Valus paremale ola liigese. Õlaliigese ravi käib tihti valu piiril – Ajakiri SPORT

Peamine eesmärk on leida probleemi põhjus ja see lahendada. Steroidid on vajalikud ainult siis, kui teised ravimid ei too kaasa leevendust. Verejooksu tagajärjel võib tekkida õlaliigese subluksatsioon, millest valu võetakse. Igal juhul on patoloogia ravi keeruline, kasutades traditsioonilisi meetodeid ja rahvapäraseid retsepte kui abiravi.

Õlaliiges on kompleksne süsteem, mis omab inimkehas liigestest kõige suuremat liikumisulatust.

Kasvatagem lihaseid, et sundasendid maha ei murraks - Confido Meditsiinikeskus

Sellegipoolest võib arvestatav liikumisvõime hakata hoopis tekitama õlavalu. Kirjeldades, kuidas erinevad struktuurid õlaliigeses omavahel seotud on, aitavad mõista, kuidas tekib pitsumissündroom ning kuidas sellest vaevusest füsioterapeudi abiga vabaneda saaks.

Õlaliiges koosneb ise mitmest liigesest. Tähtsamateks on glenohumeraalliiges e. Luid aitavad üksteisega ühendada erinevad liigessidemed.

Õla valu | Üldkirurgia | Arsti nõuanded | Küsi nõu Eesti tipparstidelt! - koduvalvur.ee

Sidemed on õlaliigese peamise stabiilsuse tagajad ning hoiavad ära võimalikke dislokatsioone. Tähtsamad sidemed õlaliigeses on glenohumeraalsidemed 3 sidet, mis moodustavad õlaliigese kapsli eesmise pinna ja korakohumeraalside ühendab abaluu kaarnajätket e.

Õlaliigese stabiilsuse tagavad ka seda ümbritsevad lihased. Olulised on rotaatormanseti lihased abaluualune lihas m.

Kas sinu õlavalu põhjuseks võib olla õla pitsumissündroom?

Lisaks omavad õlaliigese dünaamilise stabiilsuse tagamisel rolli deltalihas m. Liigeses asetsevad veel mitmed limapaunad bursaemis lihtsustavad õla struktuuride omavahelist liikumist. Õlaliigese pitsumisündroomi korral võib olla mõjutatud ka subakromiaalne limapaun.

Õlavalu Õlavalu Õlavalu on levinud probleem, mis võib tabada erinevas vanuses inimesi. Tõsine õlavalu vähendab töövõimet ja häirib und ning võib takistada isegi lihtsamaid igapäevaelu toiminguid nagu nt riietumine ja pesemine. Paljud akuutsed õlaprobleemid alluvad hästi ravile. Mõned seisundid jäävad aga krooniliseks.

Pitsumissündroomi sümptomaatika ja tekkepõhjused Pitsumissündroomiga patsiendid tunnevad järjepidevat õlavalu. Õlavalu võib esineda: Kätt üle pea või pea taha tõstes küljelt tõstes kõige tugevam valu 70° — ° vahel Autos turvavööd kinnitades Kätt sirutades või objekte tõstes Viskamistel ja järskudel õla liigutustel Tihti esineb sündroomi rohkem keskkealistel inimestel.

Toitumine ei ole range, tühja kõhuga ja monotoonsed söögid on välistatud, kuid on oluline jälgida kaalu. Toit peaks olema korrapärane ja tasakaalustatud, rikas vitamiinide, kiudainete ja kaltsiumi poolest.

Nooremaealistel on enamasti tegemist funktsionaalse probleemiga, eakamatel esineb sagedamini ka struktuuride anatoomilisi muutusi. Tekkepõhjuseks on tavaliselt ülekoormus.

Sageli esineb ülekoormust sellistel elukutsetel, kus on palju käte üle pea tõstmist, erinevatel spordialadel ujumine, viskespordialad jt. Ka haiguslikud põhjused võivad tipneda õlaliigese pitsumissündroomiga õlanuki-rangluu liigese artroos, osteofüütide teke õlaliigeses, rotaarmanseti lihaste nõrkus, lülisamba rühihäired ja õlaliigese ebastabiilsussamuti võib sündroomi põhjustada ka varasem trauma luumurrud, õlanuki-rangluu liigese trauma jt.

Õla pitsumisündroom tuleneb akromioni aluses ruumis asetsevate anatoomiliste struktuuride põletikuliste ja degeneratiivsete protsesside tulemusena. Kõige sagedamini on pitsumissündroomi korral põletikulised või pitsitatud kas rotaatormanseti kõõlused või subakromiaalne limapaun.

Kui ülajäse on küljelt üles tõstetud või õlast sisse roteeritud, läheneb õlavarreluu õlanukile, ning subakromiaalne ruum muutub väiksemaks. Harjaülise lihase kõõlus, mis liigub oma kinnituskohale õlavarreluul läbi akromionialuse ruumi, kipub ruumi vähenedes sattuma suuremasse kontakti akromioniga ning selle sormede liigeste haigused kates hõõrumise tulemusena tekibki valusündroom, mida tuntakse õlaliigese pitsumisündroomina.

Kasvatagem lihaseid, et sundasendid maha ei murraks

Õlavalu ravi Ravi eesmärk on valu vähendamine ning õlaliigese funktsiooni taastamine. Konservatiivne ravi ravi, mis ei hõlma operatsiooni on esimene ravietapp, mida tuleks teha koos füsioterapeudiga.

Ravi koosneb testimisest, koormuse reguleerimisest, erinevatest harjutustest, manuaalteraapiast, elektristimulatsioonist, nõelravist jpt. Konservatiivne ravi võib pitsumissündroomi korral kesta kuni 1 aasta. Esmaseid paranemise märke võib siiski märgata juba nädala möödudes ravi alustamisest. Valus paremale ola liigese tuleks aktuaalseks ainult juhul, kui konservatiivne ravi ei anna soovitud tulemust.

Õlaliigese ravi käib tihti valu piiril

Õlaliigese pitsumisündroomi saab hinnata kliiniline spetsialist nt. Füsioterapeut teeb vajalike testidega kindlaks, et tegemist võib olla just õlaliigese pitsumissündroomiga, mitte teiste õlaliigest vaevavate probleemidega.

Kasvatagem lihaseid, et sundasendid maha ei murraks Kasvatagem lihaseid, et sundasendid maha ei murraks «Me elame küll sõrmedega juhitavas maailmas, kuid sellegipoolest peaks liigeste ümber kasvatama tugeva lihaskonna, et pidevast sundasendist tingitud hädad meid kahjustama ei hakkaks,» rõhutab Confido manuaalterapeut Toomas Proovel.

Oluline on teada ka inimese kliinilist ajalugu ning eluharjumusi. Koormuste regulatsioon hõlmab eelkõige valu põhjustavate tegevuste ülevaatamist ning vajadusel eemaldamist.

Õlavalu | 4 Kliinik spetsialistid Tallinn ja Tartu 4 Kliinikus aitavad!

Samuti tuleb paika panna täpne treeningu-puhkuse skeem, mis aitab pitsumissündroomi ravida. Operatiivsel ravil ei pruugi pitsumissündroomi süptomitele leevendust saada, konservatiivse ravi efekte hinnatakse tugevamaks. Kõige sagedamini operatiivselt teostatakse subakromiaalse ruumi vabastamist subakromiaalne dekompressioonmis annab küll lühiajaliselt valu vähendavat efekti, kuid ilma tugevdavate harjutusteta pikaajaliselt paranemist ei toimu. Veel teostatakse operatiivselt subakromiaalse limapauna eemaldamist bursektoomiaõlanuki osalist eemaldamist akromioplastika ning katkiste pehmete kudede nt.

Video artroskoopilisest akromioplastikast: Õlavalu ennetamine Kuna peamine õlaliigese pitsumissündroomi tekkepõhjus on ülekoormus subakromiaalses ruumis asuvatele pehmetele kudedele, tuleb olla oma treeningutel kui ka ametialaselt väga tähelepanelik igasuguste valuaistingute osas õlas ning vajadusel anda endale puhkust. Kui inimesel on igapäevaselt vaja kätega palju tööd teha, või on varasemalt esinenud õlaliigese probleeme nt.

Need lihased aitavad stabiliseerida õlavarreluu pead vastu glenoidi ning tagavad õlaliigeses parema stabiilsuse. Treenida tuleb siiski keha tervikuna, eriti nendel, kes tegelevad viskealadega.

05 Õlaliigese testimine

Viske ajal kasutame me oma kogu keha, ning kui meil teised kehaosad ei vea viskel välja, kompenseeritakse jõu kasutust just ülajäsemest. Aga spordi seosest pitsumissündroomiga lähemalt juba järgmises valus paremale ola liigese. Kui tunned pidevat õlavalu, mis segab sinu igapäeva elu, siis tule füsioterapeudi vastuvõtule, koos leiame lahenduse.

Hiljutised postitused.