Poletik ja valu liigesed.

Miks tekib? ENNUSTUS Varasematel aegadel oli noorte liigesepõletik julm haigus, mis sageli tõi kaasa raske vaegurluse, südamehaiguse või amüloidoosi ning lõppes enneaegse surmaga. Kui liigesekulumus algab noorelt ja paljudes liigestes, jõuab see elu jooksul põhjustada suuri vaevusi. Tugevad lihased aitavad kaasa liigeste toestamisele, kaitsmisele ja ka tõhusamale ainevahetusele.

The PHENOMENON BRUNO GROENING – documentary film – PART 3

Liigeste kulumisele ravi leitud ei ole ning tegeletakse valu leevendamisega. Paljudel eakatel on aga raskusi pikaajalise valuraviga ning opioidsetel valuvaigistitel on sõltuvusttekitavad omadused.

Õnneks on mitmeid ravivõimalusi, mis ei vaja ravimite võtmist, need töötavad paljudel hästi ja ei too mingeid kõrvalnähtusid, vahendab Washington Post.

Kaota kaalu Kui oled ülekaaluline aitab kilogrammi kaotamine vähendada liigeste valu ja parandada nende toimimist. Mida rohkem, seda parem.

Virumaa Teataja Osteoporoosi puhul on halvim selle hiiliv iseloom, mistõttu saa­vad paljud haigusest teada alles pärast luumurdu. Pildil on Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloog margus Pail. FOTO: Postimees Levinumad luu- ja liigesehaigused on Eestis liigesekulumus ehk artroos, luuhõrenemine ehk osteoporoos, jäigastav lülisambapõletik ehk Bechterewi tõbi, noorte liigesepõletik ehk juveniilne artriit, podagra, reumatoidartriit. Virumaa Teataja tutvustab lähemalt nende haiguste tundemärke ja ravivõimalusi. Liigesekulumus ehk artroos Iseloomustus Liigesekulumus ehk osteo artroos on inimese kõige tavalisem liigesehaigus.

Toidul võib samuti oma roll olla. Artriidiga seonduvat põletikku aitab leevendada toitumine, mis sisaldab rasvast kala, tervislikke rasvu, puuvilju, rohelisi salateid ja pähkleid. Püsi aktiivne Kuigi võib paista, et treening tekitaks liigestes rohkem valu, siis väidavad uuringud vastupidist. Treenides liigese ümber olevaid lihaseid, väheneb liigesele langev koormus.

Üldised juhised soovitavad minutit mõõduka koormusega treeningut nädalas, millele lisandub kaks korda jõutreeningut. Osteoartroos Osteoartroos on kõige levinum liigesehaigus, võib arvata, et see tabab peaaegu kõiki kesk- ja vanemaealisi.

Haiguse tekke aluseks on eri põhjustel tekkinud liigeste kulumine ja sellest tulenev liikuvushäire, jäikus, raginad ja aeg-ajalt tekkiv põletik liigeseturse ja punetusega.

Kahjustub kogu liiges: liigesekõhr, sidemed, luud, liigesekapsel. Haigus võib tabada üht või mitut liigest või piirkonda, täpsuse huvides kasutatakse vastavaid termineid: osteoartroos põlves — gonartroos, puusaliigeses — koksartroos, lülisambas — spondüloartroos, paljude liigeste haigestumine — polüartroos.

Osteoartroos, nagu paljud kroonilised haigused, on astmelise kuluga, I staadiumit iseloomustab vähene valu koormuse järel, IV staadium tähendab aga juba rasket liikumishäiret, valu rahuolekus, abivahendite ja kõrvalabi vajadust. Osteoartroosi ravi on mitmesuunaline.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Valu ja põletikunähtude leevendamiseks kasutatakse medikamentoosset ravi. Liigesekõhre ainevahetust parandatakse glükoosamiini või kondroitiinsulfaatpreparaatidega.

Uuem võimalus on viia liigesesse eeskätt põlveliigesesse liigesepindu määriva toimega preparaati viskosuplementatsioonravi.

Marika Jürgenson, Rahvasuu tahab ekslikult kõiki liigesevaevusi reumaks nimetada. Reumatoloogias tuntakse degeneratiivseid ehk organismi vananemisega seotud ja põletikulisi haigusi, kuid liigesehädade põhjuseks ei ole alati reumatoloogiline haigus, vaid ka spordi või tööga kaasnev ülekoormus ja traumad.

Kirurgilisest ravist on enam kasutusel liigesepindade lihvimine ja puhastamine ning liigese proteesimine.

Kõige selle kõrval on olulised patsiendi teadmised oma haigusest, et sellega paremini toime tulla, igapäevane taastusravi ja sobivate abi-vahendite ortoosid, kõnniabivahendid, jalatsid kasutamine. Ülioluline on vähendada haigestunud liigese koormust kehakaalu langetamisega ja tööalase või hobidest tuleneva koormuse piiramisega.

Levinumad luu- ja liigesehaigused - Tarbija - Majandus

Igapäevane ravivõimlemineja -liikumine vähendavad liigesevalu ja jäikust ning parandavad liigest ümbritsevate lihaste-sidemete jõudu ja liikuvust. Tänu sellele on paljudel juhtudel võimalik edasi lükata või hoopis vältida puusa- või põlveliigese proteesimist, mis võib omakorda põhjustada hoopis uusi probleeme. Seega vajab nii sporditrauma kui ka tööga ülekoormatud liiges ühtmoodi ja hoolikat ravi. Kõige vigastustealtim liiges on põlv: põlvetraumad tekivad kõige sagedamini sportides.

Trauma korral on väga oluline mõne ööpäeva jooksul haiget liigest mitte koormata ja vajadusel piirata ka selle liikumist.

Millised liigesehaigused meid vaevavad ja kuidas saab ise end aidata

Esmaabina tuleks iga kolme-nelja tunni järel haiget piirkonda paarikümne minuti jooksul jääga jahutada: sobilikud on nii rätiku sisse mässitud külmakott kui ka sügavkülmikus leiduvad marja- või juurviljapakid. Seda protseduuri peaks kordama iga paari tunni järel, kuni valu hakkab vähenema ja turse teke pidurdub.

Mõni päev hiljem võib jääkotiprotseduuri asendada haigele kohale jääkreemi määrimisega. Põletikku ja valu vähendavad ka apteegi käsimüügist saadavad valuvaigistid. Haiget liigest aitab toestada elastikside, mis aga ei tohi mingil juhul takistada vereringet.

Levinumad luu- ja liigesehaigused

Põlve aga ei tohiks turse korral elastiksidemega kinni siduda, sest tagajärjeks võib olla veresoonte kompressioon, säärte paistetus ja vereringe loomuliku ringluse takistus. Viga saanud põlve ei tohi keha raskuse all koormata, kuid trauma järel tuleks õige pea hakata liigest järk-järgult rahulikult ja võimalikult sujuvalt liigutama.

Mida suurem on valu, seda rahulikumad ja kergemad olgu liigutused. Kui nende ravivõtetega pole sümptomid kolme päeva möödudes leevenemismärke näidanud, tuleks minna arsti juurde. Kõhrepind kui liivapaber Liigesehaigustest ollakse kõige rohkem hädas liigesekulumise ehk osteoartroosiga, mil liigesekõhr aegamööda laguneb ja õheneb.

Mis täpselt sellist kulumist tingib, seda teadus veel seletada ei oska, kuid kaasa võivad aidata nii vananemine, ülekaal, kauaaegne ülemäärane füüsiline koormus, sportlasekarjäär, varasemad liigesevigastused ja kindlasti ka geneetiline soodumus. Nende tegurite kaasmõjul häirub liigesekõhre normaalne ainevahetus, kõhr ei kata enam ühtlase ja elastse kihina luupinda, tekivad struktuurimuutused ja konarused häirivad liigese sujuvat liikumist.

Liivapaberina toimiv kõhrepind hõõrub ennast kihiti aina õhemaks. Noorematel vallandab osteoartroosi sageli liigesevigastus.

Naisi vaevab osteoartroos kaks korda sagedamini kui mehi. Koguni pooltel ligi 70aastastel võib esineda liigesekulumist vähemalt ühes liigeses.

Kuna pikka aega ei pruugi liigesekulumine raskeid vaevusi kaasa tuua, sunnib see haigus perearsti poole pöörduma vanemaealisi, kel on kulumisprotsess pahatihti juba kaugele arenenud ja liigesed vajavad juba asendamist proteesidega. Ometi võimaldab õigeaegne haigusele jälile saamine liigesekulumist märkimisväärselt vähendada või koguni peatada.

Mida teha valutavate liigestega?

Haigussümptomiteks on õhtused koormusjärgsed valud ja lühiaegne kahjustatud liigese jäikus pärast koormusvaba aega. Esineb nn stardikangus, mil pärast istumist püsti tõustes on puus või põlv valulikult kange, kuid liikuma hakates möödub see ruttu.

Paula RõukTerviseportaali reporter Kui treenimine on liiga valus, võib saada abi füsioteraapiast. See tekitab valu ja kangust põlvedes, puusades ja kätes ning võib raskendada kõndimist, treppidest ronimist ning isegi hammastepesu või pastapliiatsi kasutamist.

Haaratud võivad esmajoones olla põlveliiges, puusaliiges, pöidla põhiliiges või muu labakäeliiges, kuid artroos tabab sageli ka lülisammast.

Kahjustunud põlveliigeste korral tunneb haigestunu esialgu valu eelkõige trepist alla minnes, ülesminek aga valu ei valmista. Valule lisanduvad hiljem tihtipeale ka paistetus ja kuumustunne.