige kui pisikukandja ei tohi kasutada ühistransporti hospitaliseerimise eesmärgil.

Tervishoiutöötaja annab juhised haigega pisikukandjaga suhelnud isikutele ja teavitab nende perearste nakkusohust. Perearst võtab kurgu-nina-limaproovi bakterioloogiliseks sihtuuringuks.

Kui haigega pisikukandjaga suhelnud inimesed on kaitsepookimata, siis korraldab perearst nende kaitsepookimise. Perearst teavitab haige pisikukandja pereliikmeid vajadusest tuulutada eluruume pärast haige pisikukandja lahkumist ja puhastada laste mänguasju koduses majapidamises kasutatavate desinfitseerivate puhastusvahenditega. Tervisekaitseametnik teeb epidemioloogilise uuringu ja teavitab perearsti haigega pisikukandjaga suhelnud inimestest ja selgitab välja riskirühma isikud.

Riskirühma kuuluvad kõik isikud, kellel oli viimase 7 päeva jooksul tihe või intiimne kontakt C. Riskirühma kuuluvad perekonnaliikmed, sõbrad, sugulased, kes regulaarselt on külastanud haiget ja tema kodu, isikud, kellel oli intiimne vahekord või kes suudles haigega pisikukandjagasama ruumi töökaaslased, lasteasutuses rühmakaaslased ja kasvatajad, klassikaaslased ja õpetajad, mängukaaslased, kursusekaaslased ja õppejõud, reisi- matka- treeningu- ja võistluskaaslased, meditsiinitöötajad, kellel oli kokkupuude haigega pisikukandjaga.

Perearst jälgib neid 7 päeva jooksul ja teeb iga päev neile ninaneelu vaatluse ja kehatemperatuuri mõõtmise. Pisikukandjad ja riskirühma isikud allutab perearst ravile antibiootikumidega. Perearst lubab riskirühma isikud kollektiivi pärast ravikuuri lõppemist. Soovitatav ravikuur riskirühma inimestele on benzatiinpenitsilliiniga Haige elukohas samuti teistes viibimiskohtades desinfektsiooni ei tehta.

Tähtsamaks tõrjemeetmeks on laste ja noorukite kaitsepookimine, mida tervishoiutöötajad teostavad kehtestatud korras. Haigla haige haiget immuniseeritakse ka difteeriat põdenud inimene haiglast lahkumisel. Puhangu korral rakendavad tervishoiutöötajad ja tervishoiuametnikud kõiki loetletud tõrjemeetmeid. Haige isoleeritakse kiiresti nakkushaiglasse -osakonda täielikku ohutust tagavasse isolaatorisse.

Tervishoiutöötajad väldivad lähikontakti haigega. Haige juurde lähevad ainult individuaalsetes kaitsevahendites ravi- ja põetusmeeskonna liikmed. Tervishoiutöötaja haigla haige haiget on suurim staadiumis, mil haigel esineb oksendamine, kõhulahtisus ja veritsemine.

Tervishoiutöötaja selgitab välja kontaktsed isikud ja kehtestab nendele aktiivse arstliku jälgimise Ebola viirusnakkuse kahtlusel 21 päevaks ja Marburgi viirusnakkuse kahtlusel 9 päevaks pärast viimast kokkupuudet haigega. Mehed hoiduvad kaitsmata seksuaalkontaktidest.

Juhul kui jälgitaval kontaktsel tõuseb palavik 38,5—39,0 °C, hospitaliseeritakse ta kohe. Vaktsiinid puuduvad. Ebola ja Marburgi viirusnakkused võivad levida elukondlike, haiglanakkuse ja laborinakkuse puhangutena. Haiged ja haiguskahtlased isikud hospitaliseeritakse ja isoleeritakse kiiresti. Kontaktsetele kehtestatakse aktiivne arstlik jälgimine Marburgi viirusnakkuse korral 9 päevaks ja Ebola viirusnakkuse korral 21 päevaks. Haige hospitaliseeritakse nakkushaiglasse -osakonda kliinilisel näidustusel, samuti juhul, kui kodusel põetamisel ei ole võimalik vältida nakkuse levikut.

Nakkusallikaks on tavaliselt inimene. Tervishoiutöötaja juhendab kodusele ravile jäetud haiget ja tema pereliikmeid käte pesemise vajadusest pärast defekatsiooni ja enne söömist. Haige on nakkusohtlik ja ta ei tohi tegeleda toidu valmistamisega pereliikmetele. Puhangud tekivad nakkuse toidu- või veekaudse leviku tagajärjel.

koputamise ravi liigestesse

Meie oludes levib nakkus tavaliselt toiduga. Puhangute põhjused selgitab tervisekaitseametnik. Levikufaktoriks olnud toitu võib selgitada haigete küsitlusandmete võrdluse teel. Harvemini levib nakkus joogiveega. Veepuhangute puhul tõstatab tervisekaitseametnik omavalitsuse ees elanike nakkusohutu joogiveega varustamise vajaduse.

Kuni selle teostumiseni teavitab inimesi vajadusest kasutada keedetud joogivett. Tervisekaitseametnik võtab nakkuse levikus kahtlustatava joogivee proove ja saadab need laboratooriumi bakterioloogiliseks uuringuks.

Kui puhangu asjaolud on selgitatud, siis rakendab tervisekaitseametnik seaduses ettenähtud sanktsioone. Haigustekitajad ei levi inimeselt inimesele.

Haiget ei hospitaliseerita.

  1. Kristiine Gümnaasiumi desinfitseerimine Foto: Tiit Blaat Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnas, et üle Eesti on jälgimise all üle inimese, kes on koroonaviirusesse nakatunutega lähemalt kokku puutunud.
  2. Valjavoolu nime liigeste valu
  3. Määrus kehtestab nõuded nakkushaiguste tõrje ja epideemilise leviku tõkestamise ühtseks korraldamiseks ja elanikkonna nakkusohutuse tagamiseks lisatud.
  4. Vaikesed sormeliigendid haiget

Põhinakkusallikaks on koerad, vähem teised koduloomad, kelle roojaga levivad haigustekitajad. Inimene nakatub looma roojaga saastunud väliskeskkonna objektide vahendusel.

Tervishoiutöötaja allutab haigestunud inimesed arstlikule järelevalvele pikemaks ajaks, jälgides kasvajate ilmumist. Tervisekaitseametnik korraldab epidemioloogilise uuringu: selgitab välja nakkusallika ja haigustekitajate levikufaktorid looma roojaga saastunud toit, vesi, pinnas jm. Põhiliseks haigustekitajate levikut tõkestavateks üritusteks on hoolikas käte pesemine ja muude hügieeninõuete täitmine ning haiguse likvideerimine koerte ja muude koduloomade seas.

Desinfitseerida tuleb looma roojaga kokku puutunud tarbeesemed. Puhangutena ei levi. Eestis esineb üksikjuhtudena, mõnedes maades endeemiliselt. Haige on suhtlemisel nakkusohtlik, kuid tema isoleerimine ei ole vajalik. Nakkuse levikut püütakse tõkestada üldhügieeniliste nõuete abil. Tervishoiutöötaja korraldab nakatunud isiku dehelmintiseerimise. Kuna ravimid ei hävita vastseid, tuleb ravi korrata kaks kuni kolm korda kahenädalase intervalliga.

Selle aja jooksul arenevad vastsed suguküpseks ja muutuvad ravimi toimele alluvaks. Elukohas tekkinud kolde likvideerimiseks ravitakse samaaegselt kõiki pereliikmeid sõltumata mikrobioloogilise uuringu tulemusest. Samaaegselt dehelmintiseerimisega puhastatakse eluruumid korduvalt tolmuimejaga ja pinnad desinfekorit sisaldava puhastusvahendiga. Vajalik on voodi- ja aluspesu vahetamine.

Puhanguid ei esine, kuid nakkus levib perekonniti ja lastekollektiivides. On soovitatav korraldada lastekollektiivides sihtuuringuid naaskelsabanakkuse leviku haigla haige haiget ja kolde avastamisel dehelmintiseerida nakatunud lapsed ja täiskasvanud ning nende lähikontaktsed isikud.

Haigla intensiivravi voodikohtadest on hõivatud 80 protsenti. Viimase nelja ööpäevaga on haiglas surnud viis koroonahaiget.

Haige ei vaja isoleerimist haiglasse. Hospitaliseerida võib kliinilisel näidustusel. Üritused nakkuskoldes, desinfektsioon. Tervishoiutöötaja määrab tõvestatule spetsiifilise ravi.

Ravi toimub ambulatoorselt. Ravi määraja juhendab haiget kasutama hügieenireegleid, mis võimaldavad tõkestada lambliate fekaal-oraalse leviku kodus ja töökohal. Tervishoiutöötaja soovitab haige pereliikmetele tuua roojaproove laboratoorseks uurimiseks.

Avastatud tõvestatud pereliikmetele määratakse spetsiifiline ravi, millega likvideeritakse giardiaasikolle perekonnas. Desinfektsiooni perekonnas tekkinud koldes ei kasutata. Tegevus nakkuspuhangu korral. Lambliad levivad fekaal-oraalsel viisil. Nende levikut soodustab hügieenireeglite eiramine. Rühmaviisiliselt võivad haigestuda lapsed lasteaedades. Tervisekaitseametnik pöörab lasteaedade kontrollimisel tähelepanu kehtivale režiimile ja korrigeerib seda vajadusel tõkestamaks lambliate levikut.

Ta korraldab vajadusel laste roojaproovide uurimise selgitamaks tõvestatud lapsed ja informeerimaks nendest perearste. Haige hospitaliseeritakse raske haigusvormi ja tüsistuste või haigla haige haiget tekke ohu korral. Haigestumise tõusu ja epideemilise leviku perioodil korraldatakse lastekollektiivides laste igapäevane jälgimine, et haiged lapsed varakult avastada. Haigestunud lapsed eraldatakse kohe rühmast. Nakkuse sissetoojateks lastekollektiivi võivad olla haigestunud kasvatajad ja muu personal.

Võõraste isikute sissepääsu lasterühmadesse piiratakse maksimaalselt. Haigeid ja haiguskahtlasi töötajaid ei lubata laste juurde. Haigestunu levitab maksimaalselt viirusi katarraalsete nähtude kõrgperioodis — 5.

Laps lubatakse tagasi kollektiivi pärast haigusnähtude kadumist, seega mitte varem kui 7 päeva pärast haiguse algust. Ruumides korraldatakse märgpuhastamine desinfektsiooniaineid sisaldava pesemisvahendiga. Elanikke vaktsineeritakse A- ja B-gripi vastu gripi epideemilise tõusu eelsel perioodil septembris-oktoobris. Eeliskorras kuuluvad immuniseerimisele gripi riskirühma kuuluvad inimesed. Gripivaktsineerimise iseärasuseks on selle kordamise vajadus igal aastal, sest gripiviiruste antigeenne struktuur muutub igal hooajal, mis tingib uue vaktsiini kasutamisele võtmise.

Lasterühm isoleeritakse, võõraid isikuid ei lubata lasterühma juurde, haigusnähtudega kasvatajad jm personal eemaldatakse töölt. Nakatamisoht kestab gripi, paragripi ja RS-viirusnakkuste korral — 7—10 päeva, adeno- ja enteroviirusnakkuste korral — kuni kaks nädalat.

Kalle Grünthal maskidest ja testimistest

Haige eemaldatakse kollektiivist eelnimetatud perioodiks, kuid tagasi ei lubata mitte enne kliiniliste haigusnähtude täielikku kadumist. Gripi puhul on intervall esmaste ja korduvjuhtude vahel 1—2 päeva, mittegripoossete respiratoorsete nakkuste korral 5—6 päeva. Puhangu kestus lastekollektiivides on A-gripi korral 6—10 päeva, B-gripi korral 18—25 päeva, paragripi korral — 8—14 päeva, RS-viirusnakkuste korral — 10—15 päeva, adenoviirusnakkuse korral — 25—30 päeva.

Haige isoleeritakse kodus või hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel haiglasse. Lastekollektiivis on soovitatav sisustada ruum haigestunud laste koheseks ajutiseks isoleerimiseks.

Kui sama etioloogiaga epidemioloogiliselt seotud haigusjuhtude arv rühmas on üle viie, kehtestatakse lasterühmale karantiin 10 päevaks pärast viimase haigusjuhu esinemist: uusi lapsi ei lubata rühma, keelatakse teiste rühmade külastamine ja ühisüritused, keelatakse ka kasvatajate liikumine rühmade vahel.

tabletid kuunarnukkide liigeste valu

Kasvatajad jälgivad lapsi uute haigusjuhtude varajaseks avastamiseks. Haige isoleeritakse 24 tunniks pärast antimikroobse ravi alustamist.

rahvavabaduste artroosi ravi aitab

Haige kontaktsed kodused või kollektiivi lapsed allutatakse tervishoiutöötaja jälgimisele. Juhul kui perekonnas on üks või rohkem immuniseerimata väikelast, tehakse kõigile haige lähikontaktsetele täiskasvanud kaasa arvatud rifampiin-profülaktikat.

Juhul kui 60 päeva jooksul on lastekollektiivis esinenud kaks või enam invasiivset haigusjuhtu ning lapsed on vaktsineerimata või mittetäielikult vaktsineeritud, tehakse kõigile lastele ja kasvatajatele rifampiin-profülaktikat. Desinfektsiooni ei tehta. Vaktsineeritakse lapsi alates kahe aasta vanusest. Puhangu korral rakendatakse ülalnimetatud tõrjemeetmeid. Epidemioloogilisel näidustusel vaktsineeritakse noorukeid ja täiskasvanuid vaktsiini ühe doosiga.

HIV-positiivset isikut ei isoleerita. HIV-tõve hilisstaadiumis vajab haige hospitaliseerimist kliinilisel näidustusel. Tervishoiutöötajad väldivad saastumist haige vere ja koevedelikega. Tervishoiutöötaja selgitab välja HIV-haige seksuaal- ja süstlavahetuspartnerid, säilitades nende konfidentsiaalsuse.

Haige vere ja koevedelikega saastumise vältimiseks kasutatakse individuaalseid kaitsevahendeid. Kutsetegevuse käigus HIV-nakatunud tervishoiutöötajatele tehakse ekspositsioonijärgset ennetusravi antiretroviirusravimitega.

ureamplasmoosi valus liigesed

Tervishoiutöötaja nõustab HI-viiruse levikut piiravates küsimustes kaitstud seksuaalsuhete kasutamine, süstlavahetuse korraldamine süstivatele narkomaanidele, suguhaiguste ennetamine ja ravi, rasedate, doonorivere ja -elundite HIV-testimine ning testimise järgne nõustamine. HIV-positiivne isik ja tema seksuaalpartnerid ning süstivad narkomaanid ei loovuta verd, elundeid ega rinnapiima.

Tuberkuloosi ulatusliku leviku tingimustes tehakse HIV-positiivsetele isikutele tuberkuliinitest haigla haige haiget varakult avastada nende nakatumine ning alustada ennetusravi. Haige vere, koevedelikega saastunud esemed ja instrumendid desinfitseeritakse. Asümptomaatilisi HIV-positiivseid lapsi vaktsineeritakse kõigi immuniseerimiskava alusel ette nähtud vaktsiinidega. Samadel põhimõtetel vaktsineeritakse epidemioloogilisel näidustusel HIV-positiivseid täiskasvanuid.

Kasutatakse eelnimetatud tõrjemeetmeid HI-viiruse leviku tõkestamiseks. Haige roe on nakkusohtlik. Haiglaravi nakkushaiglas või nakkusosakonnas on näidustatud haiguse raske kliinilise kulu korral, samuti juhul, kui kodusel põetamisel ei liigeste haiguste ajal punased laigud võimalik vältida nakkuse levikut.

Kui tervishoiutöötaja jätab haige kodusele ravile, siis juhendab ta pereliikmeid desinfitseerima haige rooja. Haige ei tohi tegeleda kodus toidu valmistamisega, kuni ta on nakkusohtlik. Haige inimene on teistele harva nakkusallikaks.

Kampülobakterid ringlevad loomade seas. Tõvestunud koduloom on inimesele nakkusallikaks. Meie oludes on nakkusallikaks tavaliselt veis, siga ja kana. Nakkus levib toiduga. Puhangu korral küsitleb tervishoiuametnik haigeid selgitamaks nende haigestumist põhjustanud ühislevikufaktorit.

Kui toit või selle valmistamiseks kasutatud loomsed toiduained on säilinud, siis saadab tervishoiuametnik sellest võetud proovid laborisse bakterioloogiliseks uurimiseks. Kui puhangu põhjus on selgunud, siis rakendab tervisekaitseametnik seaduses ettenähtud sanktsioone. KATK Eestisse saabunud haige või haiguskahtlane isik hospitaliseeritakse nakkushaiglasse -osakondatagades täieliku isoleerimise ja tervishoiutöötajate nakkusohutuse, eriti juhul, kui tegemist on kopsukatkuga.

Nii kopsu- kui muhkkatkuhaige viibib ranges isolatsioonis vähemalt 48 tundi pärast antimikroobse ravi alustamist. Katkutõrje üritusi tuleb realiseerida täie vastutustundega, sest tegemist võib olla bioterrorismi ründega. Katku ensootiakoldeid Eestis ei ole. Tervishoiutöötajad allutavad kopsukatkuhaige kontaktsed isikud seitsmeks päevaks aktiivsele arstlikule jälgimisele ning nendele tehakse profülaktiline antibiootikumikuur. Kontaktsed isikud, kes keelduvad antibiootikumikuurist, isoleeritakse haiglasse seitsmeks päevaks arstlikuks jälgimiseks.

Tervisekaitseametnik korraldab epidemioloogilise uuringu: selgitab välja haigestunud isiku viibimise katku ensootiakoldes, nakkusallika, haigustekitajate levikufaktori ja levikutee ning tema lähikontaktsed isikud.

Katkuhaige lemmikloomi, kassi ja koera, töödeldakse insektitsiididega kirpude hävitamiseks. Sanitaarkarantiiniteenistus haigla haige haiget katkuensootilistest maadest Eestisse saabuvatelt laevadelt ja muudelt sõidukitelt kinnitust, et nende sõidukid ja kaubapakendid on närilistevabad. Näriliste tõrjeks tehakse deratisatsiooni ja kirbutõrjeks desinsektsiooni vastavalt sanitaarkarantiiniteenistuse ettekirjutusele. Haige eritised, riided ja esemed on soovitatav põletada. Elanikke vaktsineeritakse epidemioloogilisel näidustusel.

Pikemaks ajaks katkuensootilisse piirkonda siirdujatel on soovitatav vaktsineerida end katku vastu. Puhanguid võib põhjustada eeskätt kopsukatk.

Sel juhul rakendatakse kõiki eelnimetatud katku tõrjemeetmeid alates katkuhaige või haiguskahtlase isiku kiirest isoleerimisest haiglasse ning kontaktsete isikute arstlikust jälgimisest ja antibiootikumikuuri tegemisest. Eestisse saabunud haige või haiguskahtlane isik hospitaliseeritakse nakkushaiglasse -osakondatagades täieliku isoleerimise ja tervishoiutöötajate nakkusohutuse.

Tuginedes isiku viibimisele kollapalaviku riskipiirkonnas viimase kuue päeva jooksul, saab tervishoiutöötaja varakult avastada haigusjuhu ning selgitada välja haiguskahtlased isikud, kes allutatakse 6 päevaks aktiivsele arstlikule jälgimisele. Tagatakse nakkuse vere ja koevedelikega leviku vältimine. Tervisekaitseametnik korraldab vajadusel täiendava epidemioloogilise uuringu. Haige eluruume ei desinfitseerita. Veri ja koevedelikud ning nendega saastunud esemed ja pinnad kahjutustatakse klooriühenditega või hävitatakse põletamisega.

Kollapalaviku riskipiirkonda siirduv inimene laseb end vaktsineerida kollapalaviku vastu vähemalt kaks nädalat enne riskipiirkonda jõudmist. Kollapalaviku vastu vaktsineeritakse haige varem vaktsineerimata pereliikmed ja teised lähikontaktsed.

Kollapalaviku viiruse siirutaja puudumise tõttu ei teki Eestis kohalikke haigusjuhte ning puhanguid.

Haige ja haiguskahtlane isik hospitaliseeritakse nakkushaiglasse -osakonda. Tervishoiutöötajad järgivad nakatumise vältimiseks nakkusohutuse nõudeid.

Haige täielik isoleerimine ei ole nõutav. Haige kirjutatakse haiglast välja juhul, kui kaks vähemalt tunnilise intervalliga ja vähemalt 48 tundi pärast antimikroobse ravi lõpetamist võetud roojaproovi on mikrobioloogiliselt negatiivsed. Tõrjeüritused nakkuskoldes, deisnfektsioon. Tuginedes isiku viibimisele kollapalaviku riskipiirkonnas viimase viie päeva jooksul, saab tervishoiutöötaja varakult avastada haigusjuhu ning selgitada välja haiguskahtlased isikud, kes allutatakse viieks päevaks aktiivsele arstlikule jälgimisele.

Tervishoiutöötaja korraldab roojaproovi võtmise ning suunab selle mikrobioloogilisele uurimisele. Haiguskahtlastel ja kontaktsetel toidukäitlejatel ning lasteasutuste töötajatel uuritakse enne tööle taaslubamist kolme roojaproovi, mis on võetud vähemalt tunniliste intervallidega ja vähemalt 48 tundi pärast antimkroobse ravi lõpetamist, ning ühte sapiproovi.

Isik, kes saabub Eestisse pärast kauem kui neljanädalast viibimist kooleraepideemilises piirkonnas, tuleb haigla haige haiget arstlikule jälgimisele viieks päevaks, mille jooksul uuritakse ühte roojaproovi mikrobioloogiliselt. Tervisekaitseametnik korraldab epidemioloogilise uuringu: selgitab välja nakkusallika, nakkuse levikufaktori ja levikutee ning haigega kokku puutunud lähikontaktsed, samuti joogivee mikroobse saastumise võimaluse. Epidemioloogiliselt on näidustatud suplusvee ja rahvusvaheliste laevaliinide piirkonda jääva rannikuvee koolera mikrobioloogilise seire korraldamine soojal aastaajal.

Haige ja haiguskahtlase isiku väljaheide ja muud eritised desinfitseeritakse klooriühenditega. Haige viibimisruumis tehakse igapäevaselt jooksev desinfektsioon ning pärast ravi lõpetamist lõppdesinfektsioon.

Pikemaks ajaks kooleraepideemilisse piirkonda siirduval isikul on soovitatav end koolera vastu vaktsineerida. Riskirühma kuuluvaid inimesi vaktsineeritakse epidemioloogilisel näidustusel. Epideemia ajal ei korraldata elanike massvaktsineerimist; nakatumisohu püsimisel tehakse seda pärast epideemia lõppemist.

Imporditud koolerajuhust võib puhang alguse saada. Selle vältimiseks täidetakse hoolikalt kõiki eelnimetatud kooleratõrje üritusi alates haige hospitaliseerimisest ja terveks ravimisest.

sumptomid on haiged polved

Haige hospitaliseeritakse nakkushaiglasse -osakonda täielikku nakkusohutust tagavasse isolaatorisse. Piiratakse tervishoiutöötajate arvu, kes sisenevad isolaatorisse; iga isolaatorisse siseneja peab kandma individuaalseid kaitsevahendeid.

Tervishoiutöötaja selgitab välja haige kontaktsed ja kehtestab nendele aktiivse arstliku jälgimise 12 päevaks pärast viimast kokkupuudet haigega. Kui intensiivravikohti peaks nappima, teevad Eesti haiglad omavahel koostööd ja patsiendile leitakse voodikoht mõnes teises ravilas.

Haiglast sai koju üks koroona seljatanu, tavaosakonda viidi üle kaks patsienti ja COVIDi-haigeid lisandus neli. Möödunud kolmapäevaga võrreldes on nakatumus langenud, toona oli see Pärnumaal Eesti keskmisest näidust ,1 on kodumaakonna nakatumus endiselt kõrgem, jäädes alla vaid Ida-Viru- ,2 ja Võrumaa omale ,6.

Teise kaitsesüsti on saanud elanikku.