Uhise valu pohjus noorukitel

Ta oli tundnud kõik need aastad emotsionaalset eraldatust emast, mis tema sõnade kohaselt tegi teda sisemiselt emotsionaalselt surnuks. Paljud vanemad ei ole oma lastele füüsiliselt või emotsionaalselt kättesaadavad. Füüsiline ületreenimine ja dehüdratsioon ei tohiks olla lubatud. Pärast seda, kui kirurg visuaalselt nihestuse tuvastab, teeb ta luumurdude välistamiseks kontrollröntgeni ja seejärel reguleerib seda. Selle tulemusena suudavad vanemad suurema tõenäosusega mitte olla hüpervalvsad ning mitte liiga pingsalt oma lapse käitumist jälgida. Otolarüngoloogid on spetsialiseerunud hingamisteede haiguste tüsistustega inimeste ravile.

Rahva abinõud Peavalu teismelises tüdrukus võib tekkida organismi hormonaalsete muutuste tõttu. Lisaks ravimeid saate kasutada ka rahvahooldusvahendeid ja tehnikaid. Külma kompress oma peaga aitab teil üsna hästi ja kiiresti. Aroomiteraapia toimib ka hästi.

Te võite võtta vanni piparmündi ja oranži õlidega. Nad aitavad leevendada pingeid ja lõõgastuda. Tuleb meeles pidada, et need võivad põhjustada allergiat, nii et enne vannitamist peate veenduma, et nende kasutamisel ei ole vastunäidustusi.

Kui valu põhjustas ülerahvastatus, võivad isegi tavalised kõnnib värskes õhus. Soovitatav on ruumi enne magamaminekut ventileerida, samuti anda lapsele hea une ja puhata. Enne magamaminekut on soovitav juua tass lõõgastavat taimset teed, sest see aitab teil palju kiiremini magama jääda ning valusad tunded ei häiri teid ärkamisel.

Kui spasmid on kerged, pole valu ja tõmblemine liiga intensiivne. Kui nad on tugevad, on võimalik paanika ja teadvusekaotus. Raskete lihasspasmidega traumeeritakse kiud, mis põhjustab pikka aega ägedat põletikulist protsessi. Neid saab lokaliseerida vasakul, paremal, rinnaku keskel ja isegi taga.

Tõsiste spasmidega on protsessi kaasatud isegi siseorganid.

Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab

Rindkere piirkonna osteokondroosiga selja lihaste spasm Emakakaela lülisamba osteokondroosiga tunnevad patsiendid sageli rindkere spastilist valu.

Sageli on see vöökoha ebamugavustunne, mis võib kiirguda alumistest ribidest maost ja sapipõiest. Lisaks ilmneb roomav tunne sageli selja rindkere piirkonnas.

Sellised sümptomid on iseloomulikud paljudele patoloogiatele, kuid järgmiste märkide abil saab teada, et lihasspasm on just selgroo osteokondroos: Selja spasmid on sageli tunda ebaõnnestunud liikumise või pagasiruumi järsu keerdumise ajal.

Valusündroom muutub vähem märgatavaks, kui patsient hakkab sügavalt sisse ja välja hingama. Lülisamba spasmid on hullemad, kui patsient proovib käsi tõsta. Sageli on spastiliselt esinev terav valu rindkere seljaosa lülisamba lülisamba üheks sümptomiks.

Sel juhul võivad lihasspasmid avalduda mitte ainult keha või jäsemete ebaõnnestunud liikumisega, vaid ka köhimise, aevastamise ja isegi naermisega. Lülisamba külgmises osas asuva herniaga kaasnevad lisaks spasmidele ka minimaalsed sümptomid.

Kuid selle patoloogia täpseks diagnoosimiseks on vaja läbida terve rida diagnostilisi uuringuid, sealhulgas MRT-diagnostikat. Nagu näete, võivad spastilised valu rinnus vallandada mitmesugused haigused, mille täpseks diagnoosimiseks peab patsient läbima kogu keha põhjaliku uurimise.

Lõppude lõpuks vajavad sellised aistingutega sarnased sümptomid tegelikult erinevat ravi, mis määratakse alles pärast täpse diagnoosi kindlaksmääramist. Patoloogia ravi edukus, millega kaasneb spastiline valu rinnus, sõltub otseselt sellest, millises haiguse staadiumis see diagnoositi.

Seetõttu peate ebamugavustunde esmakordsel ilmnemisel rindkere piirkonnas konsulteerima oma arstiga. Seedetrakti patoloogia koos rindkere spasmiga Rindkere piirkonnas esinevate spasmide ilmnemise põhjused võivad olla seotud seedetrakti patoloogiatega. Enamikul juhtudel on vasakpoolses rinnus asuva spastilise valu tunne midagi muud kui mao seinte lihasspasmid.

Sellised ebamugavad aistingud on reeglina üsna pikad ja neid täiendavad muud mao ja soolte patoloogiatele iseloomulikud sümptomid: Peptilise haavandiga on spastiline valu rinnus otseselt seotud toidu tarbimisega.

Nii saavad patsiendid tunda valu sümptomeid öösel või tühja kõhuga ning ka mõnda aega pärast söömist. Kõik need tegurid mõjutavad selle noore inimese elu ja suhtumist iseendasse.

Nooruki käitumise vallandab sageli lihtne elusündmus. Kui ei ole vajalikke vahendeid selliste mõtete ning tunnetega toime tulemiseks, tekib tohutu pinge ning äng. Kui pinge koguneb, hakkab nooruk pääseteed otsides dissotsieeruma või eemale tõmbuma. Kui teismeline on dissotsieerunud, on ta võimeline oma keha vigastama ilma tõelist valu kogemata. Dissotsiatiivsus võimaldab teismelisel eralduda oma kehast, oma keskkonnast ning oma käitumisest.

Olles oma keha vigastanud, kogevad nad kohe selle teo positiivset mõju. Negatiivsed mõtted ja tunded lähevad meelest ning taas leitakse põgus kontrollitunne. Nooruk saab läbi enesevigastuse tunde, et ta on teinud midagi sellist mida igaüks ei suuda ja läbi selle tunnetab positiivset mõju. Teismeea enesevigastuslikul käitumisel nagu ka ainete kuritarvitamisel ei ole üht ja ainukest põhjust.

Enamik neist noorukitest otsib kiiret leevendust oma emotsionaalsele kannatusele. Üks oluline põhjus, miks teismelised kalduvad ennesevigastuslikule käitumisele on see, et teismeline tunneb, et on vanematest emotsionaalselt eraldatud või nende poolt alaväärtustatud; teismelisel on soov sobituda teatud kaaslaste gruppi, mis julgustab ja premeerib enesevigastuslikku käitumist; ta tunneb, et on sisemiselt emotsionaalselt surnud või vanemate silmis nähtamatu.

Enesevigastamine paneb neid end sisemiselt elusana tundma ning aitab neil endile kinnitada nende päriselt olemasolemist. Tüdrukud võivad enesevigastamist kasutada ka kui toimetulekustrateegiat liiga nõudlike vanematega, eriti olukordades, kus isa hääl peres on distsipliini- või otsustamisküsimustes domineeriv.

Enamik teismelisi, keda on väärkoheldud, et süüdistada oma väärkohtlejat. Nad kipuvad kogemust endasse suunama ning läbielatud seksuaalses traumas süüdistama ennast ning oma keha. Enesevigastamine on viis väliselt väljendada endasse surutud raevu. Enesevigastamine võib olla ka trauma taas etendamine. Paljud teismelised vigastavad oma keha viisil, mis on sarnane eelnenud väärkohtlemisele.

Haava asukoht ning iseloom räägivad sageli sõnadeta loo eelnenud väärkohtlemisest. Jälje või vigastuse tekitamine võimaldab sisemised ja nähtamatud haavad muuta väliseks ja nähtavaks. See võimaldab teistel olla nende valu tunnistajaks, enesevigastamine muudab teismelise jaoks tema valu käegakatsutavaks ning reaalsemaks.

Haav kinnitab sisemise piina reaalsust ning kehtivust.

Alles pärast diagnoosi saab arst valida õige ravi, mis vabaneb peavalust. Ravi omadused Noorte peavalude põhjuseid on palju. Ravi tuleb valida iga lapse jaoks eraldi. Seetõttu peate kõigepealt läbima põhjaliku uurimise.

See on konkreetne viis millegi mäletamiseks, mis nendega juhtunud on. Mõnikord avavad vanad armid lugusid oluliste minevikusündmuste kohta. Enesevigastamine on ka viis tekitada eufooriat, turvatunnet, identiteeditunnet.

Valu välised põhjused

Alati on see hüüe abi järele. Seda peaks alati tõsiselt võtma ning seda ei tohi kunagi ignoreerida. Toon välja enesevigastamise sütitajatena järgnevad eesmärgid: Vabastada viha, valu, rahutust. Paljud, kes end vigastavad, ütlevad, et enesevigastamine pakub neile kohest kergendustunnet. Enesevigastamise järel nende viha- rahutuse- hirmutunded ajutiselt vaibuvad. Saavutada kontrollitunne: mitmel viisil reguleerib enesevigastuslikku käitumist enesevigastaja ise.

Inimesed, kes tunnevad, et on kaotanud kontrolli, võivad enesevigastamise abil tunda, et suudavad ise toime tulla omades tingimustes. Need, kes end vigastavad, tunnevad end sageli tuimana ning emotsioonidest tühjana. Nad ütlevad, et vigastavad endid selleks, et midagigi tunda; selleks, et teada, et nad on ikka veel elus.

Suunata valu kellelegi, kes on kättesaamatu: mõned, kes tegelevad enesevigastamisega, tunnevad intensiivseid negatiivseid tundeid kellegi suhtes, kes ei ole neile nende elus kättesaadavad. Valu ülekandmine iseendale väljendab nende viha puuduoleva inimese vastu. Selliste indiviidide puhul on üldiselt märgata dissotsiatiivset seisundit.

Väljendada vajadust toetuse järele: Mõnel noorukil puudub oma tunnete verbaalse väljendamise oskus. Enesevigastamine võimaldab sellisel isikul kas teadlikult või alateadlikult väljendada oma vajadust abi järele. Ennetada enesetappu: paljude indiviidide jaoks on enesevigastamine toimetulekumehanism, mis võib hoida neid inimesi sooritamast enesetapukatseid.

Enesevigastamisele kalduvad veel need noored, kelle vanemad ei ole neile füüsiliselt või emotsionaalselt kättesaadavad. Mõnes perekonnas võib uhise valu pohjus noorukitel ebatervet suhtlemist, vanemate alkoholismi, ravimata vaimseid haigusi, rahalisi raskusi, koduvägivalda, vanemlikku hoolimatust või vanemate pikaajalisi puudumisi.

Teismelised ei ole ilma hella hoolitseja juhendite, toetuse või tagasisideta võimelised selliste väljakutsetega tegelema, oma tundeid analüüsima, oma soove artikuleerima. Neil lihtsalt ei ole veel ise hakkama saamiseks vajalikke toimetulekuoskusi, ning nad avastavad, et enesevigastuslik käitumine on üks viis eluga toime tulemiseks. Need teismelised, kellel on diagnoosimata ning ravimata depressioon ning ängistus, on altimad enesevigastamisele kui eneserahustamise ning —ravi viisile.

Teismelised, kes maadlevad madala enesehinnanguga ning väärtusetusetundega, on samuti ohus. Suurenenud risk end lõikuda või kõrvetada on noorukitel, kellel on dissotsiatiivseid häireid, traumajärgne stress, ainete kuritarvitamise probleemid või söömishäired. Üks suurimaid riskitegureid on eelnev füüsiline, emotsionaalne või seksuaalne väärkohtlemine.

pereteraapia — koolitamine — supervisioon

Trauma üle elanud noored õpivad oma viha sissepoole suunama ning dissotsieeruma või eemalduma, et oma valu eest põgeneda. Lisaks on inimesed, kes neile kurja teinud, neis modelleerinud silmnähtava hoolimatuse oma keha ohutuse ning heaolu suhtes.

Selline kogemuste kombinatsioon valmistab peaaegu vältimatult ette pinna enesehävitusliku käitumise mingiks vormiks. Hoolimata sellest, et paljud teismelised on sellise käitumisega psühholoogiliselt väga seotud ning tunnevad, et ei suuda lõpetada, on siiski võimalik enesevigastuslikku käitumist vähendada ning viimaks ka täiesti peatada.

Sageli võib kombineerida individuaalset teraapiat ja pereteraapiat, eneseabistrateegiaid, ravimeid ning kogukonna poolt pakutavaid võimalusi ning tugigruppe, aidates nõnda inimesel taas leida tervet kontrollitunnet oma keha üle.

Kasulik on individuaalse- ning pereteraapia kombinatsioon, milles keskendutakse enesevigastuse põhjustele, töötatakse välja sobilikud toimetulekustrateegiad pinge ning sellega seotud probleemidega hakkama saamiseks, parandatakse pereliikmete omavahelist kommunikatsiooni ning suurendatakse seotusetunnet indiviidi jaoks, tõstetakse perekonna teadlikkust sellest, kuidas kõige paremini aidata end vigastavat pereliiget.

Väikesel protsendil juhtudest võivad noorukid mitte soostuda pereteraapiaga. Minu kogemus on see, et sageli nooruk, kes usub minu konfidentsiaalsusesse, tunneb kergendust, kui ma kohtun tema vanematega eraldi. Sedasi toimimine veenab vanemaid progressis, pakub võimaluse vastuseid saada küsimustele enesevigastusliku käitumise kohta ning vähendab vanemate ärevust.

Selle tulemusena suudavad vanemad suurema tõenäosusega mitte olla hüpervalvsad ning mitte liiga pingsalt oma lapse käitumist jälgida. See on teismelise jaoks teretulnud kergendus. Oluline on taibata, et ennastlõikuva käitumise vähendamise protsess võib olla aeglane ning on vaja töötada kuhjuvate sammude suunas.

Läbi oma kogemuse ja praktika jään arvamusele, et teismeliste enesevigastuslike probleemide kõige efektiivsem ravi on pereteraapia ja pere ise. Oskuslik pereterapeut suudab aidata, parandada peresisest suhtlemist, õpetada konfliktilahendamise ning probleemilahendamise oskusi, ning aidata edendada tähenduslikke ning lähedasemaid suhteid vanemate ning teismeliste vahel.

Pereterapeut võib: Edendada sobivaid, tähenduslikke ning seotumaid suhteid kõikide pereliikmete vahel Aidata kõigil pereliikmetel väljendada ning nimetada oma tundeid Selgitada välja iga pereliikme reaktsioon nooruki enesevigastuslikule käitumisele Luua turvaplaan perele ja enesevigastajale, mis ennetaks tulevasi juhtumeid või abistaks hädaolukorras Arendada välja tugivõrgustik pere, kooli ning kogukonna vahel Innustada ja modelleerida sobivaid ning avatud kommunikatsioonimustreid pereliikmete vahel.

Kuna oma praktikas olen palju kokku puutunud enesevigastajatega siis on kohane ka oma tööst üks juhtum tuua. Olles mõned nädalad teraapias käinud, paljastas nooruk oma käsivarred, mis olid täis lõike arme. Noorukit oli kasvatanud alates 7. Oli oma vanemate esimene laps, isast ei teadnud midagi, emal on uus mees ja uuest suhtest veel kolm õde, venda. Kolm aastat tagasi vägistati teda, sellele järgnes rasedus, mis katkes.

Nooruk oli varjanud vägistamist, rasedust ja selle katkemist. Emaga poletik liigeste raviks suhtle, vanaemale ei taha rääkida oma muredest ja probleemidest, et mitte teda kurvastada. Neiu oli täis viha, pettumust, kibestumist, tundis hüljatusetunnet, väärtusetust, oli agressiivselt meelestatud nii ema kui vägistaja suhtes, öeldes, et vihkab neid uhise valu pohjus noorukitel lõpuni.

Miks rindkere keskel valutab: põhjused naistel ja meestel

Neiu keeldus esimesele seansil tulemast koos ema ja vanaemaga, kuna tundis, et tema sees on sisemine vastuolu ja tõsine konflikt. Kohtusin nii neiu ema kui ka vanaemaga, et paremini ja laiemalt mõista, millised suhted patsiendil on oma lähedastega nende vaatenurgast.

Playful Kiss - Playful Kiss: Full Episode 8 (Official \u0026 HD with subtitles)

Ema oli muretsev ja nuttev, kuna tütar oli loobunud temaga suhtlemast ja käitub inetult, mille põhjuseks oli ema uus suhe. Ema ja tütre konfliktne suhe sai alguse ajast, kui ema ellu tuli uus mees kui tütar oli 10 aastane.

Tütre enesevigastamine sai alguse kolm aastat tagasi, kui teda vägistati. Enesevigastamisest ei tea tüdruku ema ega vanaema. Tüdruk on kinnise loomuga, kellel on raske oma tundeid väljendada ja kes on püüdnud üksi oma probleemidega hakkama saada, kuna on tundnud, et teda pole kellelegi vaja, tundes end siin maailmas üksi.

Olime teinud koostööd mitu kuud enne kui tütar oli nõus emaga teraapias kohtuma. Minu töö teraapias oli edendada sobivaid, lähedasemaid suhteid ema ja tütre vahel.

Põletikulised protsessid

Nad olid nende aastatega teineteisest kaugenenud. Ärevushäirest saab rääkida juhul, kui mainitud sümptomid süvenevad sellisel määral, et takistavad lapse või nooruki igapäevast toimetulekut. Generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire diagnoosimisel lastel ning noorukitel lähtutakse RHK juhistest.

Häirespetsiifilised diagnostilised kriteeriumid lastel ja noorukitel ei erine täiskasvanute omadest ning on välja toodud tabelis 1. Nii nagu täiskasvanutel, on ka laste puhul tähtis välistada somaatilised haigused, mille üks sümptomeid on ärevus.

Ärevushäire diagnoosimine lastel ja noorukitel kuulub lastepsühhiaatri töövaldkonda. Perearstil on tähtis tunda ära ärevushäire kahtlusega lapsed ja välistada ärevust tekitavad kehalised haigused. Häire äratundmise aluseks on põhjalik kliiniline intervjuu, mille läbiviimisel võib kasutada abistavaid küsimusi vt Lisa nr 2. Tähtis on koguda lapse kohta teavet erinevatelt inimestelt lapselt endalt, vanematelt, koolist.