Valu lihaste liigestes lihaste juhtimise ajal

Kaasajal on podagra üldiselt hästi ravitav. Pidev alateadlik mure põhjustab organismis samasuguse hapnikupuuduse, kuna ainevahetus on samamoodi koormatud. Sundliigutuste puhul on oluline, et töötajad saaksid oma tööoperatsioone vahetada, koormates tänu sellele erinevaid lihasrühmi ning vältides ühtede ja samade lihasrühmade ülekoormust. Ravimeetodid Sooja- või külmaravi.

Pilates ja rasedus Pilates sobib suurepäraselt ka raseduseaegseks treeningprogrammiks. Pilatese-harjutused tugevdavad alakeha- vaagna- ja seljalihaseid — ehk teisisõnu lihaseid, millele langeb suurim koormus lapse kandmise ajal ning sünnitamisel. Tugev selg ja hea rüht vähendavad vigastuste või seljavalude tekkimise ohtu, harjutused ei nõua liigset pingutamist ning paranenud vereringe ja ainevahetuse tulemusena saab ema kõhus olev beebi paremini kätte hapnikku ja vajalikke toitaineid. Hingamistehnika rahustab ja annab rahulolutunde, pilatese-treening ei väsita, vaid pigem tõstab energiataset — ja kui ema on õnnelik, on ka laps õnnelik. Seega sobib pilates kindlasti rasedatele, seda nii esimesel kui

Sundliigutused Viimati uuendatud: Sundliigutused on ka ebamugavatest tööasenditest või töövahenditest tingitud lisaliigutused või liigesest suure liikumisulatusega liigutused. Korduvad liigutused on tavalised maalritööl, konveieritööl, sorteerimisel ja paljudes teistes olukordades.

Sundliigutuste puhul on oluline, et töötajad saaksid oma tööoperatsioone vahetada, koormates tänu sellele erinevaid lihasrühmi ning vältides ühtede ja samade lihasrühmade ülekoormust. Pidevad sundliigutused põhjustavad nii lihas- kui liigeskahjustusi, väsimust, koormavad meeleelundeid, tekitavad vaimset stressi ning võivad tekitada ka seede- ning vereringeelundite häired.

Samade sundliigutuste kordumine päevast päeva, ilma et kahjuliku toime vähendamiseks ja korvamiseks midagi ette võetakse, süvendab ülekoormuse teket.

Võimalikud uuringud alalõualiigeste haiguslike seisundite diagnoosimiseks: röntgenuuring lahtise ja kinnise suuga, et näha liigese asendit ja hammaskonda; kompuutertomograafia ehk KT uuring, et hinnata liigeste luulisi struktuure; magnetresonantstomograafia ehk MRT uuring, et näha liigesest tervikpilti; diagnostiline närviblokaad, mis aitab selgitada, kas valu on tingitud liigesest või lihastest; vereanalüüs, et välistada teiste haiguste olemasolu; artroskoopiline uuring — kirurgiline protseduur, mille käigus vaadeldakse liigeseõõnt spetsiaalse optilise instrumendi — atroskoobiga.

Esmalt kujuneb välja ebamugavustunne ülekoormatud jäsemetes või nende piirkonnas ning väheneb töövõime, järgnevad mõõdukad kaebused valu kohta. Valud võivad koormuse kadudes kiiresti taanduda, ent töö jätkudes töövõime muudkui kahaneb, sest valutavate lihaste-liigestega on ebamugav tööülesandeid täita.

Edasi võivad kujuneda juba kindla haigusprotsessi tunnused — valud probleemsetes piirkondades, tursete teke, tundlikkuse häired ja lihaste nõrgenemine. Seejärel kujunevad välja kroonilise haiguse tunnused, mis viivad ka püsiva töövõime vähenemise ja lõpliku invaliidistumiseni, näiteks küünarliigese põletik, õlaliigese põletik, kaelalihaste pinge sündroom jne.

Sundliigutuste tagajärjel tekkinud kahjustused võivad paikneda kaelas ja õlavöötmes, alaseljas, küünarliigestes, küünarvarres, randmetes ja labakätes, puusades ning põlvedes. Sund- ja korduvliigutuste ebasoodsaid tagajärgi saab vältida, kui töös kasutada suureamplituudilisi liigutusi ning muuta need vahelduvateks ja kaarjateks. Vältida tuleks kiiresti korduvaid ühetaolisi liigutusi, suurt täpsust nõudvaid liigutusi ja randme pööramisliigutusi.

Külastusisellel kuul Laadi alla.